Jürikuuklubist. Nostalgilisi pöördeid

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Go down

Jürikuuklubist. Nostalgilisi pöördeid

Postitamine  Valdo on Teis Mai 02, 2017 1:08 am

Mis? Kus? Talgujate Võimaluste Värava Virtuaalklubi 45.kokkusaamine Skype´is
Millal? 11.märtsil 2017 kell 20.30 – 22.58
Kes? Agu, Ene, Juss, Jüri, Margus, Mati T, Tiina ja Valdo
Millest? https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=8c83d69a-5c2a-4f26-8603-2d2c80dfc36a

EESSÕNA: TURGATUSI TEEL TÄNAPÄEVAST EELAJALUKKU JA TAGASI
45. klubiõhtul liitus meiega Tallinna Ülikooli Balti Filmi, Meedia, Kunstide ja Kommunikatsiooni Instituudi muusikaõpetuse metoodika professor Tiina Selke, kellele osalemine noore muusikaõpetajana Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudi ( ÜPUI ) koolimuusika uurimisgrupis, mida juhtis 1980.aastail Jüri Plink, andis innustust hakata tõsiselt teadust tegema.
Tiina 2007.aastal kaitstud doktoritöö käsitleb muusikakasvatuse suundumusi Eestis XX sajandi teise poolel ja XXI sajandi algul. Kuna me just eelmisel klubiõhtul arutasime Eesti hariduses toimunud ja toimuvaid muutuseid, siis kohe, kui Tiina Jussile oma väitekirja kinkis, tuli Jussil turgatus ta meie seltsi kutsuda.
Minul omakorda hakkas pärast Jussi turgatusest teada saamist tööle teist järku turgatuste generaator, mis ei tahtnud kuidagi peatuda ka pärast meie kohtumist klubiõhtul.
Alustuseks genereeris see turgatusmasin klubiõhtu pealkirjaks „Jürikuuklubist DIDAKTILISELT“. Me polnud juba terve igaviku didaktika sõna suhu võtnud ja nüüd äkki tuli see ette juba teist korda! Alles mõni päev varem kehutas mind vene ontodidaktikute tegemistega tutvuma Vladislav Redjuhhin ja nüüd sain Tiina nimel guugeldades teada, et ta kuulub TLÜ BFM kunstide didaktika suunda.
1. Nostalgiline pööre Talgujate eelajalukku
Nostalgitsemises oli muidugi „süüdi“ klubimeister Juss, kes heldimusega meenutas oma aspirandiaastaid 1973 -75 TRÜ pedagoogikakateedris ja selle vanimat õppejõudu dotsent Aleksander Elangot (1902 – 2004). Juss meenutas vaimustusega teda kui nooremate kolleegide tuhina taltsutajat, kes oma pedagoogika ajaloo tundmisega ka kateedri toonaseid juhtfiguure „paika panna“ olevat tavatsenud: „Vana mees on teid hoiatanud!“
Kuna ma paikapanejaile igal kümnel juhul eelistan käimalükkajaid, siis suure rõõmuga meenutan, et just dotsent Elango ettevõtmisel pandi juba 1962.a. alus praktikute pedagoogilistele uurimistöödele , et just selle aastaga seob oma sünni kümme aastat hiljem ka ametlikult ühiskondlikuks instituudiks vormistatud ÜPUI, et Elango veel üheksakümne aastasena selles aktiivselt tegev oli. Ja erilist imetlust väärib, et kõigile suurtele pööretele ja katsumustele vaatamata elab Elango algatatud ÜPUI tänaseni sama nime all edasi!!!
Talgujate ajalugu on olnud hoopis teistsugune - järjepideva ja visa sama nime all edasirühkimise asemel on meile iseloomulikud olnud just väga sagedased transformatsioonid, metamorfoosid , nimemuutused, hingitsemised teiste institutsioonide raamides, „varjusurma“ perioodid …
Mullu kevadel tegelesime veidi oma ajaloo „vaikseteks aastate“ (1992 – 2009) kaardistamisega https://docs.google.com/document/d/1h04bnyhaBUjeCU8fdLfe5SZIw4mRZ6Dgf8hmWI05iQw/edit
9. märtsil 2016 kirjutasin „Ajaloo kaardistusse“: „ Mul tuli turgatus mõtestada neid seitsetteist aastat vanade kreeklaste kolme ajajumala „mätta otsast“ vaadates. Me oleme neist jumalaist küll klubis päris pikalt kõnelnud, aga panen siia siiski ühe nende tänapäevase lühiiseloomustuse: http://footnotes2plato.com/2015/05/15/minding-time-chronos-kairos-and-aion-in-an-archetypal-cosmos/
Mulle paistab praegu, et neis kolmes erinevas ajakäsitluses tagasi vaadates saavad „tõestisündinud lood“ sügavama tähenduse ja pakuvad ehk midagi õpetlikkugi.
1.KRONOS. „Kuivad faktid“ aastate reas.
2. KAIROS. Väesolust käesoluks: Juhus juhuse otsa. Kui ei oleks …. siis ei oleks…
3. AION. „Metodoloogiline kiht“: Sidusstrateegia. Tsüklotron. Rotaator. HEI-generaator. EverEst“

Jussi ekskursid talgujate eelajalukku, mille algust tähistab TRÜ Üliõpilaste Kompleksse Uurimistöö Büroo (ÜKTUB) loomine 1969.a. oktoobris ja selle rüpes noortest õppejõududest ja tudengeist koosneva kõrgkooli uurimise töörühma tegemine, tõid mind tõdemusele, et ega see mõttetalgute eelne perioodki ( 1969 – 1982) ole eriti paremini „ajalooliselt kaardistatud“. Tõsi küll, sellest perioodist on olemas algul ÜKTUBi, hiljem Kõrgkooli Kompleksse Uurimise Laboratooriumi (KKKUL) ja Kõrgkoolipedagoogika labori toimetised (ПPОБЛЕМЫ ВЫСШЕЙ ШКОЛЫ) , konverentside kogumikud, bibliograafiad jms.
Aga selle aja lugusid pole ja nende mäletajaid jääb ka üha vähemaks ja vähemaks … Ja ons neid üldse vaja? Selline küsimus nostalgilise pöörde mõttekusest J
2. Need vanad head empiirilise uurimise meetodid
Tiina 2007.a. kaitstud doktoritöö empiiriliste uurimismeetodite seast anketeerimise, kontent- ja dokumendianalüüsi leidmine tõi kohe meelde, kuidas me seitsmekümnendatel aastatel need enda jaoks avastasime, kuidas sellelt värskelt teadmiselt sündisid esimesed ülikooli õppeprotsessi lahkavad ankeetküsitlused „Loengust eksamini“, „ÜTÜ“ ja kaugõppijaile mõeldud „Töö –kodu –ülikool“. Kuidas Juss klaveri kateedris aastakümneid viljeldud üliõpilaste eksamitel esitatud palade kollektiivse hindamise /esinemise järgsete arutelude protokollidest kontentanalüüsi abil muusikalise õppematerjali didaktiliste väärtuste parameetrid välja sõelus. Kuidas kõik need ankeedid ja psühholoogilised testid läbi viidi. Kuidas kõik need andmed toonastele kobakatele arvutitele perfolintide abil söödavaks tehti, TRÜ arvutuskeskuse masinatesse sisse söödeti ja pärast salapäraseid pööritamisi suurte arvutikappide poolidel tohutute väljatrükkide pakkidena oma rehkenduste tulemusi paljastasid. Raske on tänasele tudengile seletada, et näiteks Jussi väitekirja andmetöötluse tulemuste mahutamiseks läks vaja mitu mahukat kohvrit.
Aga ometi tahaks tänada saatust, et säärased masinad tolleks ajaks välja olid mõeldud, valmis ehitatud ja ülikooli matemaatikute energilise tegutsemise tulemusena hangitud, käima pandud ja ka humanitaaridele kättesaadavaks tehtud. Veel suurem õnn oli meie jaoks aga see, et sotsioloogia oli „õitsval sotsialismimaal“ tunnistatud lubatud teaduseks, et Leningradis oli sel alal toimetamas Vladimir Jadov (1929 - 2015), kelle õpilane ja tulevane Eesti esisotsioloog Ülo Vooglaid avitas tal Tartus ära trükkida meie sotsioloogiliseks teejuhiks saanud Методология и процедуры социологических исследований. Тарту, 1968
Neli aastat hiljem tuli see raamat laiendatult trükist juba Moskvas: Социологическое исследование. Методология. Программа. Методы. М., 1972
Tänapäeva lugeja võib selle kätte saada internetist: http://socioline.ru/pages/yadov-va-sotsiologicheskoe-issledovanie-metodologiya-programmametody
chrome-extension://gbkeegbaiigmenfmjfclcdgdpimamgkj/views/app.html
Saatust tuleb tänada selle eest, et tänu Jadovi raamatule, aga ka ülikoolis meie endi osalusel loodud konkreetsete sotsiaalsete uurimuste nõukogule pandi tollal ülikoolis toimima ekspertiisi süsteem, mis välistas tollal võimaluse läbi viia sotsioloogilisi küsitlusi, kui need ei vastanud rangetele kvaliteedinõuetele. Ka mul oli au olla selle nõukogu ekspert.
Toonaste ja tänaste sotsioloogiliste küsitluste tasemeid võrreldes on põhjust koos meie vana sõbra Ülo Vooglaiuga taas nostalgiliselt ohata: Ei anna need tänapäeva küsitlused sageli (Ülo meelest üldse mitte J) mingit uurimuse mõõtu välja!
Siin jääb kajastus pooleli. Lõpuni saab lugeda Scribdist https://www.scribd.com/document/346928131/JURIKUUKLUBIST-Nostalgilisi-poordeid


Valdo

Postituste arv : 482
Join date : 16/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Tagasi üles


 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele