KLUBIJUTTU VEEBRUARIS 2019

Go down

KLUBIJUTTU VEEBRUARIS 2019 Empty KLUBIJUTTU VEEBRUARIS 2019

Postitamine  Valdo on Nelj Märts 07, 2019 1:33 am

Mis? Kus? Talgujate Võimaluste Värava Virtuaalklubi 65. kokkusaamine
Millal?       12.veebruaril 2019  kell 21.30  – 23.45
Kes?          Agu, Ene, Juss, Kaupo, Margus, Marko, Mati, Ülar ja Valdo
Millest?   https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=81f542c1-df3c-49e1-b570-05f5b95814f5
TROOPILINE SISSEJUHATUS

Olgu kohe öeldud, et troopiline ei tähenda siin teps mitte palavust, vaid pöörakulisust. TROPOS , nagu  ehk mõned teist  veel viie aasta tagustest Taadi troopidest  https://www.scribd.com/presentation/207763801/MINU-METAFOORID  mäletavad, tähendab kreeka keeles  pööret, pöörakut, suunda, tuuri.
Niisiis, võtan selles kirjatükis ette ärapööramise viimasel ajal  mu klubikajastuses maad võtma hakkavaist  asjalikest ja kiretutest  „tõestisündind asjade“ kirjeldustest. Veelgi täpsem olles, tunnetan, et  viimasel ajal olen ise olnud päris tõsiselt kaastegev  selles, et meie klubiõhtutel on vaba mõtete tulevärgi, mõtete põrgatuste ja turgatuste asemele üha sagedamini  astunud  pikad refleksioonisarnased monoloogid. Just nimelt refleksioonisarnased ja mitte refleksioonid ise. „Päris“ refleksioonid, mida  ju vanadest talguaastatest alates väärtustame,  on   need, mida talgute  vahetud osalised   ühiselt teevad. Klubis aga  olen üritanud midagi refleksioonilaadset välja imeda mõnelt  või lausa ühelt ainsalt asjas sees olnult, mille  efekt võib olla lausa vastupidine  ehtsa refleksiooni poolt saadavale: talgute edasiseks edenemiseks kaasa aitavate ühisarutelude käigus sündivate tähelepanekute asemel  jõuab asjas mitte kaasa löönud  seltskonna ette järjekordne omaloomingulise  „Pisuhänna“ arvustus (nemä om egaüits esi omale „Pisuhännä“ tennü ja arwustewä palehigin toda  ).
Sestap tuleb siiralt tunnustust avaldada Enele, kes  juba tunnipikkuseks veninud kahe (küll tähtsa) sündmuse  tagarääkimisele sisse sõitis  ja  klubiõhtu   laheda mitmekesisuse radadele tagasi pööras.

KÕRGEMAA MÕTTETALGUD

Aasta asjalike hakatuste hulka  kõlbab kahtlemata  kanda 26.jaanuari  Kõrgemaa mõttetalgud Haanja rahvamajas, mida talgujatega seob Agu pikaajaline seotus Haanimeeste seltskonnaga  ja sealt õigupoolest alguse saanud sidemed ka teiste talgujatega  alates Torgu TuleVAeg  2014 jüripäevaaegsetest talgutest, mida  nagu nüüdseidki talguid juhtis Ruuta.
No ja  veel mälu pingutades tulevad meelde võrokeste päris esimeste mõttetalgutena, kus vana Talgurühma käsi  sees oli,  Loosil toimunud II Kaika Suveülikooli raamides korraldatud mõttetalgud  1990.aastal, kuhu ikka Agu see kutsuja ja kus ühe talgurühma juhina  praegune talgujuht  Ruuta tegev oli.
Klubiõhtul andis Agu päris põhjaliku ülevaate sellest, kes sedapuhku talguil osalesid ( rõõmustavalt suur noorte osakaal!), kuidas töö oli korraldatud , kuidas arutelu läks ja millist asjade edasist arengut on oodata. Selles osas  pani Agu suuri lootusi kavale vormistada  mõttetalgute tulemused  brošüürina.

Aga juba Kõrgemaa mõttetalgute toimumise ajal oli  tänu Agule esmakordselt võimalus üldistungitele  vaikse vaatlejana You Tube´is kaasa elada ja ka omalt poolt sinna chatte saata. Istungite kuulamise võimalust kasutas peale minu veel 3-4 inimest, aga nagu alltoodud linkidel klõpsates veenduda võite, on praeguseks järelvaatamiste arv jõudnud poolesaja kanti:
Sissejuhatus ni rühmätüü ülesandõq (10:00-10:30)

Üldistung, järgmidse rühmatüü ülesandõq (14:00-15:00)

Üldistung, kokkovõtõq ni järgmidseq sammuq (17:30-19:00)

Mõttetalgu kenasti kujundatud postrit kutsun ka veelkord  kaema:
https://haanimaa.ee/korgomaa-mottotalos/
II MAAKOGU


Teine aasta alguse suur üritus oli 2.veebruaril Tartus Ugala korporatsiooni majas toimunud  II Maakogu, milles taas talgujaist aktsioonis Ruuta ja Agu.
Esindatud kihelkondade arv seekord kahanenud aastataguse  33 pealt ja koos nö kaasatundjatega küündinud 70lt  osavõtjalt 22 kihelkonna esindatusele ja ka kokku Juurust poole väiksemale osaliste arvule.  Koosoleku korraldus tänu eestseisuses juhtohjad haaranud kolonelleitnant  Kristjan Moorale, Kaitseliidu Saaremaa maleva pealikule, sõjaväelaslikku distsipliini  järgides korraldatud ja juhitud. Isegi sedavõrd jäigalt, et eestseisuses kaasa lööval ja seal Talgujate eeskujul igakolmapäevased  skaibikokkusaamised käivitanud Ruutal  tuli  ennast kõva häälega kehtestada, et Maapäeval ei jääks  vastu võtmata kokkulepe, kuidas ollakse nõus Maakogu  asju avalikustama, et ei tekiks   hiljem konflikte andmekaitse seaduste jms kontekstis.
Maakogu käivitamisel ühe peamise vedurina osalenud Kaupo, kes praeguseks liikunud  parteipoliitikasse  Elurikkuse Erakonna ridades, tõdes, et  tõepoolest on  Maakogu algselt  määratletud parteidevälisuse ja alt üles korraldatava juhtimise  põhimõtete range järgimise kõrval avaldumas  nii Maakogu liikumise eestvedajate  siirdumist   eelkõige uude erakonda, mis end propageerib  Maakogu põhiväärtusi kaitsvana,  kui ka osade neist ümberveenmist  astuma vanadesse kartellierakondadesse ehitama nende programmide kaudu  üles ikka sedasama nutikat ökoriiki, mis on ERE slogan.
Praegu, kui Riigikogu valimised seljataga, on taaskord selgeks saanud, et  endistviisi tegutsevad  nii erakonnad kui  ajakirjandus kogu valimiskampaania ajal ikka ja ainult üha helgema tuleviku tõotamise väljadel, kuhu mittemüügimeestel  ju ilmselgelt mingeid väljavaateid  juhthoobade manu jõuda  põhimõtteliselt olla ei saa.
Ometi on poliitilises kõnepruugis märgata olulisi nihkeid  just nimelt selles elurikkuslikus suunas, rohujuuretasandi  suhtes tundlikumaks muutumise suunas. See omakorda peaks looma soodsama olukorra just neile arengutele, mis  algavad väikestes kohtades, väikestes kogukondades, sealsetes iseorganiseeruvustes.

MARKO UUES AMETIS

Markol algas 2019. aasta asumisega läbi eduka konkursi  uuele tööpostile – EBS  Advisori Services  konsultandiks-projektijuhiks. Talle uues ametis edu ja õnne soovides pole vist liiast heita pilk ka teda tutvustavale   „nimekaardile“ EBS kodulehel:
Marko Vene
Konsultant-projektijuht
marko.vene@ebs.ee
+372 5646 8381
Muu info
Marko Vene on täiskasvanute koolitaja ja andragoog. EBS Advisory Services OÜ kõrval töötab Marko külalisõppejõuna Tallinna Ülikoolis ja juhib oma koolitusettevõtet B-taktik OÜ. Varasemalt on töötanud koolitustegevuste kvaliteedijuhi-koordinaatorina sihtasutuses Archimedes ja ka projektijuhina (MTÜ Noortekonverentsid).
Marko on lõpetanud Võru Kesklinna Gümnaasiumi (majandusõppesuund) ning Tallinna Ülikooli haridusteaduse bakalaureuse- ja magistriõpingud, cum laude andragoogikas.
Raamat, mida soovitaksid lugeda: François Mauriaci “Öö lõpp”.
Lemmiktsitaat: “Tihti laseme end ärritada tühistel asjadel, mida me peaksime põlgama ja mis tuleks unustada… Meil pole elamiseks palju aega antud – vaid mõned aastakümned – ning meie kaotame nii palju asendamatuid tunde mõtlemiseks hädadele, mida aasta pärast ei mäleta enam ei meie ise ega keegi teine. Ei, parem pühendada kogu oma elu inimväärsetele tegudele ja tunnetele, kaalukatele mõtetele, tõelistele kiindumustele ja ettevõtmistele, millest jääks järele jälg. Sest elu on liiga lühike, et olla väiklane.” (André Maurois)
Tore oli seda Marko enesetutvustust lugeda, sest ega ta meie, vanakeste,  ringis olles end ise eriti avama kipu.  
Teisalt oli heameel  teda saada, et  nüüd on meie hulgas veel üks, noor ja nutikas mees, kel hakkab tegemist olema  nn reaalmajanduses tegutsevate ettevõtete ja organisatsioonidega. See tähendab, et meil suureneb  võimalus  sarnaste probleemide tõusmiseks, millega meie, vanema põlvkonna ettevõtluse koolitajad oleme kokku puutunud  ja millele lahendusteede leidmisel võib „vanade kalade“ kogemustest ehk kasugi olla. Ma ei pea siin silmas  üksnes  ATK Juhtimise Kõrgema Kooli veterane Matit, Ülarit, Jürit ja Valdot ja JKKst arenenud „võrseid“  kuni Konsulentide ühinguni. Ma pean silmas ka Juhtide ja spetsialistide arengufirmat Invicta (just nii ta ennast tituleerib), mille treeneriks-projektijuhiks ma värskelt pensioneerunult, kümne aastaga nullist  kontserniks arendatud puidutöötlemisfirma AS Rait eksarendusjuhina  läbi päris tiheda konkursi sain. Just Invictast sai alguse ka meie sõprus Margusega, mis algas tema kui JCI koolitusjuhi poolt  Invictast  liidriprogrammi osana  rotaatori tellimisega ja jätkus, kui läbi Invicta liidriprogrammis osalemise ka Margusest  selle firma kaastreener sai.
Eriti üllatav oli Markolt teada saada, et  EBS on  võitnud  EAS mentorprogrammi kantseldamise konkursi. Sai ju just sellest mentorprogrammist mu pensionäripõlve esimese aastakümne „teine armastus“, milles jälle läbi igaaastaste konkursside sai mentorina osaletud kaheksa aastat, alates selle esimesest, pilootprojektist.
See põnev aeg  tuleb muidugi põhjalikuma vaatluse alla Talguakadeemia aprillikuu istungil, aga  sel klubiõhtul Marko pärimiste peale tahtsin talle südamele panna, et kui tema selles sfääris  toimetama peaks hakkama, siis   võimalikult palju toetuks mentorite eneste kui  väga laias spektris kogemusi omavate  ja kutsumuse põhjal (mentoriks olemine  on vabatahtlik tasuta töö) tegutsevate inimeste potentsiaalile.
Kahjuks pandi meie püüdlustele läbi Mentorite ühingu moodustamise liikuda iseorganiseerumise ja isearenemise teele EAS vastava programmi juhtide käe läbi leebelt, kuid kindlalt pidurid peale. Samuti  jõuti nende kaheksa aastaga  algselt tõepoolest kogu Eestit hõlmavast programmist kujundada selgelt Tallinna keskne üritus.
Marko suhtes mentorliku  hoiaku ilmutamise näiteks sel klubiõhtul  võib vist  pidada ka mu pärimisi, kas  uuel ja ilmselt pinget pakkuval tööpostil olemist  ka midagi  seda tasakaalustavat,  „hinge rõõmustavat“   töörügamisele kõrvale   on panna, nagu näiteks  Beethoveni sõprade ühing.  Vastus oli, et ühing on ajutiseks (?) hingusel, aga vajadus sellise  mittetöise tasakaalustuse  järele olemas küll. Selle peale Enelt kohe soe soovitus külastada  värskelt hiilgava renoveerimise läbi teinud Gruusias Tbilisi ooperimaja.

PILDILE SAAMISEST

Nii pealkirjastan  meie klubiõhtu salvestuse 83. minutilt algava veerandtunni jututeema.  
Selle alustuseks võtsin  ette  Anatoli Kozõrevi ülevaate  TÄHELEPANUMAJANDUSE UTOOPIA JA ANTIUTOOPIA, mille lingi olin  veidi aja eest üles pannud meie näoraamatusse  ja millele  enamus meist polnud TÄHELEPANU pööranud 
https://medium.com/cemi-ras/%D1%83%D1%82%D0%BE%D0%BF%D0%B8%D1%8F-%D0%B8-%D0%B0%D0%BD%D1%82%D0%B8%D1%83%D1%82%D0%BE%D0%BF%D0%B8%D1%8F-%D1%8D%D0%BA%D0%BE%D0%BD%D0%BE%D0%BC%D0%B8%D0%BA%D0%B8-%D0%B2%D0%BD%D0%B8%D0%BC%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D1%8F-22294d570b4b?fbclid=IwAR3SkZOczInlD2WHhMwz343YSIcAx3HfNpzbHjZJBlJqczNQpdfmOfnBleA
Juhtisin klubiõhtul ja juhin ka nüüd tähelepanu sellele, et Kozõrevi  hea ülevaade  tähelepanumajanduse kohta ilmunud kolme põhiautori raamatutest  seostub väga hästi Agu äsjases kirjatöös  http://talgujad.tartu.ee/19aasta/TalgujadSystem2019_01_08.pdf
eraldi olulise  momendina välja toodud küsimusega, kuidas käib praegusel ajal  nö pildile saamise elik enese ja oma asjade vastu tähelepanu saavutamise protsess.  Ma pean siin silmas just selle kirjatöö viimast kolme lehte alapealkirjaga „Talgujate  kogemus – universaalseks süsteemiks“ http://talgujad.tartu.ee/19aasta/systemSystem.pdf, mis  Agul Talgujate foorumis ka eraldi  kirjatükina kättesaadav ja kus ta vaatleb  Kaupo kui arvamusliidri rolli, et me tema fännklubi kaudu pildile saaks ja Haanimeeste aktiivsust Maakogus ja talgujate selle kaudu  aktsioonidesse minemist.
Kozõrevi ülevaates jõuate juba esimese allika – Goldhaberi 1997.aasta raamatu põhipunktide lugemisel  kohani, kus kirjeldatakse kaasajal (NB! Juba 90ndatel tähele pandud!) iseloomuliku olukorda, kus institutsioonide (nt kompaniide) vastu lojaalsuse vähenemine asendub liikumistega võrgust võrku ja mispuhul oluliseks saavad tuntud tegelased  (staarid), kellede vastu tuntakse erilist lojaalsust  või siis võrkkogukonnad, kelle osake olete ja kelle läbi saate tähelepanu osaliseks. Ja juba see autor märkab ja märgib, et tähelepanu transaktsioonid on muutunud rahalistest operatsioonidest arvukamaks ja hakanud maailmas domineerima, seda ka tulutoomise mõttes-
Klubiõhtul  tõi  Kozõrevi ülevaatest saadavatele lähenemisnurkadele lisaks veel ühe visiooni Agu, kes viitas Harry Potteri sarja raamatuid saatnud  fenomenaalse edu  ja nende õhinal haaramise najal üles kasvanud generatsiooni  ( tean seda ka oma lastelaste näitel), kel selle fenomeniga seotult avaldumas täiesti meist erinevad pildile saamise viisid – Agu toodud näites vene 19.aastase noormehe Lendava Makaronikoletise Kiriku eestvõtjana  ja tema „Harry Potter ja ratsionaalse mõtlemise seadused“ kui  suure publiku kaasahaaramise viisid.

Eeltooduga seoses meenus mulle meie Talguakadeemia eelne, tegelikult selle käivitamisele viinud Mõttekoda 2015.aasta novembris, kus Jüri korraldas nn tagurpidi-ajurünnaku, küsides meilt „Miks me loobume huvitumast?“ https://docs.google.com/spreadsheets/d/1ADgd72GOeTdR5Y96ksiPgn9Wi8K1RFwy6UNGeuKaQaM/edit#gid=1319030272
Toona oli see küsimus esitatud enesekeskses vormis ja edasine talguakadeemiline tegevus keskendus põhiliselt  mõttekärjele kui mõttetalgulise väikevormi  enese käsitlusele: https://www.scribd.com/document/294887660/Mottesoela-inversioon
Agu praegusaegne küsimuse püstitus on  Jüri toonasega võrreldes vastupidine: Kuidas saada pildile? Kuidas võita tähelepanu?  Kui  võtta kasutusele  kaasajal taas dominandiks pöörav  insener-majanduslik lähenemisviis (see oli Ene tähelepanek seoses tema ettevalmistumisega ettekandeks Hiinas sügisel toimuvale konverentsile, kus ta räägib Eesti hariduse strateegiatest XXI sajandi hakatuses), siis võiks nö moevooluks olevas metafoorikas  selle küsimuse sõnastada ka nii Kuidas pääseda tähelepanumajanduses pumba juurde?
Kas see on talgujate küsimus? Selles on küsimus.
Minu meelest  saab tähelepanu võitmise küsimusele vastust otsida,  asudes  välise vaatleja positsioonile. Vaadeldes ja võrreldes  ennast teistega. Tuues välja  oma eelised ja neist valjul häälel kuulutelles.
Teine lähenemine on  toimetamine oma „majapidamise“ sees, oma kogukonnas ja mitte  kuulutamine, vaid tähelepanelik kuulatamine. Nõrkade signaalide kuulatamine iseäranis.
Aga neid „teisi lähenemisi“ on õnneks meil veel ja veel. Alates sellest, et üritada ühelt poolt vältida mõtlemisvigu ja lõpetades sellega, et soodustada  õhkkonda, kus igal meist on õigus ja ka tegelik võimalus vigu teha. Kus tunnistatakse päriselt, et sügava tõega vastupidine väide saab olla ja ongi  sügav tõde.
Kuidas peaks see kõik ühekorraga  ja samaaegselt võimalik olema? Kuidas seda kõike peaks mõistma või oleks võimalik mõista? Ilmselgelt ei teisiti, nagu vapustavalt ütles möödunud Plekktrummis välja sõnameister Tiit Aleksejev: „… kui läbi emotsionaalse plaani, kui läbi kaose, mis inimest valitseb  ja mis inimest ka teinekord suunab“ https://etv2.err.ee/912913/plekktrumm-tiit-aleksejev


TEEMASID JA TURGATUSI …
…tuli jutuks tol klubiõhtul veel mitmeid, millest  pikemalt kirjutamast  hoiab tagasi    kartus lugeja  TÄHELEPANU liialt laiali hajutada. On seal ka sellist, mis tänaseks aktuaalsuse kaotanud ( mõte Riigikogus Maakogu toetajate  saadikurühma  loomisest) või mis juba teoksil ( Mõttetalgute kroonika taastamine mälu ja olemasolevate allikate põhja Vt TALGULOO ÜLESTÄHENDUSI  https://docs.google.com/document/d/1oHM4Gl8mLXjzhIxq6TUcOUoEs8oS-c6Gk2R13v1fO50/edit )
 Kel aga huvi, saab ju selle täpsemalt kajastamata jääva osa helisalvestusest üle kuulata (Kuula alates salvestuse 97. minutist)


EMAKEELE PÄEVAKS


Meie märtsikuu klubiõhtutel oleme enamasti  arvestanud sellega, et  selle lähedusse jääb  emakeele päev.
Intrigeerimaks emakeele teemal tänavu valitsevas atmosfääris,  panen seekord  siia üles ühe mu vana vemmalvärsi:

Minevaasta muutusin ma isiksuseks.
Midagi nüüd minulgi on öelda.
Ei saa vaiki olla, ei saa ennast keelda  -
ma tean tõde, mis koos minuga siis sureks.

Minu mina leidsin mina mullu.
Nüüd ma oma tõde tahan teoks tetta,
aga rahvas kardab saada jälle petta -
ei ta usu, ütleb: Kuule hullu!

Mõni kõnelema õpib maru vara -
rahvas lapse juttudega ära harjub.
Ei ta kuula neid, kes raskeid sõnu karjub -
tõel olgu lihtne sõnavara!

Minu mina mingu muile maile -
rasket tõde keegi mõista siin ei proovi,
keegi kaasa tulla minuga ei soovi -
öeldakse: See värk ei sobi meile.

Tõlgin oma tõe teise keelde -
teises keeles tõde tundub tugevam,
ehk ka rahvas raskeid asju lugevam
ja vast SÕNUM selgemalt jääb meelde.

Valdo

Postituste arv : 511
Join date : 16/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Tagasi üles


 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele