Advendiklubi tulemused

Go down

Advendiklubi tulemused

Postitamine  Valdo on Esm Dets 31, 2018 2:10 am


Mis? Kus? Talgujate Võimaluste Värava Virtuaalklubi 63. kokkusaamine
Millal? 11.detsembril 2018 kell 21.30 – 23.45
Kes? Agu, Ene, Juss, Jüri, Margus, Mati, Ruuta, Ülar ja Valdo
Millest? https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=d0a3c898-5b29-4683-8a93-5d4ee7df901a
1. Maakogu eestseisus- tegevusvorm, juhtideede võitlus, ettevalmistused veebruari Maakoguks
2. Maakoguks ettevalmistatavad teemad:
2.1. Põlisrahvas
2.2. Keskkonnakaitse
2.3. Lapsed ja haridus
2.4. “Meest sõnast poliitiku” aunimetus
2.5. Külavanemate roll
Detsembriklubi Võimaluste Väraval seistes sai esialgu välja pakutud päris mitu teemat – Agu aktsioonid Kaika suveülikoolide restardi suunal, Ene tagasivaade äsjasele Kultuuri- ja hariduskongressile, Valdo turgatused seoses Von Krahli teatri suurürituse “JAIK” tehisintellekti teemalise ööülikooli kuulamisega ja Ruuta toimetamised Maakogu eestseisuses.
Hakkasime pihta Maakogu teemast ja sellest kujuneski praktiliselt kogu klubiõhtut täitev (salvestuse 14.minutist 130. minutini kestnud) kõneaine. Eks olnud selleks ka põhjust, sest pärast 29.septembril Juurus toimunud üldkogu pole seal valitud eestseisuse tegemistest laiemale avalikkusele informatsiooni jagatud. Nüüd saime seda aga otseallikast, sest Ruutast on saanud muude tegemistega hõivatud Tarmo Noormaa asendusliige eestseisuses. Ruuta on ka algatanud eestseisuse iganädalased koosolekud Skype´is ja ta andis meile päris detailse ülevaate probleemidest, millega eestseisus on tegelnud ja millega on kavas välja tulla veebruari alguses , st aasta pärast esimesi kärajaid toimuval Maakogul.
Nii et klubimeister Jussi poolt koosoleku lõpus tõstatatud küsimusele, kust ja kuidas saada Maakogu kohta infot, et seda saaksime liigutada, andiski vastuse see klubiõhtu ise: Nagu võisime veenduda, on Talgujatel päris head võimalused saada infot Maakogu tegevuse kohta, kuigi meist vaid vähesed selle struktuuridesse kuuluvad ( Kaupo, Ruuta, Aare, Agu). Aga kõigil meil oleks võimalik Maakogusse “võrgustuda” ja selles toimivasse infovahetusse veel otsesemalt lülituda ühinedes oma kodukandis tegutseva kihelkonnakoguga või asudes ise seda looma. Praeguses MK arenguetapis on kõigile kättesaadav kodulehekülg http://maakogu.ee üsna hangunud olekus. Aktiivsem elu käib grupi “Maakogu Asutav Kogu eestvedajad” näoraamatus https://www.facebook.com/groups/574717999542502/ Selles on momendil 1055 liiget ja sellesse kuulub ka enamus talgujatest.
Agu initsiatiivil on loodud “info liigutamise” võimalusi pakkuv foorum: http://website.informer.com/visit?domain=kihelkonnakogujad.forumotion.me
Need on infoallikad, mille kaudu on igal eestlasel võimalus saada lahti olekust, kus ta Maakogust mitte midagi ei tea.
Oktoobriklubi kajastuses küll juba kõik need lingid andsin https://www.scribd.com/document/392536222/NAORAAMATULIKULT-OKTOOBRIKLUBIST )
Lisaks neile said veel toodud viited Jõelähtme ja Tsooru kandis toimuvast kõnelevatele allikatele. Aga eks kordamine ole tarkuse ema …
Tuleb muidugi tunnistada, et ega neis kanalites sisukat ja operatiivset infot eriti palju ole. Sellest seisust välja tulemiseks saigi kasutatud parimat võimalikku viisi – ülevaate saamist mitte kusagil üles laetud tekstidest, vaid otse Ruutalt kui selles ringis aktiivselt tegutsevalt inimeselt. Ligi kaks tundi kestis elav arutelu nende teemade ja probleemide üle, millega Maakogu eestseisuses ja külades-kihelkondades praegu tegeletakse. Lepiti ka kokku, kes meist millega ja kuidas saab selles oma kogemusi kasutades kaasa lüüa. Kui võrrelda seda klubiõhtut nö “talgujate keskmisega”, siis oli seekord tegemist ühega kõige konkreetsematest ja konstruktiivsematest kokkusaamisest lõppeval aastal. Ja see tegi rõõmu.
Ma ei taha sellega halvustada teistsuguseid klubiõhtuid, kus on olnud tegemist lausa kümnete eri kanti lennanud turgatuste tulevärgiga. Meenub näiteks 17sügisese hetke klubiõhtu. Oleme ju kohe alguses, kui Vaba Mõtte Virtaalklubina tegutsema asusime, kokku leppinud, (vt kirjatükki 2013 jaanuarist https://www.scribd.com/document/119806107/KLUBI-JA-TOOTMINE )
et siin on tegemist positiivsel dialektikal põhineva, vaba mõttelendu ( või mõttemängu?) soosivas õhkkonnas toimuvate keskusteludega.Muidugi ei klassifitseeru need kokkusaamised mõttetalgute rühmatöödeks. Kui üldse tahta määratleda meie klubis prevaleerivat meetodit, siis on siin aset leidev ehk kõige lähedasem Bohmi dialoogiga. Vormi poolest oleme endil leidnud ühisjooni antiiksete sümpoosionitega, hilisemast ajast pigem aga prantsuse salongi kui inglise klubiga.
Me oleme korduvalt deklareerinud, et klubis ei tehta tööd ja tundnud kaasa oma EURA aegsetele sõpradele Jekaterinburgis, kes sealses virtaalklubis on pidevalt rähelnud ja kakelnud selle üle, millist tööd seal tegema peaks ja kes, mida ja kuidas võib ning mida ja kuidas ei tohi…
Klubivormi, mida meie oleme viljelenud, põhiväärtuseks ongi see “mine sinna- ei tea kuhu, too sealt seda – ei tea, mida” häälestatus. Just tänu sellele võivad tulla ja tulevadki siin ilmsiks täiesti ootamatud mõttepöörakud või mõtteidud, millest sünnivad need meie esimest, teist jne järku turgatused.
Klubivormis pole tabuteemasid, sobimatuid allikaid. Ka telekast nähtu või raadiost kuuldu pinnalt tekkinud mõttearendused on teretulnud. Küll on meil olemas aga teised “toad “ - Talguakadeemia ja ExInimene – kus valitseb akadeemiline ja süvafilosoofiline vaim ja kus pressikanalites massiteadvust kiirmeetodil töötleval “teabel” muidugi kohta pole.
Esimeses reaalsuses elava lihtsa inimesega suhtlemise probleem on sisuline ja tõsine asi, mille tõstatamise eest advendiklubi õhtu järellaines tuleb Agut tunnustada. Selle püstitas Agu küll meie kogukonna või lausa talgulise liikumise probleemina. “Meie” kui Talgujad. Meie kui ideaalis monoliitne ideoloogiline väesalk turbulentses maailmas, mille on kokku keetnud selle maailma vägevad.
Aga ajalooline paratamatus on, et tänane maailm on tohutult muutunud võrreldes sellega, mis see oli Talgurühma kuldajal kolm aastakümmet tagasi. Ja ka see osa meist , kes me neil ammustel aegadel tippvormis olime, oleme nüüd kas “täiega” või siis “poole või veerandi kohaga” pensionil. Me saame vaid 4-5 tundi kuus kokku ja sedagi internetis, st teises reaalsuses. Esimeses, silmast silma reaalsuses oleme koos vaid ühel päeval aastas Märdimetsal. Kõik need protsessid on paratamatud ja ajas pöördumatud: Vita activa järel tuleb leppida ja rõõmu tunda Vita contemplativa headest külgedest, millest juuniakadeemia kirjatükki sai tehtud selline kokkuvõte:
“Olles ju kogu see aasta Gilles Deleuze´i (1925 -1995) „Erinevusest ja kordusest“(1968) leitud Kontempleerivat Vaimu appi võtnud meie elu- ja mõttetegevust mõtestama, sattusin Hermann Hesse (1877 – 1962) vanadust käsitleva essee otsa, https://public.wikireading.ru/79431 kus surematu „Klaaspärlimängu“ autor aastal 1952 - just lõpetamas oma pika elu kolmandat veerandsada ja astumas talle viimaseks jäänud kümnendisse - panebki meiesuguste vanakeste (ma pean silmas Matit, Jussi ja ennast) selle eluperioodi nimeks Vita contemplativa:
„Taga aetud soovidest, unistustest, ihadest, kirgedest, me nagu enamus inimesi kihutasime läbi meie elu aastate ja kümnendite, kihutasime kannatamatult, uudishimu ja lootustega, tormiliselt läbi elades edu ja pettumusi, - kuid täna, lehitsedes ettevaatlikult suurt meie oma elu illustreeritud raamatut, me imestame, kui ilus ja uhke on väljuda sellest võiduajamisest ja kiirustamisest ja anduda vita contemplativale. Siin, selles vanakeste aias, õitseb hulk lilli, mille eest hoolitsemisest me varem ei mõelnud mõeldagi. Siin õitseb kannatuslill, õilis taim, me saame rahulikumaks, leebemaks, ja mida vähemaks muutub meie tarve sekkuda ja tegutseda, seda suuremaks muutub meie võime saada nägijaks ja kuuljaks looduse elu ja meie kaasvendade elu suhtes, vaadeldes selle kulgu ilma kriitikata ja jätmata imestamast selle mitmekesisuse üle, vahel kaastunde ja vaikse kurbusega, vahel naeru, helge rõõmu, huumoriga“
https://www.scribd.com/document/384938126/Juuniakadeemias-Bios-Theoretikos
Õnneks ei ole Talgujad siiski monoliit, mis ühes tükis oleks täiega pensionil, vaid seisab koos, nagu seda palju oleme korrutanud, “eriti eriliselt erinevatest inimestest”. Erinevad nii sünni- kui kodupaikadelt, haridus- ja eluteedelt, generatsioonidelt, iseloomudelt, kogukonnaga liitumise staažilt ja sidemete tugevuselt. On muutunud ajad ja olud, aga muidugi ka meie ise. Tänu kõigele sellele oleme üks omapärane, maailmas täiesti ainulaadne põimsüsteem, milles need kaks “vitat” annavad kokku Vita contemplaCtiva.
Ja alles nüüd taipasin äkki, kuivõrd valesti olen ma käitunud , esitades tihtilugu oma isiklikke kujutluspilte ja mõttekäike MEIE VORMIS, justkui oleksid need Talgujate kollektiivne nägemus. Seda isegi siis, kui meie sisesuhtluses on olnud selgelt eriarvamusele jääjaid ja ka siis, kui sain aru, et mu pikkadele targutustele vaid mõni üksik pilgu peale on heitnud. Päris hiljuti leidsin Vladimir Lepski raamatust eneseõigustuseks kirjakoha, kus ta kõneleb strateegilisest subjektist, kes ennast metasubjekti (sh kogukonna) läbi identifitseerib ja sellele vastavalt oma aktiivsust reguleerib. Aga just see aktiivsuse reguleerimine ongi mul olnud puudulik ja piirdunud enamasti teravamate nurkade silumisega.
Saagu siis 2018/2019 aastavahetus selleks verstapostiks, kus meie, Talgujate “eriti eriline erilisus” ka meie omavahelises suhtluses rohkem tunnistatuks ja tunnustatuks saab ja ka mina isiklikult ei ürita enam meie mitmevärvilist karvasust ja sulelisust ühtseks, üldiseks ja ühetaoliseks MEIEKS siluda.
Meie hulgast kosmonautikapäeva eelõhtul lahkunud VIR (Vladislav Ivanovitš Redjuhhin) armastas meie pisikestel “mõsletolookadel” tunnistada, kuivõrd huvitav on tal viibida meiega neis “kohtuvates voogudes” ( во встречных потоках ), et just seal sünnib põnevat ja ootamatut.
Sestap valmistugem rõõmsaks kohtumiseks tulevikuga, andes endale aru, et jääme ja saame kohtuma ka nendega, kes füüsiliselt enam või veel meie hulgas ei viibi. Aga sest pole midagi! – ütles juba viis aastat tagasi Agu sõber Kriipsu-Juku. Küll tuleviku poolt tulijad oskavad meid märgata ja ka märkimisväärset leida.
Muidugi saame me neile oma siin ja praegu toimetamistega abiks olla, jäädvustades märke meie “omas ajas ja ruumis” tehtust ja tegemise viisidest (NB! Just need viisid peaksid neile iseäranis huvi pakkuma!). Ajalugu käsitledes mitte kui asetleidnud minevikku, mille kohta on õigustatud küsimuse esitamine selle esitluse tõesuse kohta, vaid kui ressurssi projekti väljaarendamiseks ja tuleviku ehitamiseks. Nii iseloomustab süsteemmõttetegevuslikku lähenemist ajaloole V.A. Nikitin. http://www.fondgp.ru/lib/seminars/2004-2005/xichten/2
Никитин В.А. Понимание истории в ММК. Сравнение с другими подходами (тезисы доклада 16 ноября 2004г.)
Tema teesidest ajaloo mõistmise kohta leidsin toetuspunkte Talguakadeemia kevadsemestrile kavandatava Talgujate saamis- ja jäämisloo (1969 -2019) komponeerimiseks. Ikka selleks, et see ei manduks muljetusteks toonasest toredusest või targutusteks vanade tekstide üle. Eriti hästi istub mulle just praegu lugeda Nikitini tõdemust, et „ajalugu on mõtestatud ja algab „uuesti“ omaenese programmidest ja nende realiseerimise refleksioonist“ ja et „lokaalne saab aluseks universaalsele“. Aga see on juba Uue aasta esimese meistriklassi teema.
Head vana aasta lõppu ja õnnelikku uut aastat meile kõigile!

Valdo

Postituste arv : 502
Join date : 16/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Tagasi üles


 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele