KLUBIJUTTU VEEBRUARIS 2019
TALGUJAD :: Talgujate foorumid :: KLUBI
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
KLUBIJUTTU VEEBRUARIS 2019
Mis? Kus? Talgujate Võimaluste Värava Virtuaalklubi 65. kokkusaamine
Millal? 12.veebruaril 2019 kell 21.30 – 23.45
Kes? Agu, Ene, Juss, Kaupo, Margus, Marko, Mati, Ülar ja Valdo
Millest? https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=81f542c1-df3c-49e1-b570-05f5b95814f5
TROOPILINE SISSEJUHATUS
Olgu kohe öeldud, et troopiline ei tähenda siin teps mitte palavust, vaid pöörakulisust. TROPOS , nagu ehk mõned teist veel viie aasta tagustest Taadi troopidest https://www.scribd.com/presentation/207763801/MINU-METAFOORID mäletavad, tähendab kreeka keeles pööret, pöörakut, suunda, tuuri.
Niisiis, võtan selles kirjatükis ette ärapööramise viimasel ajal mu klubikajastuses maad võtma hakkavaist asjalikest ja kiretutest „tõestisündind asjade“ kirjeldustest. Veelgi täpsem olles, tunnetan, et viimasel ajal olen ise olnud päris tõsiselt kaastegev selles, et meie klubiõhtutel on vaba mõtete tulevärgi, mõtete põrgatuste ja turgatuste asemele üha sagedamini astunud pikad refleksioonisarnased monoloogid. Just nimelt refleksioonisarnased ja mitte refleksioonid ise. „Päris“ refleksioonid, mida ju vanadest talguaastatest alates väärtustame, on need, mida talgute vahetud osalised ühiselt teevad. Klubis aga olen üritanud midagi refleksioonilaadset välja imeda mõnelt või lausa ühelt ainsalt asjas sees olnult, mille efekt võib olla lausa vastupidine ehtsa refleksiooni poolt saadavale: talgute edasiseks edenemiseks kaasa aitavate ühisarutelude käigus sündivate tähelepanekute asemel jõuab asjas mitte kaasa löönud seltskonna ette järjekordne omaloomingulise „Pisuhänna“ arvustus (nemä om egaüits esi omale „Pisuhännä“ tennü ja arwustewä palehigin toda ).
Sestap tuleb siiralt tunnustust avaldada Enele, kes juba tunnipikkuseks veninud kahe (küll tähtsa) sündmuse tagarääkimisele sisse sõitis ja klubiõhtu laheda mitmekesisuse radadele tagasi pööras.
KÕRGEMAA MÕTTETALGUD
Aasta asjalike hakatuste hulka kõlbab kahtlemata kanda 26.jaanuari Kõrgemaa mõttetalgud Haanja rahvamajas, mida talgujatega seob Agu pikaajaline seotus Haanimeeste seltskonnaga ja sealt õigupoolest alguse saanud sidemed ka teiste talgujatega alates Torgu TuleVAeg 2014 jüripäevaaegsetest talgutest, mida nagu nüüdseidki talguid juhtis Ruuta.
No ja veel mälu pingutades tulevad meelde võrokeste päris esimeste mõttetalgutena, kus vana Talgurühma käsi sees oli, Loosil toimunud II Kaika Suveülikooli raamides korraldatud mõttetalgud 1990.aastal, kuhu ikka Agu see kutsuja ja kus ühe talgurühma juhina praegune talgujuht Ruuta tegev oli.
Klubiõhtul andis Agu päris põhjaliku ülevaate sellest, kes sedapuhku talguil osalesid ( rõõmustavalt suur noorte osakaal!), kuidas töö oli korraldatud , kuidas arutelu läks ja millist asjade edasist arengut on oodata. Selles osas pani Agu suuri lootusi kavale vormistada mõttetalgute tulemused brošüürina.
Aga juba Kõrgemaa mõttetalgute toimumise ajal oli tänu Agule esmakordselt võimalus üldistungitele vaikse vaatlejana You Tube´is kaasa elada ja ka omalt poolt sinna chatte saata. Istungite kuulamise võimalust kasutas peale minu veel 3-4 inimest, aga nagu alltoodud linkidel klõpsates veenduda võite, on praeguseks järelvaatamiste arv jõudnud poolesaja kanti:
Sissejuhatus ni rühmätüü ülesandõq (10:00-10:30)
Üldistung, järgmidse rühmatüü ülesandõq (14:00-15:00)
Üldistung, kokkovõtõq ni järgmidseq sammuq (17:30-19:00)
Mõttetalgu kenasti kujundatud postrit kutsun ka veelkord kaema:
https://haanimaa.ee/korgomaa-mottotalos/
II MAAKOGU
Teine aasta alguse suur üritus oli 2.veebruaril Tartus Ugala korporatsiooni majas toimunud II Maakogu, milles taas talgujaist aktsioonis Ruuta ja Agu.
Esindatud kihelkondade arv seekord kahanenud aastataguse 33 pealt ja koos nö kaasatundjatega küündinud 70lt osavõtjalt 22 kihelkonna esindatusele ja ka kokku Juurust poole väiksemale osaliste arvule. Koosoleku korraldus tänu eestseisuses juhtohjad haaranud kolonelleitnant Kristjan Moorale, Kaitseliidu Saaremaa maleva pealikule, sõjaväelaslikku distsipliini järgides korraldatud ja juhitud. Isegi sedavõrd jäigalt, et eestseisuses kaasa lööval ja seal Talgujate eeskujul igakolmapäevased skaibikokkusaamised käivitanud Ruutal tuli ennast kõva häälega kehtestada, et Maapäeval ei jääks vastu võtmata kokkulepe, kuidas ollakse nõus Maakogu asju avalikustama, et ei tekiks hiljem konflikte andmekaitse seaduste jms kontekstis.
Maakogu käivitamisel ühe peamise vedurina osalenud Kaupo, kes praeguseks liikunud parteipoliitikasse Elurikkuse Erakonna ridades, tõdes, et tõepoolest on Maakogu algselt määratletud parteidevälisuse ja alt üles korraldatava juhtimise põhimõtete range järgimise kõrval avaldumas nii Maakogu liikumise eestvedajate siirdumist eelkõige uude erakonda, mis end propageerib Maakogu põhiväärtusi kaitsvana, kui ka osade neist ümberveenmist astuma vanadesse kartellierakondadesse ehitama nende programmide kaudu üles ikka sedasama nutikat ökoriiki, mis on ERE slogan.
Praegu, kui Riigikogu valimised seljataga, on taaskord selgeks saanud, et endistviisi tegutsevad nii erakonnad kui ajakirjandus kogu valimiskampaania ajal ikka ja ainult üha helgema tuleviku tõotamise väljadel, kuhu mittemüügimeestel ju ilmselgelt mingeid väljavaateid juhthoobade manu jõuda põhimõtteliselt olla ei saa.
Ometi on poliitilises kõnepruugis märgata olulisi nihkeid just nimelt selles elurikkuslikus suunas, rohujuuretasandi suhtes tundlikumaks muutumise suunas. See omakorda peaks looma soodsama olukorra just neile arengutele, mis algavad väikestes kohtades, väikestes kogukondades, sealsetes iseorganiseeruvustes.
MARKO UUES AMETIS
Markol algas 2019. aasta asumisega läbi eduka konkursi uuele tööpostile – EBS Advisori Services konsultandiks-projektijuhiks. Talle uues ametis edu ja õnne soovides pole vist liiast heita pilk ka teda tutvustavale „nimekaardile“ EBS kodulehel:
Marko Vene
Konsultant-projektijuht
marko.vene@ebs.ee
+372 5646 8381
Muu info
Marko Vene on täiskasvanute koolitaja ja andragoog. EBS Advisory Services OÜ kõrval töötab Marko külalisõppejõuna Tallinna Ülikoolis ja juhib oma koolitusettevõtet B-taktik OÜ. Varasemalt on töötanud koolitustegevuste kvaliteedijuhi-koordinaatorina sihtasutuses Archimedes ja ka projektijuhina (MTÜ Noortekonverentsid).
Marko on lõpetanud Võru Kesklinna Gümnaasiumi (majandusõppesuund) ning Tallinna Ülikooli haridusteaduse bakalaureuse- ja magistriõpingud, cum laude andragoogikas.
Raamat, mida soovitaksid lugeda: François Mauriaci “Öö lõpp”.
Lemmiktsitaat: “Tihti laseme end ärritada tühistel asjadel, mida me peaksime põlgama ja mis tuleks unustada… Meil pole elamiseks palju aega antud – vaid mõned aastakümned – ning meie kaotame nii palju asendamatuid tunde mõtlemiseks hädadele, mida aasta pärast ei mäleta enam ei meie ise ega keegi teine. Ei, parem pühendada kogu oma elu inimväärsetele tegudele ja tunnetele, kaalukatele mõtetele, tõelistele kiindumustele ja ettevõtmistele, millest jääks järele jälg. Sest elu on liiga lühike, et olla väiklane.” (André Maurois)
Tore oli seda Marko enesetutvustust lugeda, sest ega ta meie, vanakeste, ringis olles end ise eriti avama kipu.
Teisalt oli heameel teda saada, et nüüd on meie hulgas veel üks, noor ja nutikas mees, kel hakkab tegemist olema nn reaalmajanduses tegutsevate ettevõtete ja organisatsioonidega. See tähendab, et meil suureneb võimalus sarnaste probleemide tõusmiseks, millega meie, vanema põlvkonna ettevõtluse koolitajad oleme kokku puutunud ja millele lahendusteede leidmisel võib „vanade kalade“ kogemustest ehk kasugi olla. Ma ei pea siin silmas üksnes ATK Juhtimise Kõrgema Kooli veterane Matit, Ülarit, Jürit ja Valdot ja JKKst arenenud „võrseid“ kuni Konsulentide ühinguni. Ma pean silmas ka Juhtide ja spetsialistide arengufirmat Invicta (just nii ta ennast tituleerib), mille treeneriks-projektijuhiks ma värskelt pensioneerunult, kümne aastaga nullist kontserniks arendatud puidutöötlemisfirma AS Rait eksarendusjuhina läbi päris tiheda konkursi sain. Just Invictast sai alguse ka meie sõprus Margusega, mis algas tema kui JCI koolitusjuhi poolt Invictast liidriprogrammi osana rotaatori tellimisega ja jätkus, kui läbi Invicta liidriprogrammis osalemise ka Margusest selle firma kaastreener sai.
Eriti üllatav oli Markolt teada saada, et EBS on võitnud EAS mentorprogrammi kantseldamise konkursi. Sai ju just sellest mentorprogrammist mu pensionäripõlve esimese aastakümne „teine armastus“, milles jälle läbi igaaastaste konkursside sai mentorina osaletud kaheksa aastat, alates selle esimesest, pilootprojektist.
See põnev aeg tuleb muidugi põhjalikuma vaatluse alla Talguakadeemia aprillikuu istungil, aga sel klubiõhtul Marko pärimiste peale tahtsin talle südamele panna, et kui tema selles sfääris toimetama peaks hakkama, siis võimalikult palju toetuks mentorite eneste kui väga laias spektris kogemusi omavate ja kutsumuse põhjal (mentoriks olemine on vabatahtlik tasuta töö) tegutsevate inimeste potentsiaalile.
Kahjuks pandi meie püüdlustele läbi Mentorite ühingu moodustamise liikuda iseorganiseerumise ja isearenemise teele EAS vastava programmi juhtide käe läbi leebelt, kuid kindlalt pidurid peale. Samuti jõuti nende kaheksa aastaga algselt tõepoolest kogu Eestit hõlmavast programmist kujundada selgelt Tallinna keskne üritus.
Marko suhtes mentorliku hoiaku ilmutamise näiteks sel klubiõhtul võib vist pidada ka mu pärimisi, kas uuel ja ilmselt pinget pakkuval tööpostil olemist ka midagi seda tasakaalustavat, „hinge rõõmustavat“ töörügamisele kõrvale on panna, nagu näiteks Beethoveni sõprade ühing. Vastus oli, et ühing on ajutiseks (?) hingusel, aga vajadus sellise mittetöise tasakaalustuse järele olemas küll. Selle peale Enelt kohe soe soovitus külastada värskelt hiilgava renoveerimise läbi teinud Gruusias Tbilisi ooperimaja.
PILDILE SAAMISEST
Nii pealkirjastan meie klubiõhtu salvestuse 83. minutilt algava veerandtunni jututeema.
Selle alustuseks võtsin ette Anatoli Kozõrevi ülevaate TÄHELEPANUMAJANDUSE UTOOPIA JA ANTIUTOOPIA, mille lingi olin veidi aja eest üles pannud meie näoraamatusse ja millele enamus meist polnud TÄHELEPANU pööranud
https://medium.com/cemi-ras/%D1%83%D1%82%D0%BE%D0%BF%D0%B8%D1%8F-%D0%B8-%D0%B0%D0%BD%D1%82%D0%B8%D1%83%D1%82%D0%BE%D0%BF%D0%B8%D1%8F-%D1%8D%D0%BA%D0%BE%D0%BD%D0%BE%D0%BC%D0%B8%D0%BA%D0%B8-%D0%B2%D0%BD%D0%B8%D0%BC%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D1%8F-22294d570b4b?fbclid=IwAR3SkZOczInlD2WHhMwz343YSIcAx3HfNpzbHjZJBlJqczNQpdfmOfnBleA
Juhtisin klubiõhtul ja juhin ka nüüd tähelepanu sellele, et Kozõrevi hea ülevaade tähelepanumajanduse kohta ilmunud kolme põhiautori raamatutest seostub väga hästi Agu äsjases kirjatöös http://talgujad.tartu.ee/19aasta/TalgujadSystem2019_01_08.pdf
eraldi olulise momendina välja toodud küsimusega, kuidas käib praegusel ajal nö pildile saamise elik enese ja oma asjade vastu tähelepanu saavutamise protsess. Ma pean siin silmas just selle kirjatöö viimast kolme lehte alapealkirjaga „Talgujate kogemus – universaalseks süsteemiks“ http://talgujad.tartu.ee/19aasta/systemSystem.pdf, mis Agul Talgujate foorumis ka eraldi kirjatükina kättesaadav ja kus ta vaatleb Kaupo kui arvamusliidri rolli, et me tema fännklubi kaudu pildile saaks ja Haanimeeste aktiivsust Maakogus ja talgujate selle kaudu aktsioonidesse minemist.
Kozõrevi ülevaates jõuate juba esimese allika – Goldhaberi 1997.aasta raamatu põhipunktide lugemisel kohani, kus kirjeldatakse kaasajal (NB! Juba 90ndatel tähele pandud!) iseloomuliku olukorda, kus institutsioonide (nt kompaniide) vastu lojaalsuse vähenemine asendub liikumistega võrgust võrku ja mispuhul oluliseks saavad tuntud tegelased (staarid), kellede vastu tuntakse erilist lojaalsust või siis võrkkogukonnad, kelle osake olete ja kelle läbi saate tähelepanu osaliseks. Ja juba see autor märkab ja märgib, et tähelepanu transaktsioonid on muutunud rahalistest operatsioonidest arvukamaks ja hakanud maailmas domineerima, seda ka tulutoomise mõttes-
Klubiõhtul tõi Kozõrevi ülevaatest saadavatele lähenemisnurkadele lisaks veel ühe visiooni Agu, kes viitas Harry Potteri sarja raamatuid saatnud fenomenaalse edu ja nende õhinal haaramise najal üles kasvanud generatsiooni ( tean seda ka oma lastelaste näitel), kel selle fenomeniga seotult avaldumas täiesti meist erinevad pildile saamise viisid – Agu toodud näites vene 19.aastase noormehe Lendava Makaronikoletise Kiriku eestvõtjana ja tema „Harry Potter ja ratsionaalse mõtlemise seadused“ kui suure publiku kaasahaaramise viisid.
Eeltooduga seoses meenus mulle meie Talguakadeemia eelne, tegelikult selle käivitamisele viinud Mõttekoda 2015.aasta novembris, kus Jüri korraldas nn tagurpidi-ajurünnaku, küsides meilt „Miks me loobume huvitumast?“ https://docs.google.com/spreadsheets/d/1ADgd72GOeTdR5Y96ksiPgn9Wi8K1RFwy6UNGeuKaQaM/edit#gid=1319030272
Toona oli see küsimus esitatud enesekeskses vormis ja edasine talguakadeemiline tegevus keskendus põhiliselt mõttekärjele kui mõttetalgulise väikevormi enese käsitlusele: https://www.scribd.com/document/294887660/Mottesoela-inversioon
Agu praegusaegne küsimuse püstitus on Jüri toonasega võrreldes vastupidine: Kuidas saada pildile? Kuidas võita tähelepanu? Kui võtta kasutusele kaasajal taas dominandiks pöörav insener-majanduslik lähenemisviis (see oli Ene tähelepanek seoses tema ettevalmistumisega ettekandeks Hiinas sügisel toimuvale konverentsile, kus ta räägib Eesti hariduse strateegiatest XXI sajandi hakatuses), siis võiks nö moevooluks olevas metafoorikas selle küsimuse sõnastada ka nii Kuidas pääseda tähelepanumajanduses pumba juurde?
Kas see on talgujate küsimus? Selles on küsimus.
Minu meelest saab tähelepanu võitmise küsimusele vastust otsida, asudes välise vaatleja positsioonile. Vaadeldes ja võrreldes ennast teistega. Tuues välja oma eelised ja neist valjul häälel kuulutelles.
Teine lähenemine on toimetamine oma „majapidamise“ sees, oma kogukonnas ja mitte kuulutamine, vaid tähelepanelik kuulatamine. Nõrkade signaalide kuulatamine iseäranis.
Aga neid „teisi lähenemisi“ on õnneks meil veel ja veel. Alates sellest, et üritada ühelt poolt vältida mõtlemisvigu ja lõpetades sellega, et soodustada õhkkonda, kus igal meist on õigus ja ka tegelik võimalus vigu teha. Kus tunnistatakse päriselt, et sügava tõega vastupidine väide saab olla ja ongi sügav tõde.
Kuidas peaks see kõik ühekorraga ja samaaegselt võimalik olema? Kuidas seda kõike peaks mõistma või oleks võimalik mõista? Ilmselgelt ei teisiti, nagu vapustavalt ütles möödunud Plekktrummis välja sõnameister Tiit Aleksejev: „… kui läbi emotsionaalse plaani, kui läbi kaose, mis inimest valitseb ja mis inimest ka teinekord suunab“ https://etv2.err.ee/912913/plekktrumm-tiit-aleksejev
TEEMASID JA TURGATUSI …
…tuli jutuks tol klubiõhtul veel mitmeid, millest pikemalt kirjutamast hoiab tagasi kartus lugeja TÄHELEPANU liialt laiali hajutada. On seal ka sellist, mis tänaseks aktuaalsuse kaotanud ( mõte Riigikogus Maakogu toetajate saadikurühma loomisest) või mis juba teoksil ( Mõttetalgute kroonika taastamine mälu ja olemasolevate allikate põhja Vt TALGULOO ÜLESTÄHENDUSI https://docs.google.com/document/d/1oHM4Gl8mLXjzhIxq6TUcOUoEs8oS-c6Gk2R13v1fO50/edit )
Kel aga huvi, saab ju selle täpsemalt kajastamata jääva osa helisalvestusest üle kuulata (Kuula alates salvestuse 97. minutist)
EMAKEELE PÄEVAKS
Meie märtsikuu klubiõhtutel oleme enamasti arvestanud sellega, et selle lähedusse jääb emakeele päev.
Intrigeerimaks emakeele teemal tänavu valitsevas atmosfääris, panen seekord siia üles ühe mu vana vemmalvärsi:
Minevaasta muutusin ma isiksuseks.
Midagi nüüd minulgi on öelda.
Ei saa vaiki olla, ei saa ennast keelda -
ma tean tõde, mis koos minuga siis sureks.
Minu mina leidsin mina mullu.
Nüüd ma oma tõde tahan teoks tetta,
aga rahvas kardab saada jälle petta -
ei ta usu, ütleb: Kuule hullu!
Mõni kõnelema õpib maru vara -
rahvas lapse juttudega ära harjub.
Ei ta kuula neid, kes raskeid sõnu karjub -
tõel olgu lihtne sõnavara!
Minu mina mingu muile maile -
rasket tõde keegi mõista siin ei proovi,
keegi kaasa tulla minuga ei soovi -
öeldakse: See värk ei sobi meile.
Tõlgin oma tõe teise keelde -
teises keeles tõde tundub tugevam,
ehk ka rahvas raskeid asju lugevam
ja vast SÕNUM selgemalt jääb meelde.
Millal? 12.veebruaril 2019 kell 21.30 – 23.45
Kes? Agu, Ene, Juss, Kaupo, Margus, Marko, Mati, Ülar ja Valdo
Millest? https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=81f542c1-df3c-49e1-b570-05f5b95814f5
TROOPILINE SISSEJUHATUS
Olgu kohe öeldud, et troopiline ei tähenda siin teps mitte palavust, vaid pöörakulisust. TROPOS , nagu ehk mõned teist veel viie aasta tagustest Taadi troopidest https://www.scribd.com/presentation/207763801/MINU-METAFOORID mäletavad, tähendab kreeka keeles pööret, pöörakut, suunda, tuuri.
Niisiis, võtan selles kirjatükis ette ärapööramise viimasel ajal mu klubikajastuses maad võtma hakkavaist asjalikest ja kiretutest „tõestisündind asjade“ kirjeldustest. Veelgi täpsem olles, tunnetan, et viimasel ajal olen ise olnud päris tõsiselt kaastegev selles, et meie klubiõhtutel on vaba mõtete tulevärgi, mõtete põrgatuste ja turgatuste asemele üha sagedamini astunud pikad refleksioonisarnased monoloogid. Just nimelt refleksioonisarnased ja mitte refleksioonid ise. „Päris“ refleksioonid, mida ju vanadest talguaastatest alates väärtustame, on need, mida talgute vahetud osalised ühiselt teevad. Klubis aga olen üritanud midagi refleksioonilaadset välja imeda mõnelt või lausa ühelt ainsalt asjas sees olnult, mille efekt võib olla lausa vastupidine ehtsa refleksiooni poolt saadavale: talgute edasiseks edenemiseks kaasa aitavate ühisarutelude käigus sündivate tähelepanekute asemel jõuab asjas mitte kaasa löönud seltskonna ette järjekordne omaloomingulise „Pisuhänna“ arvustus (nemä om egaüits esi omale „Pisuhännä“ tennü ja arwustewä palehigin toda ).
Sestap tuleb siiralt tunnustust avaldada Enele, kes juba tunnipikkuseks veninud kahe (küll tähtsa) sündmuse tagarääkimisele sisse sõitis ja klubiõhtu laheda mitmekesisuse radadele tagasi pööras.
KÕRGEMAA MÕTTETALGUD
Aasta asjalike hakatuste hulka kõlbab kahtlemata kanda 26.jaanuari Kõrgemaa mõttetalgud Haanja rahvamajas, mida talgujatega seob Agu pikaajaline seotus Haanimeeste seltskonnaga ja sealt õigupoolest alguse saanud sidemed ka teiste talgujatega alates Torgu TuleVAeg 2014 jüripäevaaegsetest talgutest, mida nagu nüüdseidki talguid juhtis Ruuta.
No ja veel mälu pingutades tulevad meelde võrokeste päris esimeste mõttetalgutena, kus vana Talgurühma käsi sees oli, Loosil toimunud II Kaika Suveülikooli raamides korraldatud mõttetalgud 1990.aastal, kuhu ikka Agu see kutsuja ja kus ühe talgurühma juhina praegune talgujuht Ruuta tegev oli.
Klubiõhtul andis Agu päris põhjaliku ülevaate sellest, kes sedapuhku talguil osalesid ( rõõmustavalt suur noorte osakaal!), kuidas töö oli korraldatud , kuidas arutelu läks ja millist asjade edasist arengut on oodata. Selles osas pani Agu suuri lootusi kavale vormistada mõttetalgute tulemused brošüürina.
Aga juba Kõrgemaa mõttetalgute toimumise ajal oli tänu Agule esmakordselt võimalus üldistungitele vaikse vaatlejana You Tube´is kaasa elada ja ka omalt poolt sinna chatte saata. Istungite kuulamise võimalust kasutas peale minu veel 3-4 inimest, aga nagu alltoodud linkidel klõpsates veenduda võite, on praeguseks järelvaatamiste arv jõudnud poolesaja kanti:
Sissejuhatus ni rühmätüü ülesandõq (10:00-10:30)
Üldistung, järgmidse rühmatüü ülesandõq (14:00-15:00)
Üldistung, kokkovõtõq ni järgmidseq sammuq (17:30-19:00)
Mõttetalgu kenasti kujundatud postrit kutsun ka veelkord kaema:
https://haanimaa.ee/korgomaa-mottotalos/
II MAAKOGU
Teine aasta alguse suur üritus oli 2.veebruaril Tartus Ugala korporatsiooni majas toimunud II Maakogu, milles taas talgujaist aktsioonis Ruuta ja Agu.
Esindatud kihelkondade arv seekord kahanenud aastataguse 33 pealt ja koos nö kaasatundjatega küündinud 70lt osavõtjalt 22 kihelkonna esindatusele ja ka kokku Juurust poole väiksemale osaliste arvule. Koosoleku korraldus tänu eestseisuses juhtohjad haaranud kolonelleitnant Kristjan Moorale, Kaitseliidu Saaremaa maleva pealikule, sõjaväelaslikku distsipliini järgides korraldatud ja juhitud. Isegi sedavõrd jäigalt, et eestseisuses kaasa lööval ja seal Talgujate eeskujul igakolmapäevased skaibikokkusaamised käivitanud Ruutal tuli ennast kõva häälega kehtestada, et Maapäeval ei jääks vastu võtmata kokkulepe, kuidas ollakse nõus Maakogu asju avalikustama, et ei tekiks hiljem konflikte andmekaitse seaduste jms kontekstis.
Maakogu käivitamisel ühe peamise vedurina osalenud Kaupo, kes praeguseks liikunud parteipoliitikasse Elurikkuse Erakonna ridades, tõdes, et tõepoolest on Maakogu algselt määratletud parteidevälisuse ja alt üles korraldatava juhtimise põhimõtete range järgimise kõrval avaldumas nii Maakogu liikumise eestvedajate siirdumist eelkõige uude erakonda, mis end propageerib Maakogu põhiväärtusi kaitsvana, kui ka osade neist ümberveenmist astuma vanadesse kartellierakondadesse ehitama nende programmide kaudu üles ikka sedasama nutikat ökoriiki, mis on ERE slogan.
Praegu, kui Riigikogu valimised seljataga, on taaskord selgeks saanud, et endistviisi tegutsevad nii erakonnad kui ajakirjandus kogu valimiskampaania ajal ikka ja ainult üha helgema tuleviku tõotamise väljadel, kuhu mittemüügimeestel ju ilmselgelt mingeid väljavaateid juhthoobade manu jõuda põhimõtteliselt olla ei saa.
Ometi on poliitilises kõnepruugis märgata olulisi nihkeid just nimelt selles elurikkuslikus suunas, rohujuuretasandi suhtes tundlikumaks muutumise suunas. See omakorda peaks looma soodsama olukorra just neile arengutele, mis algavad väikestes kohtades, väikestes kogukondades, sealsetes iseorganiseeruvustes.
MARKO UUES AMETIS
Markol algas 2019. aasta asumisega läbi eduka konkursi uuele tööpostile – EBS Advisori Services konsultandiks-projektijuhiks. Talle uues ametis edu ja õnne soovides pole vist liiast heita pilk ka teda tutvustavale „nimekaardile“ EBS kodulehel:
Marko Vene
Konsultant-projektijuht
marko.vene@ebs.ee
+372 5646 8381
Muu info
Marko Vene on täiskasvanute koolitaja ja andragoog. EBS Advisory Services OÜ kõrval töötab Marko külalisõppejõuna Tallinna Ülikoolis ja juhib oma koolitusettevõtet B-taktik OÜ. Varasemalt on töötanud koolitustegevuste kvaliteedijuhi-koordinaatorina sihtasutuses Archimedes ja ka projektijuhina (MTÜ Noortekonverentsid).
Marko on lõpetanud Võru Kesklinna Gümnaasiumi (majandusõppesuund) ning Tallinna Ülikooli haridusteaduse bakalaureuse- ja magistriõpingud, cum laude andragoogikas.
Raamat, mida soovitaksid lugeda: François Mauriaci “Öö lõpp”.
Lemmiktsitaat: “Tihti laseme end ärritada tühistel asjadel, mida me peaksime põlgama ja mis tuleks unustada… Meil pole elamiseks palju aega antud – vaid mõned aastakümned – ning meie kaotame nii palju asendamatuid tunde mõtlemiseks hädadele, mida aasta pärast ei mäleta enam ei meie ise ega keegi teine. Ei, parem pühendada kogu oma elu inimväärsetele tegudele ja tunnetele, kaalukatele mõtetele, tõelistele kiindumustele ja ettevõtmistele, millest jääks järele jälg. Sest elu on liiga lühike, et olla väiklane.” (André Maurois)
Tore oli seda Marko enesetutvustust lugeda, sest ega ta meie, vanakeste, ringis olles end ise eriti avama kipu.
Teisalt oli heameel teda saada, et nüüd on meie hulgas veel üks, noor ja nutikas mees, kel hakkab tegemist olema nn reaalmajanduses tegutsevate ettevõtete ja organisatsioonidega. See tähendab, et meil suureneb võimalus sarnaste probleemide tõusmiseks, millega meie, vanema põlvkonna ettevõtluse koolitajad oleme kokku puutunud ja millele lahendusteede leidmisel võib „vanade kalade“ kogemustest ehk kasugi olla. Ma ei pea siin silmas üksnes ATK Juhtimise Kõrgema Kooli veterane Matit, Ülarit, Jürit ja Valdot ja JKKst arenenud „võrseid“ kuni Konsulentide ühinguni. Ma pean silmas ka Juhtide ja spetsialistide arengufirmat Invicta (just nii ta ennast tituleerib), mille treeneriks-projektijuhiks ma värskelt pensioneerunult, kümne aastaga nullist kontserniks arendatud puidutöötlemisfirma AS Rait eksarendusjuhina läbi päris tiheda konkursi sain. Just Invictast sai alguse ka meie sõprus Margusega, mis algas tema kui JCI koolitusjuhi poolt Invictast liidriprogrammi osana rotaatori tellimisega ja jätkus, kui läbi Invicta liidriprogrammis osalemise ka Margusest selle firma kaastreener sai.
Eriti üllatav oli Markolt teada saada, et EBS on võitnud EAS mentorprogrammi kantseldamise konkursi. Sai ju just sellest mentorprogrammist mu pensionäripõlve esimese aastakümne „teine armastus“, milles jälle läbi igaaastaste konkursside sai mentorina osaletud kaheksa aastat, alates selle esimesest, pilootprojektist.
See põnev aeg tuleb muidugi põhjalikuma vaatluse alla Talguakadeemia aprillikuu istungil, aga sel klubiõhtul Marko pärimiste peale tahtsin talle südamele panna, et kui tema selles sfääris toimetama peaks hakkama, siis võimalikult palju toetuks mentorite eneste kui väga laias spektris kogemusi omavate ja kutsumuse põhjal (mentoriks olemine on vabatahtlik tasuta töö) tegutsevate inimeste potentsiaalile.
Kahjuks pandi meie püüdlustele läbi Mentorite ühingu moodustamise liikuda iseorganiseerumise ja isearenemise teele EAS vastava programmi juhtide käe läbi leebelt, kuid kindlalt pidurid peale. Samuti jõuti nende kaheksa aastaga algselt tõepoolest kogu Eestit hõlmavast programmist kujundada selgelt Tallinna keskne üritus.
Marko suhtes mentorliku hoiaku ilmutamise näiteks sel klubiõhtul võib vist pidada ka mu pärimisi, kas uuel ja ilmselt pinget pakkuval tööpostil olemist ka midagi seda tasakaalustavat, „hinge rõõmustavat“ töörügamisele kõrvale on panna, nagu näiteks Beethoveni sõprade ühing. Vastus oli, et ühing on ajutiseks (?) hingusel, aga vajadus sellise mittetöise tasakaalustuse järele olemas küll. Selle peale Enelt kohe soe soovitus külastada värskelt hiilgava renoveerimise läbi teinud Gruusias Tbilisi ooperimaja.
PILDILE SAAMISEST
Nii pealkirjastan meie klubiõhtu salvestuse 83. minutilt algava veerandtunni jututeema.
Selle alustuseks võtsin ette Anatoli Kozõrevi ülevaate TÄHELEPANUMAJANDUSE UTOOPIA JA ANTIUTOOPIA, mille lingi olin veidi aja eest üles pannud meie näoraamatusse ja millele enamus meist polnud TÄHELEPANU pööranud
https://medium.com/cemi-ras/%D1%83%D1%82%D0%BE%D0%BF%D0%B8%D1%8F-%D0%B8-%D0%B0%D0%BD%D1%82%D0%B8%D1%83%D1%82%D0%BE%D0%BF%D0%B8%D1%8F-%D1%8D%D0%BA%D0%BE%D0%BD%D0%BE%D0%BC%D0%B8%D0%BA%D0%B8-%D0%B2%D0%BD%D0%B8%D0%BC%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D1%8F-22294d570b4b?fbclid=IwAR3SkZOczInlD2WHhMwz343YSIcAx3HfNpzbHjZJBlJqczNQpdfmOfnBleA
Juhtisin klubiõhtul ja juhin ka nüüd tähelepanu sellele, et Kozõrevi hea ülevaade tähelepanumajanduse kohta ilmunud kolme põhiautori raamatutest seostub väga hästi Agu äsjases kirjatöös http://talgujad.tartu.ee/19aasta/TalgujadSystem2019_01_08.pdf
eraldi olulise momendina välja toodud küsimusega, kuidas käib praegusel ajal nö pildile saamise elik enese ja oma asjade vastu tähelepanu saavutamise protsess. Ma pean siin silmas just selle kirjatöö viimast kolme lehte alapealkirjaga „Talgujate kogemus – universaalseks süsteemiks“ http://talgujad.tartu.ee/19aasta/systemSystem.pdf, mis Agul Talgujate foorumis ka eraldi kirjatükina kättesaadav ja kus ta vaatleb Kaupo kui arvamusliidri rolli, et me tema fännklubi kaudu pildile saaks ja Haanimeeste aktiivsust Maakogus ja talgujate selle kaudu aktsioonidesse minemist.
Kozõrevi ülevaates jõuate juba esimese allika – Goldhaberi 1997.aasta raamatu põhipunktide lugemisel kohani, kus kirjeldatakse kaasajal (NB! Juba 90ndatel tähele pandud!) iseloomuliku olukorda, kus institutsioonide (nt kompaniide) vastu lojaalsuse vähenemine asendub liikumistega võrgust võrku ja mispuhul oluliseks saavad tuntud tegelased (staarid), kellede vastu tuntakse erilist lojaalsust või siis võrkkogukonnad, kelle osake olete ja kelle läbi saate tähelepanu osaliseks. Ja juba see autor märkab ja märgib, et tähelepanu transaktsioonid on muutunud rahalistest operatsioonidest arvukamaks ja hakanud maailmas domineerima, seda ka tulutoomise mõttes-
Klubiõhtul tõi Kozõrevi ülevaatest saadavatele lähenemisnurkadele lisaks veel ühe visiooni Agu, kes viitas Harry Potteri sarja raamatuid saatnud fenomenaalse edu ja nende õhinal haaramise najal üles kasvanud generatsiooni ( tean seda ka oma lastelaste näitel), kel selle fenomeniga seotult avaldumas täiesti meist erinevad pildile saamise viisid – Agu toodud näites vene 19.aastase noormehe Lendava Makaronikoletise Kiriku eestvõtjana ja tema „Harry Potter ja ratsionaalse mõtlemise seadused“ kui suure publiku kaasahaaramise viisid.
Eeltooduga seoses meenus mulle meie Talguakadeemia eelne, tegelikult selle käivitamisele viinud Mõttekoda 2015.aasta novembris, kus Jüri korraldas nn tagurpidi-ajurünnaku, küsides meilt „Miks me loobume huvitumast?“ https://docs.google.com/spreadsheets/d/1ADgd72GOeTdR5Y96ksiPgn9Wi8K1RFwy6UNGeuKaQaM/edit#gid=1319030272
Toona oli see küsimus esitatud enesekeskses vormis ja edasine talguakadeemiline tegevus keskendus põhiliselt mõttekärjele kui mõttetalgulise väikevormi enese käsitlusele: https://www.scribd.com/document/294887660/Mottesoela-inversioon
Agu praegusaegne küsimuse püstitus on Jüri toonasega võrreldes vastupidine: Kuidas saada pildile? Kuidas võita tähelepanu? Kui võtta kasutusele kaasajal taas dominandiks pöörav insener-majanduslik lähenemisviis (see oli Ene tähelepanek seoses tema ettevalmistumisega ettekandeks Hiinas sügisel toimuvale konverentsile, kus ta räägib Eesti hariduse strateegiatest XXI sajandi hakatuses), siis võiks nö moevooluks olevas metafoorikas selle küsimuse sõnastada ka nii Kuidas pääseda tähelepanumajanduses pumba juurde?
Kas see on talgujate küsimus? Selles on küsimus.
Minu meelest saab tähelepanu võitmise küsimusele vastust otsida, asudes välise vaatleja positsioonile. Vaadeldes ja võrreldes ennast teistega. Tuues välja oma eelised ja neist valjul häälel kuulutelles.
Teine lähenemine on toimetamine oma „majapidamise“ sees, oma kogukonnas ja mitte kuulutamine, vaid tähelepanelik kuulatamine. Nõrkade signaalide kuulatamine iseäranis.
Aga neid „teisi lähenemisi“ on õnneks meil veel ja veel. Alates sellest, et üritada ühelt poolt vältida mõtlemisvigu ja lõpetades sellega, et soodustada õhkkonda, kus igal meist on õigus ja ka tegelik võimalus vigu teha. Kus tunnistatakse päriselt, et sügava tõega vastupidine väide saab olla ja ongi sügav tõde.
Kuidas peaks see kõik ühekorraga ja samaaegselt võimalik olema? Kuidas seda kõike peaks mõistma või oleks võimalik mõista? Ilmselgelt ei teisiti, nagu vapustavalt ütles möödunud Plekktrummis välja sõnameister Tiit Aleksejev: „… kui läbi emotsionaalse plaani, kui läbi kaose, mis inimest valitseb ja mis inimest ka teinekord suunab“ https://etv2.err.ee/912913/plekktrumm-tiit-aleksejev
TEEMASID JA TURGATUSI …
…tuli jutuks tol klubiõhtul veel mitmeid, millest pikemalt kirjutamast hoiab tagasi kartus lugeja TÄHELEPANU liialt laiali hajutada. On seal ka sellist, mis tänaseks aktuaalsuse kaotanud ( mõte Riigikogus Maakogu toetajate saadikurühma loomisest) või mis juba teoksil ( Mõttetalgute kroonika taastamine mälu ja olemasolevate allikate põhja Vt TALGULOO ÜLESTÄHENDUSI https://docs.google.com/document/d/1oHM4Gl8mLXjzhIxq6TUcOUoEs8oS-c6Gk2R13v1fO50/edit )
Kel aga huvi, saab ju selle täpsemalt kajastamata jääva osa helisalvestusest üle kuulata (Kuula alates salvestuse 97. minutist)
EMAKEELE PÄEVAKS
Meie märtsikuu klubiõhtutel oleme enamasti arvestanud sellega, et selle lähedusse jääb emakeele päev.
Intrigeerimaks emakeele teemal tänavu valitsevas atmosfääris, panen seekord siia üles ühe mu vana vemmalvärsi:
Minevaasta muutusin ma isiksuseks.
Midagi nüüd minulgi on öelda.
Ei saa vaiki olla, ei saa ennast keelda -
ma tean tõde, mis koos minuga siis sureks.
Minu mina leidsin mina mullu.
Nüüd ma oma tõde tahan teoks tetta,
aga rahvas kardab saada jälle petta -
ei ta usu, ütleb: Kuule hullu!
Mõni kõnelema õpib maru vara -
rahvas lapse juttudega ära harjub.
Ei ta kuula neid, kes raskeid sõnu karjub -
tõel olgu lihtne sõnavara!
Minu mina mingu muile maile -
rasket tõde keegi mõista siin ei proovi,
keegi kaasa tulla minuga ei soovi -
öeldakse: See värk ei sobi meile.
Tõlgin oma tõe teise keelde -
teises keeles tõde tundub tugevam,
ehk ka rahvas raskeid asju lugevam
ja vast SÕNUM selgemalt jääb meelde.
Valdo- Postituste arv : 514
Join date : 16/05/2009
Similar topics
» Jaanipäeva eel, 2019.
» Keelemeelne märtsiklubi 2019
» NÄÄRIKLUBI AASTAL 2019
» Mõttetalgutest 2019. jaanuaris
» Keelemeelne märtsiklubi 2019
» NÄÄRIKLUBI AASTAL 2019
» Mõttetalgutest 2019. jaanuaris
TALGUJAD :: Talgujate foorumid :: KLUBI
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
|
|