IT ja omaaegsed füüsikute mõttetalgud
2 posters
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
IT ja omaaegsed füüsikute mõttetalgud
IT-asjanduse võtmisest mõttetalgu juurde on mul füüsikaõpetajate Helme 1987 septembri mängust küllalt elavad mälestused ja mõned kogetud seigad sobivad praegugi tähelepanuks. Tookord nimetati kogu tegevust veel mängudeks ja ma isiklikult kogesin üht tiivustavat tähetundi. 17-22. augustil toimus VÕT III füüsikaõpetajate programmikursuse raames kõigi Eesti füüsikaõpetajate osalusel järjekordne üritus. Mind oli võetud grupijuhiks klassitäie õpetajate juurde, (ilmselt oli see nn Looduse grupp). Ega ma grupijuhi rollist vist hästi aru saanud, pakkusin igal võimalusel oma enda mõtteid ja arvamisi, seda enam, et olin tookord füüsikaõpetaja probleemidega hästi kursis. Neljanda päeva lõpuks valdas kogu suurt seltskonda küllalt troostitus meeleolu - probleeme, arvamusi ja ideid oli kogunenud väga palju ja kõik oli lootusetult sassis.
Kodus tekkis mul visioon, kuidas saaks nii segast kogumit paljude inimete sõnastatud ideedest korrastada ja süsteemiks ehitada. Kõik väited ja seisukohad vaja teatud kriteeriumide kohaselt asjatundjate poolt ära hinnata ja siis arvuti abil reastada. Iga kriteeriumi järgi võib reastada.
Joonistasin selle visiooni plokkskeemina tapeedile ja viisin hommikul kohale. Asi tundus enamusele pealevaatajaist arusaadav, minu Looduse rühm täiendas plokkskeemi konkreetseks tegevuskavaks ja pakkus esialgse nimekirja inimestest, keda oleks vaja juurde kutsuda. Tamm Jaak kandis jutu suurele kogule ette.
Järgmine etapp toimus kaks nädalat hiljem Helme maakutsekoolis.
Arvuteid oli tookord üsna vähe, ülikoolis endas olid üsna kohmakad arvutid, teadusinstituutides oli kogemus suurem. Meie Helme arvutigrupi oluliseks jõuks kujunes Nõo koolipoiss Veiko Saar. (Mulle on räägitud , et Veiko on kahjuks lahkunud, õpingute järel rajas pere Jaapanisse ja uppus seal ookeanis) Veiko arvuti taga
Ma ise elasin veel tükk aega tolle plokkskeemi lummuses. Kujutasin ette, et Eestis tekib haridusinfo ekspertsüsteem, midagi sellist nagu ERIC
Tegelik arvutigrupi väljund nii kaalukaks ei kujunenud, kui esialgu sai oletatud. Aga need statistiliselt töödeldud nimistud, mis välja trükkisime, mõjusid inimestele siiski julgustavalt ja inspireerivad.
Kokkuvõtvalt
Arvutustehnikal on mõnikord inimestele teatud inspireeriv mõju. Tookord õnnestus mul visandada suure hulga tekstiliste väidete (füüsikaõpetuse ideede ja põhimõtete) korrastustöö kava, kujutades ette, kuidas sellist tööd arvuti abil teha saab. Tegelik töö osutus palju keerulisemaks aga masinale sobiv skeem ja ettekujutus aitas suure hulga inimesi koondada mõneks ajaks ühele lainele, ühele arusaamale. Ja teatud etappidel rohkem polegi vaja.
Minu teada toimus midagi sarnast 2008. kevadise prügikoristusüritusega. Esialgu vist ei olnud juttu prügi koristamisest, esimene plaan oli luua arvutivõrgus prügilasude "GeoInfoSüsteem". Kenad inimesed pidid sõitma natuke koduümbruses ringi ja sisestama oma labtoppi prügilasude asukohad. IT-poisid pidid hoolitsema, et tekiks üle-eestiline pilt. See on päris mõnus ja intelligentne ettevõtmine, ei nõua rohkem kui mõnisada kaasalööjat üle Eesti ja see pole üldse palju. Kas ei südinud MinuEesti nii, et "prügi-GIS" ümber kasvas prügikoristusüritus, ja sellest omakorda Avatud Ruumi stiilis üritus?
Valdol on selle kohta üks eriline termin, kasutab 1. mai videos.
Arvuti mõjus inimesele tuleks nimetada ka tema lummavat köitvust. Juba oma-aegsetel käsurealt juhitavatel arvutitel ja programmeritavatel kalkulaatoritel oli endassehaarav mõju, mis siis windows´ite ajastust rääkida. Kunagine Tartu linnavalitsuse informaatikaosakonna juhataja Peeter Tooming sõnastas – tuleb poiss hommikul tööle, istub maha ja kui pea tõstab, on päike juba loojund.
"Arvutigrupp" Helmes. (Broshüür FÜÜSIKAÕPETUS Tallinn 1988, lk.76-81.
Kodus tekkis mul visioon, kuidas saaks nii segast kogumit paljude inimete sõnastatud ideedest korrastada ja süsteemiks ehitada. Kõik väited ja seisukohad vaja teatud kriteeriumide kohaselt asjatundjate poolt ära hinnata ja siis arvuti abil reastada. Iga kriteeriumi järgi võib reastada.
Joonistasin selle visiooni plokkskeemina tapeedile ja viisin hommikul kohale. Asi tundus enamusele pealevaatajaist arusaadav, minu Looduse rühm täiendas plokkskeemi konkreetseks tegevuskavaks ja pakkus esialgse nimekirja inimestest, keda oleks vaja juurde kutsuda. Tamm Jaak kandis jutu suurele kogule ette.
Järgmine etapp toimus kaks nädalat hiljem Helme maakutsekoolis.
Arvuteid oli tookord üsna vähe, ülikoolis endas olid üsna kohmakad arvutid, teadusinstituutides oli kogemus suurem. Meie Helme arvutigrupi oluliseks jõuks kujunes Nõo koolipoiss Veiko Saar. (Mulle on räägitud , et Veiko on kahjuks lahkunud, õpingute järel rajas pere Jaapanisse ja uppus seal ookeanis) Veiko arvuti taga
Ma ise elasin veel tükk aega tolle plokkskeemi lummuses. Kujutasin ette, et Eestis tekib haridusinfo ekspertsüsteem, midagi sellist nagu ERIC
Tegelik arvutigrupi väljund nii kaalukaks ei kujunenud, kui esialgu sai oletatud. Aga need statistiliselt töödeldud nimistud, mis välja trükkisime, mõjusid inimestele siiski julgustavalt ja inspireerivad.
Kokkuvõtvalt
Arvutustehnikal on mõnikord inimestele teatud inspireeriv mõju. Tookord õnnestus mul visandada suure hulga tekstiliste väidete (füüsikaõpetuse ideede ja põhimõtete) korrastustöö kava, kujutades ette, kuidas sellist tööd arvuti abil teha saab. Tegelik töö osutus palju keerulisemaks aga masinale sobiv skeem ja ettekujutus aitas suure hulga inimesi koondada mõneks ajaks ühele lainele, ühele arusaamale. Ja teatud etappidel rohkem polegi vaja.
Minu teada toimus midagi sarnast 2008. kevadise prügikoristusüritusega. Esialgu vist ei olnud juttu prügi koristamisest, esimene plaan oli luua arvutivõrgus prügilasude "GeoInfoSüsteem". Kenad inimesed pidid sõitma natuke koduümbruses ringi ja sisestama oma labtoppi prügilasude asukohad. IT-poisid pidid hoolitsema, et tekiks üle-eestiline pilt. See on päris mõnus ja intelligentne ettevõtmine, ei nõua rohkem kui mõnisada kaasalööjat üle Eesti ja see pole üldse palju. Kas ei südinud MinuEesti nii, et "prügi-GIS" ümber kasvas prügikoristusüritus, ja sellest omakorda Avatud Ruumi stiilis üritus?
Valdol on selle kohta üks eriline termin, kasutab 1. mai videos.
Arvuti mõjus inimesele tuleks nimetada ka tema lummavat köitvust. Juba oma-aegsetel käsurealt juhitavatel arvutitel ja programmeritavatel kalkulaatoritel oli endassehaarav mõju, mis siis windows´ite ajastust rääkida. Kunagine Tartu linnavalitsuse informaatikaosakonna juhataja Peeter Tooming sõnastas – tuleb poiss hommikul tööle, istub maha ja kui pea tõstab, on päike juba loojund.
"Arvutigrupp" Helmes. (Broshüür FÜÜSIKAÕPETUS Tallinn 1988, lk.76-81.
Viimati muutis seda agu (Esm Märts 19, 2018 12:51 pm). Kokku muudetud 5 korda
agu- Postituste arv : 386
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu
Re: IT ja omaaegsed füüsikute mõttetalgud
Täienduseks
Kõigepealt kommenteeriks oma sõnakasutust eelnevas kirjutises, seal lipsas kirja asjatundjad. Talgujate kombel pole õige, et on talgulised ja siis on veel kusagil mingid asjatundjad ja eksperdid. Konkreetses talguasjas ongi talgulised ise kõige suuremad asjatundjad. Tookord 1987, a, füüsikutel olid samuti õppeteemade ja mõistete hindajateks needsamad osalejad õpetajad. Lisaks viidi hindamislehti ka teadlastele ja õppejõududele, kes talgutel ei osalenud.
Praegu MinuEesti loodud ideepangal on tekitatud hierarhiline süsteem. Sellega aga võetakse tegutsemishoog maha. Lakoonilised ideekirjeldused ei saa anda "asjatundajtele" pilti kõigist seostest ja kogu potentsiaalist, mis väljaütlejatel olemas. Meie päevil on internet, igas kodus on sama võimas arvuti nagu "asjatundjal". Võimalik olnuks lisada ideepangale natuke peenem otsingusüsteem ja mõni analüüsisõlm, siis saanuks ideealgatajad ühe soojaga jätkata oma arendust ja elavat seoste loomist. Kusagilt kirjeldustekstist jäi mulje, et isikukaitse seaduse tõttu on välditud ideepanga täielikku avatust. Võimalik et põhjendatult, ei tea.
Teiseks - veel IT-asjade lummavast toimest. Virtuaalsete abivahendite kasutamisel on see oht, et aktiivsus ja aeg võibki uppuda virtuaalsusse. Viruaalne keskkond on piisavalt keeruline ja huvitav, samas ikkagi algoritmide abil konstrueeritud, inimlikust vaimust loodud ja see tõttu ladusamat mõttearendust pakkuv kui reaalne keskkond, kus paljudel juhtudel ei oska isegi küsida. Virtuaalsus on reaalsusega võrreldes nagu põhjatu magusa moosi purk marjametsa kõrval.
Mati kiitis siin foorumis mind, et ma ühe MinuEesti statistika tabeli välja nokkisin. Meeldiv muidugi kui kiidetakse.
Mõned päevad varem mõtlesin korraks, et kas mitte konstrueerida makrodest automaat ja imeda MinuEesti ideepangast kogu avalik info oma arvutisse ja siis rehkendada statistiliselt ja seoseid tuvastavalt läbi. Aga kuna ma seda ala hästi ei tunne, siis ei kujutagi ette, mitu päeva-nädalat selleks aega kulub. Ja kuivõrd sõltuvaks ma jääksin. Ja mis ma siis edasi teeksin? Mõned korrad kusagil edvistada aga oma aeg ära raisatud. Ja nagunii jääb kogu paroolidega kaitstud inf ning täiendusmehhanism MinuEesti kätte.
Ma ei taha sugugi MinuEesti asja maha teha, et pooleldi suletud ja hierarhiline jne. Neil on nutikust ja võib olla ka õnne, tulemus on praegu juba vägagi oluline. On millest õppida ja mida edasi mõtelda.
Kõigepealt kommenteeriks oma sõnakasutust eelnevas kirjutises, seal lipsas kirja asjatundjad. Talgujate kombel pole õige, et on talgulised ja siis on veel kusagil mingid asjatundjad ja eksperdid. Konkreetses talguasjas ongi talgulised ise kõige suuremad asjatundjad. Tookord 1987, a, füüsikutel olid samuti õppeteemade ja mõistete hindajateks needsamad osalejad õpetajad. Lisaks viidi hindamislehti ka teadlastele ja õppejõududele, kes talgutel ei osalenud.
Praegu MinuEesti loodud ideepangal on tekitatud hierarhiline süsteem. Sellega aga võetakse tegutsemishoog maha. Lakoonilised ideekirjeldused ei saa anda "asjatundajtele" pilti kõigist seostest ja kogu potentsiaalist, mis väljaütlejatel olemas. Meie päevil on internet, igas kodus on sama võimas arvuti nagu "asjatundjal". Võimalik olnuks lisada ideepangale natuke peenem otsingusüsteem ja mõni analüüsisõlm, siis saanuks ideealgatajad ühe soojaga jätkata oma arendust ja elavat seoste loomist. Kusagilt kirjeldustekstist jäi mulje, et isikukaitse seaduse tõttu on välditud ideepanga täielikku avatust. Võimalik et põhjendatult, ei tea.
Teiseks - veel IT-asjade lummavast toimest. Virtuaalsete abivahendite kasutamisel on see oht, et aktiivsus ja aeg võibki uppuda virtuaalsusse. Viruaalne keskkond on piisavalt keeruline ja huvitav, samas ikkagi algoritmide abil konstrueeritud, inimlikust vaimust loodud ja see tõttu ladusamat mõttearendust pakkuv kui reaalne keskkond, kus paljudel juhtudel ei oska isegi küsida. Virtuaalsus on reaalsusega võrreldes nagu põhjatu magusa moosi purk marjametsa kõrval.
Mati kiitis siin foorumis mind, et ma ühe MinuEesti statistika tabeli välja nokkisin. Meeldiv muidugi kui kiidetakse.
Mõned päevad varem mõtlesin korraks, et kas mitte konstrueerida makrodest automaat ja imeda MinuEesti ideepangast kogu avalik info oma arvutisse ja siis rehkendada statistiliselt ja seoseid tuvastavalt läbi. Aga kuna ma seda ala hästi ei tunne, siis ei kujutagi ette, mitu päeva-nädalat selleks aega kulub. Ja kuivõrd sõltuvaks ma jääksin. Ja mis ma siis edasi teeksin? Mõned korrad kusagil edvistada aga oma aeg ära raisatud. Ja nagunii jääb kogu paroolidega kaitstud inf ning täiendusmehhanism MinuEesti kätte.
Ma ei taha sugugi MinuEesti asja maha teha, et pooleldi suletud ja hierarhiline jne. Neil on nutikust ja võib olla ka õnne, tulemus on praegu juba vägagi oluline. On millest õppida ja mida edasi mõtelda.
agu- Postituste arv : 386
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu
Aga mõtted virtuaalõppest muudkui liiguvad
Oleme Aguga juba korduvalt nii reaal- kui virtuaal(?)elus läbi Skype´i arutlenud , et virtuaalelu võib meie pedagoogilisel toel reaalsuse enda alla heita, st omamoodi eksistentsiaalse tähtsusega küsimuse üle, kui kaugele võib siin nt füüsika õpetamisel minna.
Samal ajal ,st 1.mail pakuti minu oma koolis Treffneri Gümnaasiumis välja toredaid ideid, kuidas arendada virtuaalõppe võimalusi ja seeläbi parandada hariduse kvaliteeti.Lausa fundamentaalse tähendusega on siinjuures lähenemine, et asi alaku õpilaste tasemelt ja jõudku millalgi ka õpetajani!
See kõlab nii väga kokku mu mõttega, et kaasaegsed kaasahaarava koolifüüsika talgute kandvad jõud ei pruugigi olla enam nö keskmise põlvkonna tegevõpetajad, vaid tudengid-rajaleidjad koostöös 80ndate aastate talgulistega. Reaalse ja virtuaalse vahelise tasakaalu saavutab küllap selles kokkukõlastumises, mitte reaalsusele eelnevates mõttekonstruktsioonides.
Arvan, et Artur Taevere (oleme kokku puutunud liidriprogrammi arendades) eestvedamisel sündinud mõtete allpool äratoomine tuleb asjale kasuks ja suunab ehk ka koostööle.
Treffneri Gümnaasiumi rühma
Kokkuvõte:
* Luua tavakoolile täienduseks virtuaalõppe keskkond, mis aitab õpilasel õppeainest paremini aru saada ning mida saab kasutada koduste tööde tegemisel, kontrolltöödeks või eksamiteks korrates
*Kohe keskkonna käivitamisel on seal suur hulk köitvat, praktilist, huvitavat sisu
* Väga heade õpetajate lühikesed videoloengud, harjutused, mängud, muud audio-videomaterjalid
* Keskkonna peamised kasutajad on esialgu keskkooliõpilased, hiljem ka õpetajad ning nooremad õpilased
* Esialgu keskendume reaalainetele, mis valmistavad õpilastele rohkem raskusi, hiljem lisanduvad ka teised ained, sh. valikained
* Esialgu sisu loomine õpilaste lemmikõpetajate poolt ning Noored Kooli ja Teach First programmis osalevate õpetajate poolt, hiljem saavad sisu luua kõik õpetajad, õpilased ja lapsevanemad
* Igas õppeaines on moderaatorid (eksperdid, kogenud õpetajad), kes kontrollivad materjalide kvaliteeti
* Info levitamine virtuaalõppe keskkonna kohta esialgu peamiselt noorelt-noorele, hiljem ka õpetajalt-noorele, st. õpetajad saavad kasutada neid materjale oma tunnis (sh. kodutööd selles keskkonnas)
* Virtuaalõppe keskkonna kasutamine on õpilasele tasuta, koolid maksavad iga õpilase kohta väikse teenustasu
* Seoses idee eestvedaja elamaasumisega Inglismaale käesoleva aasta lõpus, saab esialgu olema tegu ingliskeelse virtuaalõppe keskkonnaga, aga edaspidi võimalik kõrvale luua ka eestikeelne keskkond
* Eesmärk alustada keskkonna käivitamisega käesoleva aasta lõpus .
Samal ajal ,st 1.mail pakuti minu oma koolis Treffneri Gümnaasiumis välja toredaid ideid, kuidas arendada virtuaalõppe võimalusi ja seeläbi parandada hariduse kvaliteeti.Lausa fundamentaalse tähendusega on siinjuures lähenemine, et asi alaku õpilaste tasemelt ja jõudku millalgi ka õpetajani!
See kõlab nii väga kokku mu mõttega, et kaasaegsed kaasahaarava koolifüüsika talgute kandvad jõud ei pruugigi olla enam nö keskmise põlvkonna tegevõpetajad, vaid tudengid-rajaleidjad koostöös 80ndate aastate talgulistega. Reaalse ja virtuaalse vahelise tasakaalu saavutab küllap selles kokkukõlastumises, mitte reaalsusele eelnevates mõttekonstruktsioonides.
Arvan, et Artur Taevere (oleme kokku puutunud liidriprogrammi arendades) eestvedamisel sündinud mõtete allpool äratoomine tuleb asjale kasuks ja suunab ehk ka koostööle.
Treffneri Gümnaasiumi rühma
Kokkuvõte:
* Luua tavakoolile täienduseks virtuaalõppe keskkond, mis aitab õpilasel õppeainest paremini aru saada ning mida saab kasutada koduste tööde tegemisel, kontrolltöödeks või eksamiteks korrates
*Kohe keskkonna käivitamisel on seal suur hulk köitvat, praktilist, huvitavat sisu
* Väga heade õpetajate lühikesed videoloengud, harjutused, mängud, muud audio-videomaterjalid
* Keskkonna peamised kasutajad on esialgu keskkooliõpilased, hiljem ka õpetajad ning nooremad õpilased
* Esialgu keskendume reaalainetele, mis valmistavad õpilastele rohkem raskusi, hiljem lisanduvad ka teised ained, sh. valikained
* Esialgu sisu loomine õpilaste lemmikõpetajate poolt ning Noored Kooli ja Teach First programmis osalevate õpetajate poolt, hiljem saavad sisu luua kõik õpetajad, õpilased ja lapsevanemad
* Igas õppeaines on moderaatorid (eksperdid, kogenud õpetajad), kes kontrollivad materjalide kvaliteeti
* Info levitamine virtuaalõppe keskkonna kohta esialgu peamiselt noorelt-noorele, hiljem ka õpetajalt-noorele, st. õpetajad saavad kasutada neid materjale oma tunnis (sh. kodutööd selles keskkonnas)
* Virtuaalõppe keskkonna kasutamine on õpilasele tasuta, koolid maksavad iga õpilase kohta väikse teenustasu
* Seoses idee eestvedaja elamaasumisega Inglismaale käesoleva aasta lõpus, saab esialgu olema tegu ingliskeelse virtuaalõppe keskkonnaga, aga edaspidi võimalik kõrvale luua ka eestikeelne keskkond
* Eesmärk alustada keskkonna käivitamisega käesoleva aasta lõpus .
Valdo- Postituste arv : 514
Join date : 16/05/2009
Similar topics
» Rida küsimusi IT kasutamisest mõttetalgutel
» Ene, Valdo, Jussi ettekanne mõttetalgutest ja kommentaarid (filmiklipp)
» Mõttetalgud Uraalis? Была ли мыслетолока на Урале?
» Märdimetsa IX töö ja mõttetalgud
» wikis vaidlus: Mõttetalgud = avatud ruum
» Ene, Valdo, Jussi ettekanne mõttetalgutest ja kommentaarid (filmiklipp)
» Mõttetalgud Uraalis? Была ли мыслетолока на Урале?
» Märdimetsa IX töö ja mõttetalgud
» wikis vaidlus: Mõttetalgud = avatud ruum
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
|
|