OKROOBRIKLUBIST NÄORAAMATULIKULT

Go down

OKROOBRIKLUBIST NÄORAAMATULIKULT

Postitamine  Valdo on Kolm Nov 07, 2018 6:36 am

Mis? Kus? Talgujate Võimaluste Värava Virtuaalklubi 61. kokkusaamine
Millal? 9.oktoobril 2018 kell 21.30 – 23.30
Kes? Agu, Ene, Juss, Margus, Mati, Tiina, Ülar ja Valdo
Millest? https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=5262f85f-50d8-458a-9fa3-4e918fa984d4

SISSEVAADE

Seekordset kajastust alustan Sissevaatest talgujate näoraamatusse, millest on saanud meie põhiline suhtluskanal regulaarsete skaiplemiste vahele jäävatel 14-päevakutel. Põhjust otsides , millega seoses sel „formaadil“ peatuda, tuli välja, et meie FB sünnipäevast 17.jaanuarist 2016 möödus äsja 1001 ööd. Eks ole ju meie regulaarsete kokkusaamiste aeg nihkunud üsna kesköö lähedale. Nende „tuhande ja ühe öö“ jooksul on Talguakadeemia nime kandvast näoraamatust kujunenud põhiline talgujate teadetetahvel ja meie regulaarsete internetikokkusaamistega seotud materjalide üleslaadimise, aga ka teiste autorite ja allikate juurde suunamise üks oluline koht. Tänu ajajoonelisele ülesehitusele on see näoraamat saanud ka meie põhisündmuste fikseerimise kroonikaks.
Aga talgujate nägu ei vaata vastu üksnes Talguakadeemia näoraamatust. Mingis mõttes on see näoraamat väike raamatukogu, milles kõik meie personaalsed näoraamatud riiulil seisavad. Teisalt oleme „registreerunud-katalogiseerunud“ kes rohkemas, kes vähemas hulgas väga erinevates „näoraamatukogudes“ nii kodu- kui välismaal, olles ühtedes ka kirjutajateks, teistes valdavalt lugejaiks, et seejärel loetut oma lähemas näoraamatus „omadele“ lugeda anda või ise ümber jutustada.
Eks ka meie 61. klubiõhtu anna tunnistust sellest, et päris suur osa sellest, seekord ajaliselt üks kolmandik, on näoraamatulikku päritolu.
Kus eelmisest klubiõhtust mööda läinud aja jooksul käidud, mida teistelegi huvipakkuvat kuuldud-nähtud- tehtu- kavas? Nendele klubiõhtute traditsioonilistele küsimustele vastamisel on peaaegu alati päevakorda tõusnud midagi sellist, mille keegi meist on kinni püüdnud „oma Dunbari“ (st tema „Mina“ moodustava ca 150 inimese) näoraamatuist või päevaraamatuist-blogidest.
Jätkates näoraamatulikku kurssi ei tule allpool pikemalt juttu klubiõhtul kõneldust. Seda saab ajajoonel antud viidete järgi igaüks ise salvestuselt üle kuulata. Olgu seekordse kajastuse „tõmbenumbriteks“ lingid, mis viivad meid antud päevakorrapunktiga seostuvasse seltskonda või konkreetsete inimeste juurde.


61.KLUBIÕHTU AJAJOON

0 – 3min: Klubimeister Juss märgib ära äsja möödunud Õpetajate päeva ja meie seosed sellega
https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95petajate_p%C3%A4ev

3min – 37min25sek: Agu kõneleb oma muljetest ja tähelepanekutest Maakogu asutamiskoosolekust Juurus 29.septembril 2018
Mihklipäeval aset leidnud kokkutulekul sai erakondlikule ühiskonnajaotusele tuginevale Riigikogule paralleel- või pigem alternatiivstruktuuri moodustamine piirkondlik-kogukondliku Maakogu näol ametlikult vormistatud: Juurus võeti vastu Maakogu säädmus (põhikiri) ja seni küll vaid kolmandikust Eestimaa kihelkondadest saabunud volitatud esindajate poolt valiti ka selle 9-liikmeline eestseisus.
• Maakogu koduleht http://www.maakogu.ee/
• Maakogu toetajate (984 liiget) näoraamat https://www.facebook.com/groups/574717999542502/
• Kihelkondade foorum http://kihelkonnakogujad.forum.co.ee/ 84 teadet
• Jõelähtme Teataja (1114 liiget) https://www.facebook.com/groups/jl.teataja/
• Elurikkuse erakond https://www.facebook.com/elurikkuseerakond/
• Maakogu asja edendamine Rõuge kihelkonna Antsla valla Tsooru kandi Roosiku külas
= Külaleht 130-Tsooru kandi rahva teabeleht http://tsoorukant.planet.ee/kylaleht/Kylaleht%20nr%20130.pdf
= Roosiku küla arengukava koostamise mõttetalgud
https://www.youtube.com/watch?v=a9c12pDl2MU
= Roosiku küla arengukava aastani 2030
https://www.google.ee/search?q=roosiku+k%C3%BCla+arengukava&oq=roosiku&aqs=chrome.1.69i57j35i39l2j69i61j0l2.16612j0j4&sourceid=chrome&ie=UTF-8


Panin siia üles Maakogu mitmesugused „elumärgid“ internetis alates selle esinduslehest, milles talgujaist kõige enam lehvib Kaupo vaim. Siis tuleb kõige laiapõhjalisem kaasa lööjate ja kaasa tundjate esinemiskoht – näoraamat, milles ka talgujad – eeskätt Kaupo, Aare, Agu, Ruuta – asjalikkusega silma paistavad, eriti seal üsna tugevasti maad võtva halamise ja manamise foonil. Siis tuleb Agu eestvedamisel loodud ja valdavalt (59 teadet 84st) ka tema enda postitatud foorum tõsisemat laadi küsimuste ja teemade tõstatamiseks ja läbiarutamiseks, mis momendil küll uinunud kaunitari olekus, kuid minu meelest veel täiesti ärkamisvõimeline. Jõelähtme Teataja on näide ühe kihelkonna poolt ellu kutsutud suhtluskanalist, millega üllatavalt palju „nägusid“ seotud on, hoolimata sellest, et tegemist on peamiselt ühe aktiivse daami, Tiia Välk nimeks, postitustega.
Ja panin siia juurde ka asutamisjärgus oleva Elurikkuse Erakonna näoraamatu, mille vastu huvi tundjaid ka talgujaist mitu. Eks ole ju tegemist 2014.aasta Jüripäevast alanud TuleVAeg talgute „teise tiivaga“, mis jätkuvalt usub, et ka Riigikogus parteina on võimalik ellu viia visiooni Eestist kui nutikast ökoriigist.
Talgujaliku lähenemise näiteina (ehk ka näidistena?) panin välja kolm Ruuta tegutsemist kajastavat nende maakodukandis Roosiku külas, mis jääb ajaloolise Rõuge kihelkonna piiresse. Tsooru kandi aprillikuu Külalehest saab lugeda Maakogu mõtet avavast külarahva kokkusaamisest ja sellest, mida selles osas oma kodukandis oleks mõtet ja on plaanis teha. You tubes on viie minutiline klipp küla arengukava tegemise käigust (NB! mõned ingliskeelsed plakatid ja taustal kostev vaikne tõlge on märk sellest, et ka Roosikule oma suvekodud rajanud ja pensionipõlves end püsielanikeks kavandavad hollandi ja saksa pered olid arenguplaani tegemisse kaasatud ja tuleviku külaellu ka oma konkreetset panust pakkusid).
Neile , kes arengukava läbi lugeda ei jaksa ( ikkagi 14 lehekülge! ????), tahan toonitada, et selle koostamisest võttis ühel või teisel moel osa 70% selle väikese , 25 suitsuga küla täisealisest rahvast ja et see arengukava sisaldab endas ka konkreetset tegevuskava koos ressursside allikate ja eestvedajate-vastutajate märkimisega. Samuti on ette nähtud kava regulaarne iga-aastane ülevaatamine ning selle uuendamise tingimused.



37min 25sek – 43min: Margus räägib oma doktoritöö edenemisest. Töö valdkondadeks on psühholoogia, organisatsiooniteooria, pereteraapia .
Ene soe soovitus leida enesele selle töö paremaks edenemiseks nn kriitiline sõber (Critical friend) ärgitas mind otsima allikaid, mille olemasolule Ene vihjas.
Ja tõepoolest on kriitiline sõber inglise wikis täiesti olemas ja ka selle teemalisi artikleid lausa 384 miljonit (!), millede hulgast ühe ka siin välja pakun
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1877042813049793
Siit edasi „suunati“ mind kriitilise pedagoogika manu, kus löödi lausa pikali sellega, kuivõrd erinevalt käsitlevad antud teemat inglise, saksa, hispaania ja poola vikipeediad. Kuni selleni välja, et neist igal on päris erinevad „kriitilise pedagoogika isad“ ära toodud. Mis omakorda on hea näide kriitilisest pluralismist ????
43min - 57min22sek: Tiina räägib eelseisvast Erasmuse programmi raamides toimuvast sümpoosionist Moldovas ja tõstatab taas õppeprotsessis kunstide ja teaduste integreerimise teema (nn STEAM Education), eristades selles organisatsioonilist ja stimulatsioonilist vaatenurka. Ene arvates on see viimasel ajal aktuaalseks tõstetud probleem suurel määral lahtisest uksest sisse murdmine, kuna Waldorf-pedagoogika on kogu aeg just säärasele integratsioonile olnud üles ehitatud.
Tuginedes Ene enese ühele põhiteesile, et iga uus põlvkond peab oma „jalgratta“ ise uuesti leiutama, üritasin saada pilti ette, kui päevakajaline ja masse haarav see erinevate ainete integreerimise trend kaasaegses curriculumi loomes on.
Google andis järgmised vapustavad arvud:
STEM kui nelja ala Science, Tecnnology, Engineering, Mathematics integratsioon : 451miljonit linki
STEAM kui viiene integratsioon (lisandus Art): 60 miljonit linki
STREAM kui kuut integreeriv ( juures on Reading, st kirjandus: lugemine-kirjutamine): ca 8 miljonit linki
Üritades sellest massiivist midagi kooskõlalist talgujaliku lähenemisega välja õngitseda, sattusin postitusele, mille autoriks on Martin Storksdieck (Director, Center for Reseach on Lifelong STEM Learning, Oregon State University), kus ta STEAMi „viie nimisõna keelemängus“ (Vt allpool A.Kurpatovi video kajastust) on peatunud konstellatsioonil „teaduste õpetamise kunst“: http://scienceblogs.com/art_of_science_learning/2011/04/01/stem-or-steam/
Selles lühikeses kirjatükis on Storsdieck minu meelest hästi kirjeldanud praegust STEM, STEAM, aga ka tal vaatlusest väljas oleva STREAM
kurriikulumide ühisjoont, et neis tegelikult kõigi nelja, viie või kuue aine interdistsiplinaarse seostamise asemel võetakse ette kas teaduse ja tehnika või teaduse ja inseneeria või teaduse ja matemaatika või mingi teise kahe aine paari integreerimine.
Oma vaatega „Muusika kui võti õppimise manu“ https://www.scribd.com/document/368168690/Hariva-Muusika-Voimaluste-Varav
oleme siin ilmselt lähedases positsioonis nende autoritega, ometi samas päris konkreetsed siis, kui vaatame pööret teaduslikult lähenemiselt kunstide õpetamisele vs kunstiline lähenemine teaduste õpetamisele ( enne füüsika õpetamise „metoodika“ ülekanne muusikaõpetusse vs nüüd muusika õpetamise „kompositsiooni“ ülekandmist reaalteaduste õpetamisse).
57min22sek - 1h13min40sek: Valdo räägib Vaal Galeriis avatavast näitusest „Coming soon! – utoopiline eelmäng“ http://www.vaal.ee/est/article_id-1562 kui kunstnike versioonist- visioonist kunsti integratsioonist teadusega. Siin tuleks siiski tõsta sõrm mõttetalgulise fasilitaatorina püsti ja öelda:“ Stop! Tähtis koht!“ Näituse põhiautorid Peeter Laurits ja Andres Lõo on minu meelest oma cultura ja natura vastuolu ületamise pürgimuses üldsegi mitte enam mitteklassikalise lähenemise tasandil, kus silme ees interdistsiplinaarsed seosed, vaid juba nö transdistsiplinaarsed , st distsipliinide ülesed postmitteklassikud. Aga eks otsustage ise, lugedes nende vestlust Müürilehes: https://www.muurileht.ee/me-ise-loitsime-endale-tulevikku/

1h13min – 1h21min: Valdo räägib Pavel Luksha info põhjal saudide kavandatava uue miljonilinna Neomi haridusprojektist, mis on tellitud Global Education Foundationi (GEF) juhtivatelt ekspertidelt. https://www.facebook.com/luksha/posts/10155584700776784?hc_location=ufi
Lähteinfo pani näoraamatusse Agu. Jutt on tänasel päeval vastalise kolumnisti mõrvalooga kurikuulsaks muutunud Saudi Araabia valitsejate kavast astuda maha „naftanõela“ otsast ja rajada 2030.aastaks Punase mere äärde Saudi Araabia, Egiptuse ja Jordaania piiride kokkusaamise kohta omaette jurisdiktsiooniga 500 miljardit dollarit maksma minev miljonilinn Neom: https://www.neom.com/
.
Need kakskümmend maailmas väga tuntud hariduseksperti jõudsid üksmeelele järgnevas:
1. Tuleviku haridusruumiks ei saa olema mitte õppeasutus, vaid ökosüsteem, millest omakorda tuleneb, et õpetaja elukutse „lahustub“ ja selleks võib saada iga milleski asjatundja ja ka õpperuuumiks võib saada iga mitmefunktsionaalne koht linnas
2. Põhiülesanne pole õppeprogrammide või tehnoloogiate loomine, vaid arengule orienteeritud pideva õppimise ja mõtlemise kultuuri loomine ja toetamine
3. Mitte ükski ekspertidest ei näe hariduse tulevikku läbi haridustehnoloogiate prisma, vaid tähtis on inimlik kogemus, inimeste omavaheline kontakt, ühislooming, ühistunne, armastus ja rõõm:
See näitab, et maailmas on aset leidmas tugev nihe hariduses mõttetalgulise inimlikkuse „näojoonte“ poole.



1h21min – 1h27min: Valdo räägib Andrei Kurpatovi loengust, kus juttu keelest, kujunditest, nende kujunemisest, seostest ja keele piiratusest ja sellest tulenevaist keelemängudest. You tube loengu pani meie näoraamatusse Agu
https://www.youtube.com/watch?v=je_kyQLuvHI&fbclid=IwAR3q7P3OqH9UzQjcr3e-hseCoM8Qt03593u5DbHcZWmEx49gzuOCjLFQBHs
Loengu sõnum sellest, kuivõrd „hariduseelselt“ ja täiesti enne keele omandamist on aastane laps võimeline eristama kujundeid ja nende vahel valitsevaid/demonstreeritavaid suhteid, sattus meieni jõudma lausa vahetult pärast selle eeltaktiks sobivat Ene poolt näoraamatus viidatud „Altruistlikku revolutsiooni“, ETV 2 saadet, kust ilmnes veel nooremate, kolmekuiste imikute kaastundmise võime , koostöö heakskiit ja kaklejate halvakspanu, mis kõik osutavad inimliigi evolutsiooni käigus kokkuhoidmise ja hoolivuse kinnistumisele.
Kurpatovi tähelepanek, et keelele on omane objektide , elementide fikseerimine sõnade abil ja samas nendevaheliste seoste keelelise väljenduse raskus ( kuidas ikka sõnades väljendada armastust?) paneb meid tegelema mitut moodi katsetustega neid suhteid, suhtumisi ja seoseid väljendada elik keelemängudele. Eks sama lugu ole ka nende STEMide, STEAMide ja STREAMidega, millest ülal seoses Tiina kunsti ja teaduse integratsiooniteemaga juttu oli.
1h27min – 1h41min: Ene räägib Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi perega läbi viidud kooli arengukava koostamise e Haapsalu spaas.
Kuna käesoleva kajastuse tõmbenumbreiks valisin Facebooki ja blogid elik näo- ja päevaraamatud, siis passib siia kohta nagu rusikas silmaauku Ene korraldatav Talgutaru blogi http://www.talgutaru.com
Sellesse kiiganute arv läheneb 15 tuhandele, mis muidugi eriti midagi iga kliki kohta ei ütle. Küll aga meeldib see blogi mulle oma tooni ja ülesehituse terviklikkuse poolest. Sellesse sukelduja saab teiste meie allikatega võrreldes määratult lühema ajaga päris hea pildi, mis ajast me tegutseme, kes me oleme, millele toetume, millega viimasel ajal olem tegelnud ja tegeleme. Ja eriti hea on selles meie kerilaudade kajastus.
1h41min – 1h55min: Lõpuanekdoodid, sh Agu humoorikas lugu tema sõpruse algusest Kaupoga Werneri kohvikus.


Valdo

Postituste arv : 499
Join date : 16/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Tagasi üles


 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele