NÄÄRIKLUBI AASTAL 2019

Go down

NÄÄRIKLUBI AASTAL 2019 Empty NÄÄRIKLUBI AASTAL 2019

Postitamine  Valdo on Kolm Veeb 06, 2019 6:07 am

Mis? Kus? Talgujate Võimaluste Värava Virtuaalklubi 64. kokkusaamine
Millal? 8.jaanuaril 2019 kell 21.30 – 23.35
Kes? Agu, Ene, Juss, Margus, Mati, Ülar ja Valdo
Millest? https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=d7bc4e7e-2915-4a3c-a2be-b164035a4fb6


1.MÖÖDUND AASTA TUNNUSJOONI
Meie virtuaalklubi õhtuste kokkusaamiste kajastuste reas on see juba kuues kord, kus tuleb juttu sellest, et üks aastakene jälle ära saadetud ja uus algamas.
Kui suurtel institutsioonidel on kombeks panna algavale aastale nimesid ette, siis meil, talgujatel, on aastatega saanud tavaks märgata ja ära märkida, mille poolest läinud aasta omapärane oli ja leida sellest põhiteema või põhisuund, mis seekord kõige enam „välja lõi“.
1.1.TEGEVUSLIKKU
Küllap nõustute, et aastal 2018 lõi kõige enam välja või õigemini murdis talgujate ellu sisse Maakogu teema ja tegevussuund. See „Maakogu aasta“ algas juba jaanuari lõpus Agule volituse andmisega hääleõiguslikuks osaluseks Talgujate esindajana 2.veebruari Raikküla kärajatel ja selle lõppakordiks sai advendiklubi, mis tänu Maakogu eestseisusesse jõudnud Ruuta osavõtule sai tervenisti pühendatud Maakogu, kihelkonnakogude ja külakogukondade probleemidele. Seda ikka vaatevinklist: meie ja need ülalloetletud.
Läinud aastat jäävad märkima selles plaanis päris mitmed teod, milles talgujad kas korraldajate või osalistena kaasa lõid: Kädva kärajad, Toomemäe kerilaud Ene juhtimisel, Raikküla kärajad, mitmed kokkusaamised ja nõukojad Rõuge kihelkonnas, Maakogu asutamine ja selle säädmuse vastuvõtmine Juurus.
Talguakadeemia vedajana tahan aga eraldi ära märkida Roosiku küla arengukava ühisloome viisi kui olulist uuendust mõttetalgute korralduses. Esmakordselt mõttetalgute ajaloos viisid Ruuta ja tollane külavanem Kalle talgute eeltaktina kõigis taludes läbi jutuajamised, mille käigus selgitati välja külarahva probleemid ja ettepanekud, mida peaks arengukavasse panema. Kui varemalt on arengukavade tegemise talgute eel toimunud arutelud kava tellijaga või suhteliselt kitsa ringiga tulevastest talgulistest, siis nüüd oli talgute alguseks olemas pilt 70% täisealiste külaelanike külaelu puudutavatest probleemidest ja soovidest. Neist arengukava koostamise talgutele kogunes 16 inimest, mis 60 elanikuga küla kohta on samuti märkimist väärt aktiivsus.
1.2. NÄGEMUSLIKKU
Omaette vaatetasandiks, millel lisaks otsesele tegutsemisele Maakogus, kihelkonnakogudes ja külakogukondades läinud aastal arutelusid korraldasime, sai selle uue liikumise mõtestamine laiemas, globaalsest lokaalseni ulatuvas kontekstis. Selle vaateplatvormi alustaladeks on meie Kaupo raamatud „Globaalpohmelus“ ja „Lokaalravitsus“, mis ju ka Kaupol enesel olnud aluseks Maakogu liikumise käivitamisel ja millele oma vahenditega ka talgujad kaasa aitasid alates 2014.aasta Torgu TuleVAeg mõttetalgutest. Katsed kohe pärast Raikküla kärajaid käima saada internetifoorum kui ühise mõttevälja kujundamise abinõu ei võtnud kahjuks hoogu sisse ja siiamaani on ainsaks avalikuks suhtluskanaliks jäänud Facebook, milles aga rohkesti lihtsalt loba, jama, hala ja mana sees leida on. Huvipuuduse tõttu läks ka luhta Ruuta algatatud plaan korraldada Pärnus stsenaariumide koostamise töötuba. Seega tuleb tunnistada, et selles osas oleme mingil määral jõudnud edasi liikuda vaid oma siseringis. Selles tegelesime Rooma Klubi 50 raporti „Come On!“ kodustamisega ning Märdimetsas Inayatullahi neljakorruselise jäämäe mudeli ja Pereslegini sellega kokku kõlavate (ka 4 tk) graafikute mõtestamisega, eesmärgiks luua uuele, rohujuure tasandilt lähtuvale liikumisele vastav, sellega kokku kõlav vaimne alus, millena need kaks mõtlejat näevad aegade taha ulatuvat müüdiloomet, mis aitaks üle saada tänapäeva mõttetust visklemisest.
2. AASTAVAHETUSE SÜNDMUSI - ELAMUSI – MÕTISKLUSI
2.1. Meie Ene – Seitsmeste uhkus
Aastavahetuse sündmuste reast oli kahtlemata meile kõige armsam meie Ene tunnistamine TV3 Seitsmeste uhkuseks tema tänuväärse tegevuse eest füüsika asendusõpetajana sel õpetajatevaesel aal.
Saime teada asendusõpetajate leidmisega tegeleva MTÜ ASÕP olemasolust https://www.asendusopetaja.ee/
ja nagu klubimeister Juss väga õigesti toonitas, võisime suure rahuldustundega tõdeda, et ka meie „penskarite“ poolel leidub veel nn rohujuure tasandisse olulise panuse andjaid. Aga Ene tegevusväli on lai ja suutlikkus suur veel nii rahvusvahelisel tasandil kui kodukamaral tegutsemiseks.
2.2. Meie Mati masendus Murrayst ja südikus suuskadel
“Euroopa sooritab enesetappu. Või vähemalt on tema juhid otsustanud enesetapu toime panna,” on Briti kirjaniku Douglas Murray konstateering raamatu “The Strange Death of Europe: Immigration, Identity, Islam” (Euroopa kummaline surm: immigratsioon, identiteet, islam) eessõnas.
Murray sõnul on Euroopa eliit toetanud massilist sisserännet ning praegu Euroopat oma kodumaaks pidavatest inimestest saavad kaotajad. Kirjanik süüdistab toimuvas eliiti, kes on loobunud kristlike väärtuste kaitsmisest ning püüab rajada Euroopas mingit utoopiat. Tegemist ei ole mitte üksnes demograafilise olukorra ja poliitilise reaalsuse analüüsiga, vaid oma silmadega nähtu ja kogetu edasiandmine ennast hävitaval kontinendil toimuvast. Murray on reisinud läbi Euroopa – Berliinist ja Pariisist Skandinaavia ning Lampedusa ja Kreekani, et paljastada Euroopa kultuuri laastavat tõbe ning jagada lugejatega kaugelt saabunute lugusid.
Raamatu läbi lugenuna jagan täielikult Mati masendust seoses Euroopa kultuuri ees ootava katastroofiga, samas hellitades ka Murray raamatus väljendatud lootust, et Ida-Euroopa endised sotsialistliku süsteemi riigid ja rahvad peavad ehk edukamalt vastu pealetungivale islamile.
Kahjuks ei ole siin väljapääsuks Ene pakutud üleskutse läheneda igale inimesele individuaalselt ja tema selles plaanis alati hästi hakkama saamise kogemuse levitamine. Nagu kinnitavad ka mu kümme aastat Londonis ja Berliinis elanud poeg Priit ja üle kahekümne aasta Helsingis elanud õde Helgi, on pidevalt ja kiirenevalt talumatumaks muutumas nende linnade avalik ruum, kus moslemid end üha agressiivsemalt ülal peavad ja kohalikud võimud ka ülimalt jõhkrate kuritegude puhul just nende suhtes ülimat leebust üles näitavad ( Soomes alaealise vägistanu õigeksmõistmine, kuna laps selgesti oma mittenõustumist ei olevat väljendanud!)
2.3. Valdo vaimustus Füüsilise teatri saunast
Tänu valgus- ja videokunstnikust pojapoja Rommi jagamisele sain aastavahetuse suurima elamuse teatri Elektrooniline Jumal esietendusest „Saun“.
Emotsionaalse häälestuse sellesse teatritükki lugesin ette klubiõhtul ja selle leiab ka Elektroonilise Jumala näoraamatusthttps://www.facebook.com/teaterelektroonilinejumal/
Arutelu selle üle, millest, miks ja kuidas sündis „Saun“, lisan siia:
8. novembril esietendub Kumu auditooriumis lavastust „Saun“, mis lahkab füüsilise teatri keeles Interneti ja inimloomuse suhet. Kaks aastat tagasi tekkis teatri Elektrooniline Jumal asutajal Sten Õitspuul ja lavastajal Barbara Lehtnal koostöös mõte teha lavastus Internetist ning digi(r)evolutsioonist.
Koos püütakse leida vastust küsimusele, miks meeldib inimestele enda elu virtuaalmaailmas jagada ja mis toimub inimese psüühikaga selles kontekstis. Lavastaja Barbara Lehtna sõnab: „Võib ju öelda, et Internet ei muuda mind, aga selge on see, et muudab.“ Publiku roll sellel etendusel on oluline, kuna kollektiivselt saab teha otsuseid ning mõjutada etendajaid laval. Saun seob endas koreograafiat, visuaalkunsti, helilisi katsetusi ja publiku kaasamist, kasutades selleks loodud spetsiaalset tarkvaralahendust. Saunas saab igaüks peegeldada enda intiimsete ning sotsiaalsete suhete muutumist digitaalses ühiskonnas.
Miks on lavastust teha praegu oluline, ütleb Lehtna, et: „Interneti pealetungi ja tehnoloogia teemasid on Eesti teatris minu arust vähe kombatud ning nende käsitlemine paelus kogu lavastuse meeskonda. Mind väga huvitab, kuidas see „love me tinder“ ja alaline ekraan näo ees mõjutavad mu aju, elu ja töötegemist.“
Lavastus on mõeldud eri generatsioonidele. Oodatud on nii noored, kes peavad digitaalses maailmas eksisteerimist täiesti enesestmõistetavaks, kui ka vanemad kultuurihuvilised, kes soovivad mõista, kuidas digi(r)evolutsioon meid isiklikult ja sotsiaalselt mõjutab.
Lavastust väljatoov iduteater Elektrooniline Jumal soovib rikastada teatrit uute tehnoloogiast mõjutatud formaatidega ning esitada inimlikke küsimusi masinlikus võtmes. Kaasa palutakse võtta nutitelefoni ning see etenduse ajaks sisse lülitada. Mängivad Jim Ashilevi, Rene Köster, Kaido Torn ja Minna-Triin Kohv. Lavastuse kunstnik on Kaitlin Pirnpuu, helikunstnik Kenn-Eerik Kannike, valguskunstnik: Rommi Ruttas, videokunstnik Ragnar Markus, tarkvaralahenduste autorid Kert Ojasoo ja Kristin Erala.
Terve rida noorima põlvkonna lavastatud ja mängitud teatrietendustest, kus lahatakse kaasaja noorte ette kerkivaid teravaid probleeme, on minus üha süvendanud veendumust, et kuigi me tunneme neis ära ka meid sügavalt puudutavad probleemid, on need etendused vanima ja noorima põlvkonna jaoks kahest erinevast suunast lähenejate kohtumispaigaks. Meie, vanakesed, tuleme paratamatult oma minevikus meisse söövitatud kujutluste ja eelarvamustega teaduslik-tehnilise revolutsiooni (TTR) väest ja võimust, kusjuures ka väest ja võimust meie endi üle. Nemad, noored, tulevad performatiivse pöörde (PP) poolt, st humanitaaria ja kunstide poolt. Kaasaegsed tehnikavidinad pole nende jaoks mingi väline jõud, vaid nendega kokku kasvanud riistapuud, nagu meie jaoks on „alati“ olnud raamat, paber ja pliiats. Nende jaoks pole probleemiks vidinad kui sellised, vaid see, milleks ja kuidas neid kasutatakse. Ehk on sealtpoolt tulles võimalik lahendada tänapäeva suurt probleemi, kuidas üha enam küborgiseerudes on võimalik ikka jääda inimeseks. . .
. . . inimesed tegelevadki pidevalt erinevate rollimängudega ….
Nii et tähelepanu – ka teadus muutub oma olemuselt performatiivsemaks.
„Ühelt poolt on näidatud, kuivõrd suurel määral performatiivsus kujundab teaduselu tervikuna: eksperimente, loenguid ja kõikvõimalikke muid sündmusi. Siin pole tegemist mitte üksnes välise vormiga, vaid just selliste praktikate kaudu akadeemiline maailm suuresti end loob ja kehtestabki. Teisalt on mõned teadlased, näiteks Robert P. Crease, väitnud, et nii nagu näiteks teatrietendus või rituaal, ei ole ka eksperimendi läbiviimine mitte lihtsalt automaatne praktika või mehaaniline oskus, vaid ka poїesis (kreeka algsõna, tähistab tänapäeval „poeesiat”, algupärases tähenduses „tegema” – toim) – õnnestumise korral toimub just selle vahendusel uue teadmise loomine.” Pöörame, näeme“. http://epl.delfi.ee/news/melu/humanitaarteadused-on-hakanud-poorama?id=63962261

2.4. Tants talgujate tagaplaanilt tähelepanekusse!
Inimeseks olemise ilmingutest oleme Talgujate valdavalt tehiskeskkonnas elik internetis viibimise aastatel poiesise poole pealt üsna palju ja tihti pöördunud luuleradadele, küll salvestades ja kommenteerides mu värssväitekirja luuletusi, küll käsitelles antiikfilosoofide, nt Platoni arusaamu luule tähtsusest Politeia hariduskontseptsioonis, küll resoneerides VIRi kahele klassikalisele luuletusele tema Vaikuse attraktori tähenduse avamisel, küll kajades vastu Baratõnski nägemusele ees ootavast ajastust.
Ka muusika on saanud meie klubiõhtutel küllatki suure tähelepanu osaliseks, eriti sellest ajast, kui meie klubiga liitus Jussi kolleeg Tiina ja selle läbi jõudsime ka meist igaühe puutumuseni muusikasse, muusikausku pööramiseni välja.
Peaaegu täiesti tähelepanuta on aga jäänud selline ürgne inimlik eneseväljendus nagu tants, kuigi sellega päris tõsiselt tegelejaid on meiegi hulgas olemas. Tõsi küll, balletile ja meie elamustele seoses selle kunstiliigiga sai veidi aega pühendatud seoses Marko käiguga Pariisi, kus tal oli õnn osa saada sealse uue noore priimabaleriini inauguratsioonist.
Kaasaegne etenduskunst on aga üha enam sõnateatrist liikumas end liikumise kaudu väljendavaks füüsiliseks teatriks, visuaalteatriks jms, kus liikumised ja liigutused omandavad üha sügavamaid mõtteid ja tähendusi.
Agu on juba paar korda meie näoraamatus viidanud rahvusvahelise mastaabiga tippkoreograafile Teet Kasele, kes seda kinesteesia väge ülihästi mõistab ka sõnastada. Samas on ta osanud ka sellise mõtleja nagu meie Paul Keres loomeelu tantsukeelde tõlkida (ballett „Keres“).
Talgujate hulgas on enim süvitsi tantsuga tegelnud kaks meest – Margus varasest noorusest saati rahvatantsijana ja päris kõrgel tasemel peotantsijana Agu. Margus oskaski oma tantsumaailma naelaks nimetada seda, et just tantsus põimuvad tervikuks muusika, liikumine ja mõte. Agu aastaid kestnud tantsuharrastus oli tema jaoks üks põhilisi enesekindluse saavutamise viise. Lausa sedavõrd, et koos meisterlikkuse saavutamisega aastatepikkuse tegelemise tulemusel kasvas ka tunne, et ma suudan kõike.
Ise alles naisevõtu järel talutava tantsuoskuse omandanuna (millal sel pillimehel aega ise tantsida olnukski!), balletti küll alati vaadata armastanuna ning eriti viimasel ajal seoses Rommi tantsijannast pruudi Shioni tõttu tantsukunsti vastu üha enam huvi tundjana pidasin vajalikuks selle kunstiliigi liigutamist Talgujate tähelepanu alasse eelkõige ikka seetõttu, et me hakkaksime paremini mõistma neid „teiselt poolt“, performatiivsest pööördest tulijaid. Mida aeg edasi, seda enam olen hakanud mõistma, et selles päris ehtsas, orgaanilises intelligentsuses peaksid mõistusega lahutamatu dünaamilise terviku moodustama kõik meie meeled ses pidevas liikumises, mis ongi ju elu alus, nagu Jusski tol õhtul toonitas.
2.5. Agu ja Valdo vaated läbi talguliste aegade
Just jaanuariklubi toimumise päeval, 8.jaanuaril, pani Agu Talgujate foorumis välja oma kümne leheküljelise teksti „Mõttetalgutest 2019 jaanuaris“, mida ma väärtustaks kui meie mõttetalgulise liikumise või talgulise mõtteliikumise objektset kontemplatsiooni.
Ma ei väsi iga kord, kui juttu tuleb kontemplatsioonist või kontempleerivast vaimust, lisamast ka sõnaseletust
Contemplor – (com+templum) lähemalt vaatlema, silmitsema, silmas pidama, tähelepanelikult vaatlema, läbi mõtlema, kaalutlema
Templum – auspiitsideks valitud koht, vaatluspiirkond, jumalate austamiseks valitud püha koht, pühamu, tempel, ruumala , templa mundi on maailmaruum, templa caeli taevalaotus
auspiitsid (ld auspicium < avis lind + specere vaatama) • aj augurite ennustused; piltl ended, ettetähendused, paljutõotav algus; kaitsev hool

Alltoodud Agu linkidest ülemine juhatab foorumisse mitmete tekstide juurde, alumine aga ühte faili koondatud tekstini.
http://talgujad.forum.co.ee/t513-mottetalgutest-2019-jaanuaris
http://talgujad.tartu.ee/19aasta/TalgujadSystem2019_01_08.pdf

Kui olete Agu kirjatüki läbi lugenud, mida ma väga tuliselt soovitan teha, siis kindlasti nõustute, et tegemist on väga lähedalt ja tähelepanelikult toimetatud vaatlusega ja protsesside mõtestamisega, aga samas ka auspiitsliku, linnulennulise kõrgelt vaatamisega, kust pilguheit ulatub lausa kümnete tuhandete aastate tagant tulevikku.
Just samal klubiõhtul tutvustasin Talguakadeemia kevadsemestri kava, mis pühendatud Talgujate saamise ja jäämise loole aastatel 1969-2019. Ometi pole see Agu tekstiga konkureeriv ettevõtmine. Kui Agu kontemplatsiooni kohta märkisin, et see on objektne, siis minu kavandatavad kuus meistriklassi kujutaksid enesest subjektset kontemplatsiooni. Nagu Agu tekstist alatihti välja paistab, on tema puhul põhiliselt tegemist terase vaatlejaga, kes paiguti küll vahetult asjas sees olijaks osutub, samas aga kähku ennast vaatleja positsiooni ümber paigutab. Vahel üsna kriitilisse olekusse minnes, vahel aga ka toimuvat huumoriga jälgides. Niklas Luhmanni targa tõdemuse järgi on säärase vaatleja olemasolu kulda väärt, sest isegi vaataja ei saa oma vaatamist kõrvalt vaadata ( see Luhmanni kuulus pimetäpp!), mis siis veel tegijast rääkida!
Subjektse kontemplaatorina teisi toonaseid-tänaseid subjekte möödunud aastakümneid valgustama kaasa kutsudes (polüsubjektne metasubjekt, strateegiline subjekt, subjekt-subjekt suhted) loodan ühiselt jõuda subjektse kontemplatsioonini, mis oleks Agu objektse kontemplatsiooniga komplimentaarses ja komplementaarses vahekorras. Komplementaarsusest ehk täiendatavusest kui tunnetuse printsiibist oleme üsnagi palju ja üsna sügavalt kõnelnud. Lev Gumiljovi poolt http://gumilevica.kulichki.net/fund/fund05.htm
välja pakutud komplimentaarsusest kui vastastikusest positiivsest suhtest või ligitõmbavusest on juttu olnud vähem. Aga lähikuudel meie ees seisvatel mõtterännakutel oleks sünnis ka seda printsiipi meeles pidada






Valdo

Postituste arv : 511
Join date : 16/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Tagasi üles


 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele