KUUEKÜMNES KLUBIÕHTU

Go down

KUUEKÜMNES KLUBIÕHTU

Postitamine  Valdo on Püh Sept 30, 2018 9:21 pm

Mis? Kus? Talgujate Võimaluste Värava Virtuaalklubi 60. kokkusaamine
Millal? 11.septembril 2018 kell 21.30 – 23.50
Kes? Agu, Ene, Juss, Jüri, Kaupo, Margus, Mati, Tiina, Ülar ja Valdo
Millest? https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=7a8ea169-bda7-4a2a-801e-15b912866571
SISSEJUHATUSEKS
Talgujate virtuaalklubi kuuekümnenda klubiõhtu teavituse meie näoraamatus ehtisin pildiga, millel nooruk püüab ema kaitsvast embusest välja, et kahmata vanade kreeklaste õige hetke märkamise ja tabamise jumala Kairose juuksetukka. Ka klubiõhtu nimeks panin seekord Võimaluste märkajate klubi.
Ikka selle pärast, et me sel järjekordsel pisikesel juubelil häälestuksime rohkem iseenestele (Kes me oleme?). Et me ehk veel enam aduksime, et peale Võimaluste Värava valla oleku on ikka vaja ka selle taga avanevate võimaluste märkamist ja neist „kinni haaramist“.
Nüüd, kus klubiõhtu oma mõttekülluses ja ikka omas vanas heas hoogsuses toimunuks saanud, võtan selle kajastuse ette alul kronoloogilises plaanis (mida, millises ajalises järgnevuses ja kui kauaks jutuks võtsime) ja seejärel mõne teema osas ka märkamiste plaanis. Märkamisi omakorda vaatan jälle kahel viisil: esmalt selles võtmes, mida huvitavat, st märkamist ja märkimist väärt olevat me tol klubiõhtul oma aruteluringi tõime. Teiseks aga võtan ette oma isikliku märkamis- ja märkimistuuri. See kujutab endast kontemplatiivset vaatlust selle kohta, mille üle ja kuidas me nende ca 130 minuti „jooksul“ mõtteid vahetasime elik David Bohmi terminoloogias – generatiivset dialoogi pidasime. https://en.wikipedia.org/wiki/Bohm_Dialogue

Ehk siis veel kujundlikumalt: Kaeme perrä, mida keegi meist sestsinatsest suurest maailmast või vägevast mõtteväljast läbi Võimaluste värava meie väiksesse ja ajapiiriga vestlusringi heaks arvas sisse tuua ja mis sest kõigest ses „siseringis“ edasi sai ja ehk ka midagi sest arutelust „välja tuli“. Välja tulek võib siin ka tähendada mõne teema meie eneste ringis uue arutuse sisendiks saamise võimalikkust kas samas, klubilises, või siis mõnes teises talgutoas.

KRONOSE KANDADEL
1. september oli varem Tarkusepäev, mis on nüüd saanud Teadmistepäevaks!
1. JAIGIST KASVAND MÕTTEKOBAR ( 02 – 55min)
2. AARE TAUSTAINFO TAJUNDID (55min – 1h17min)
3. FOORSAITLUS vs PROGNOSTIKA (1h17min – 1h30min)
4. ALTRUISMIREVOLUTSIOON ( 1h30min – 1h37min)
5. MAAKOGU SEIS, START JA PIKK PLAAN (1h37min -1h49min)
6. GRÄZINI KAVALUS EUROPARLAMENDIS (1min49min- 1h59min)
7. KUS PUHKAVAD ME ESIVANEMAD? (1h59min- 2h11min)
JAIGIST KASVAND MÕTTEKOBAR ( 2min – 55min)

• Von Krahli suurprojekt JAIK „Elu pärast Googlet“
• 12 loengut alustades meie Kaupo loenguga „Globaalne ja lokaalne“ ( NB! Kaupol tegelikult käsitluses ka Universumaalne )
• Teised meiega seotud lektorid Saale Kareda, Rea Raus , st mitte standardsed „valvevisionäärid“.
• Talgujate katsetusi sarnases , kunstilises vaates: Teater „Transtsensus“ EURAga , Vene kogukonnas meie meistriklassi korraldatud lavastused+näitus, Agu katsetused Kaika suveülikoolis, üritamised teatriga „Must Kast“ jt.
• JAIK vabaaine (4AP) vedajaks kunstiakadeemias on Arhitektuuribüroo b210 liige Mari Hunt (metsakõlakodade RUUP idee autor, Aegviidu Nikerjärve vaateplatvormi-puhkekoha SILD püstitamine 13 riigi tudengitega)
• Kokkukõla ja sugulus Balti Filmi- ja Meediainstituudi integreeritud õppekavadega (IKUMUMU jms).Mis häält teevad jooned kui nad jooksevad?
• Suurte institutsioonide kaasamine Von Krahli poolt: Teaduste Akadeemia, Teadusagentuur, Haridusministeerium, Kultuuriministeerium, Kunstiakadeemia, Rahvusringhääling
• Kunsti ja reaalainete integratsioon ja raskused oma kastist välja tulemisega.
• Ööülikool algas Jalaka Von Krahlist
• Kuidas erinevate erialade koostöö saab edeneda
• Transdistsiplinaarsus/transfessionaalsus vs Interdistsiplinaarsus
• Generalistid ja spetsialistid
• Fundamentaalteadmine vs erialateadmine
• Lai vaade ja süvitsi vaade
• Induktiivne ja deduktiivne
• Genrih Altšulleri ( 1926 - 1998 )TRIZ (leiutusülesannete lahendamise teooria) jõudis Venemaalt Eestisse läbi USA.
AARE TAUSTAINFO TAJUNDID (55min – 1h17min)
• Jüri valmisolek asuda Mõttekoja või Arutlusringi koordinaatoriks
• Mati Meeliste valmisolek selles ringis kaasa lüüa
• Aare teavitus enda kinnijooksust ja loobumisest kohustusi juurde võtta
• Talgujate reageeringud Aare Taustainfole Metatunnetuslikust vaatevinklist / Metakognitsioonidest üldplaanis: igaüks loob endale oma Pisuhänna ja arvustab või kommenteerib toda.
• Mati vaade kõrgeimal metatasandil: Regulatsioonide piiratusest ja nende kohta regulatsioonide rakendamise vajadusest, mis loob lõppematu nõiaringi millest võidavad ametkonnad, kõikvõimalike tasandite „uurijad“ ja kõrgkoolid
• Valdo: Materjalist väljamurdmise vajadus (seest välja ja alt üles), st kontemplatsioon. Siit tõusmise astmed: regulatsioon -iseregulatsioon, organiseerimine- iseorganiseerimine ja lõpuks arendamine – isearenemine.
• Agu: tegevuslik väelikkus : reguleerimiseks vaja hinnata võimekust
• Juss: Uurimise ajaline võimalikkuse piiratus tulemuslikkuse suhtes: Uurimise kestel läheb asi kätte hapuks
• Ülar: Alt üles liikuvate otsuseid mõjutavate materjalide vorm peab olema maksimaalselt kontsentreeritud ( 1-2 lk 14-punktises kirjas)
• Ene. Steikholderitega tehtavad stsenaariumid-foorsaidid jms tulevad teha vastupidiselt eurodirektiivide täitmise suunaga võrreldes
• Tiina: tänuväärne taustainfo mõistmaks oma elus toimivaid kõrgemaid mänge (ministeerium, valitsus , arengukavad, nende arvukus ja tähtajad jms)
• Jüri:. Eristas taustast välja ühe konkreetse regulatsiooni vajava valdkonna ja on valmis selles süsteemis parimaid variante välja töötama kui on konkreetne tellimus ja/või konkreetne väljund. Agu repliik: Regulatsioonid ongi juriidika pärusmaa ja Matile ja Jürile sobilik ala.
FOORSAITLUS vs PROGNOSTIKA (1h17min – 1h30min)
Jüri välistas arengu ennustatavuse ja seega ka mõjutatavuse, ammugi siis mõjude eelneva kindlakstegemise võimalikkuse. Võimalikud on vaid tagantjärele-regulatsioonid, mis seadustavad, legitimeerivad ja annavad rohelise tee aset leidnud arengutele.
Mati toetas Jürit täielikult, et ette pole võimalik asjade kulgemist näha. Nii ei võinud ju Bismarck aimata, millise kuratliku protsessi ta oma pensionite sisse viimisega käivitab, mis tänaseks on jõudnud kasvada tsiviliseeritud maailma jätkusuutmatuse üheks olulisemaks teguriks.
Kaupo sekundeeris eeltoodule lisaks näitega füüsikute kriitilisest teadmatuse situatsioonist Los Alamoses esimeste tuumapommide loomisel ja katsetustel, kus arvutused ei välistanud, et tuumaplahvatusele võib järgneda kogu maailma annihileerumisele viiv ahelreaktsioon.
Siit ka Hannah Arendti hoiatus, et teadlased on alati valmis minema viimase piirini ja seda ületamagi, mida ei ole aga asjadest sisuliselt juba ammu mitte midagi taipavad poliitikud võimelised takistama. Valemite keelt inimkeelde üldiselt arusaadavasse sõnastusse pole aga enam võimalik tõlkida.
Oponeeris Ene, kes vastupidise väite kinnituseks pakkus kogu maailmas tegutsevaid tunnustatud tuleviku-uuringute instituute.
Kaasajale väga iseloomulik on, et inimesed võnguvad enesele sellest aru andmata erinevate vaateplatvormide ja/või erinevate ratsionaalsuse tasandite vahel ja kasutavad samu sõnu teises, mitte antud platvormi konteksti sobivas tähenduses. See on sama, nagu planetaarses aatomi mudelis antud elektroni üleminekute kirjelduses ühelt orbiidilt teisele hakata äkki rääkima mitte osakesest, vaid mingist laialimääritud pilvest.
• Segadus selles, et arengukavadeks nimetatud on tegelikult arendus- või aretuskavad a la kinnisvaraarendused, st nad on kas projektipõhised või sordiaretuslikud (selektsioonilised) või misjonärlikud „mahajäänute“ , „teise Euroopa“ või arengumaade „järeleaitamised“ .
• Prognostika on enese süsteemist välja paigutaja (välise vaatleja) vaade , visioon. Foorsait on Umwelti osalise tulevikuloome .
• Enne kui tunnistada kellegi väiteid tõesteks on praeguses keerukuslikus maailmas vaja kokku leppida mitte enam põhimõistetes, vaid Maailmas, ontoloogilises maailmatajus, milles me omavahel kommunikeerime. Ühed ja samad sõnad-mõisted on mõistagi hoopis erineva tähendusega (ujuvad mõisted a la Alice imedemaal) olenevalt sellest, kas me mõtleme esimeses - aristootellikus maailmas, teises - galileilikus ja njuutonlikus või hoopis mitteregulaarses katastroofilises maailmas. Ka sõna „areng“ muutub vastavalt sellele, kas jutt käib klassikalise ratsionaalsuse, mitteklassikalise ratsionaalsuse või postmitteklassikalise ratsionaalsuse kontekstis.
• Klassikalises maailmas , mis toimib klassikaliste seaduste ja reeglite järgi , laplassilikus kausaalsuses, käib ka areng kindlate reeglite järgi ja korralikult kõiki ettenähtud astmeid läbides. Ja ülimaks vabanemiseks (iseseisvumiseks) on väljast reguleeritavast mehhanismist muutuda isereguleeruvaks nagu aurumasin oma ventiiliga. Mitteklassikalises maailmas muutuvad kõik protsessid tõenäosuslikeks. Iseorganiseerumine terve organismi tasemel ongi mitte enam stiimul-reaktsioon, vaid häiritus ja reorganiseerumine
• Katastroofilises ebareeglipärases maailmas - seal, kus leiab aset isearenemine - on viimastel aastatel (vt V.Lepski töid) jõutud arusaamiseni III järku küberneetikast ja aktiivseist keskkondadest , mis on refleksiiv-aktiivsed. Mitte subjekti kohanemine enesest väljapoole jääva keskkonna muutustega, vaid keskkonna subjektiveerumine, muutumine refleksiiv-aktiivseks (stiimul-reaktsioon asemel). Indiviidide asemel astuvad aktsioonidesse Makrosubjektid. Selles võtmes annab Jüri lähenemist Aare Taustainfole tõlgendada kui keskkonna refleksiivset aktiivsust. Ülalt alla antavate DIREKTIIVSETE (OTSE-) regulatsioonide asemele tulevad sel juhul REFLEKSIIVAKTIIVSTE KESKKONDADE MÕJUTUSEL JUHTIMISORGANITE (NENDE AJUTRUSTIDE) ÜMBERHÄÄLESTUSED.
• Reaktiivne – refleksiivne – reflAktiivne (refleksiivaktiivne). See rida on kooskõlas V.Lepski koondtabeliga, kus vastavad juhtimise tüübid on klassikaline „otsejuhtimine“, refleksiivne juhtimine (NB! Orgtegevuslikud mängud on ka selle rea mudel) ja keskkondlik juhtimine ( Mõjustused läbi keskkondade, kultuuri, väärtuste, arengusubjektide „kooste“ ja lõhkumise)


Valdo

Postituste arv : 498
Join date : 16/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Tagasi üles


 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele