Nääriklubi 2017
TALGUJAD :: Talgujate foorumid :: KLUBI
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Nääriklubi 2017
Mis? Kus? Talgujate Võimaluste Värava Virtuaalklubi 42. kokkusaamine Skype´is
Millal? 10.jaanuaril 2017 kell 20.30 – 22.39
Kes? Agu, Ene, Juss, Jüri, Mati M, Mati T ja Valdo
Millest? https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=6e3a4856-0233-43fe-bc7e-dc44c622638e
Aastavahetus kirjatükkide sajus (Iga kirjatükk kui lapiteki riba)
Alanud heal uuel aastal (seda me ju kõik üksteisele soovisime!) alustan selle aasta esimest klubiõhtu kajastust teisiti kui mullu: Ma ei alusta seekord klubiõhtul jutuks tulnud „kõneainete“ loetelust koos nende peale kulunud ajalõikude märgistusega helisalvestusel, vaid Klubimeistri palvel panen alustuseks ritta nende raamatute loetelu, mida me Aguga oleme aastavahetuse eel ja järel küll juba siin ja seal, sh ExInimese blogis ja Talguakadeemia näoraamatus, tutvustanud kui sääraseid, mis Talgujate seltskonnale laiemalt huvi võiksid pakkuda.
Nagu te peagi taipate, on käesoleva klubikajastuse komponeerimisel kõige suuremat mõju avaldanud Moskva Riikliku Ülikooli filosoofilise antropoloogia kateedri juhataja Fjodor Ivanovitš Girenoki (s.1948) mullu ilmunud raamat „Klipiteadvus“. Ma ei pea siinkohal silmas mitte Girenoki raamatu sisu, vaid seda, et ta klipiteadvust käsitledes esitab oma teksti ise ka klipilises vormis , positiivselt eristudes näiteks kasvõi postmitteklassikalise teaduse paljudest esindajatest, kes oma elukorralduses ( kirjutistes, seminaride korralduses jmt ) enesekriitiliselt tunnistavad, et ei suuda vabaneda klassikalistest raamidest.
Niisiis, alustuseks ka mina esitan selle raamatuloendi oma suutlikkuse piires klipiliselt, mille järel üritan seda siduda meie klubitraditsioonis koduseks saanud turgatuslikkusega.
Raamatute loendeid ja sinna lisatud klippe vt:
https://www.scribd.com/document/337156438/KLIPIMEELNE-NAARIKLUBI
KLIPID SIIN JA KLIPID SÄÄL…. GIRENOKI KLIPID ja TALGUJATE TURGATUSED
Girenoki klipi ja Talgujate turgatuse ühisjooneks arvan, et mõlemad ehituvad idee (мысль) mõtet (смысл) avava metafoori või muu kujundi ümbere Erinevus on selles, et Girenokil on ideegeneraatoriks tema enda eelnenud jutt. Tal sünnivad üha uued klipid nagu pärlid niidile või nagu anekdoodid, kus eelmine nali viib jutuvestja kohe järgmise nalja meenumisele. Meil, talgujatel, tulevad turgatused aga enamasti dialoogi pinnalt, kõneldud mõttekildudest. Loetud raamat või ajakiri või ajaleht, osaletud sündmus, kuulatud saade, meenutus eelmisest klubiõhtust, FB sõbra repliik, Talgujate teistes „tubades“ aetud jutud – kõik see avaneb järgneval läbikuulamisel kui järjekordne improvisatsioon, kui ainukordne heliteos nagu meie seda küllap tänu klubimeistrile ja tema poolt sissetoodud (sisendatavale) Kuuldekujutluse kujundile tavatseme enesele ette kujutada.
Turgatuse kujund ilmus turgatusena meie mõtteilma juba esimesel virtuaalklubi tegutsemisaastal – sügisel 2013:
https://www.scribd.com/document/180634438/TURGATUSE-TURGATUS
Saagu siia mõned killud toonasest klubiõhtu kajastusest:
„ Eesti kultuur ja mõtteilm ei ole vist kunagi koosnenud massiivsetest suurvormidest. Pigem on see salkkond tühjusest ilmuvaid isevärki turgatusi, mis sööstavad siia-sinna nagu parv kärmeid pisikesi linde.“
Valdur Mikita. Lingvistiline mets
Turgatus on täht
lennul läbi närvide
Luis Bravo
„Pidades silmas seda, et “turgatama” tähendab nii ununenu meeldetulemist kui ka millegi uudse peale tulemist, võiks selle sõnaga kokku tuua platonliku anamneesi ja budistliku virgumise ehk taipamise . Turgatus on see, kui kaob turk, tõrge, pidur mälu eest, Lethest sissekaanitud unustusevedelik lahtub; või kui hajub nõmeduse turkloor valgteadmise eest.“
Margus Ott
Fjodor Girenoki kujutluses paigutuvad klipid kui mustrilised riideribakesed lõpuks kauniks lapitekiks. Seda muidugi vaid juhul, kui jagub piisavalt vaba ruumi, et disaineril oleks vabadust riidelappidega mängida. „Klipiline mõtlemine on kreatiivne,“ – kirjutab Girenok - „aga kreatiivne mõtlemine ei saa olla süsteemne. See on pigem lapiline, fragmentaarne mõtlemine. Mida enam on seal tühimikke, seda enam on selles vabadusastmeid, liikuvust. Talle pole vaja loogilisi üleminekuid ühelt mõttefragmendilt teisele, vaid hoopis ootamatut „aga äkkit“, metafooride mängu“
Aga ta jääb selle lapiteki kujundiga jänni, kui staatikalt dünaamikasse minna tahab. Siis läheb tal kohe tarvis muusikalisi kujundeid. Oma raamatu 37.leheküljel kuulutab ta: „Mitte sõna, vaid rütm , mitte märk, vaid kujund loovad inimlike võimaluste horisondi maailmas. Keel tapab kujundi, märk hävitab rütmi ja meloodia.“ Ja siis astub Suure Tegijana lavale Vaikus.
Ja seitse järgnevat klippi on samuti Scribdis:
https://www.scribd.com/document/337156438/KLIPIMEELNE-NAARIKLUBI
Millal? 10.jaanuaril 2017 kell 20.30 – 22.39
Kes? Agu, Ene, Juss, Jüri, Mati M, Mati T ja Valdo
Millest? https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=6e3a4856-0233-43fe-bc7e-dc44c622638e
Aastavahetus kirjatükkide sajus (Iga kirjatükk kui lapiteki riba)
Alanud heal uuel aastal (seda me ju kõik üksteisele soovisime!) alustan selle aasta esimest klubiõhtu kajastust teisiti kui mullu: Ma ei alusta seekord klubiõhtul jutuks tulnud „kõneainete“ loetelust koos nende peale kulunud ajalõikude märgistusega helisalvestusel, vaid Klubimeistri palvel panen alustuseks ritta nende raamatute loetelu, mida me Aguga oleme aastavahetuse eel ja järel küll juba siin ja seal, sh ExInimese blogis ja Talguakadeemia näoraamatus, tutvustanud kui sääraseid, mis Talgujate seltskonnale laiemalt huvi võiksid pakkuda.
Nagu te peagi taipate, on käesoleva klubikajastuse komponeerimisel kõige suuremat mõju avaldanud Moskva Riikliku Ülikooli filosoofilise antropoloogia kateedri juhataja Fjodor Ivanovitš Girenoki (s.1948) mullu ilmunud raamat „Klipiteadvus“. Ma ei pea siinkohal silmas mitte Girenoki raamatu sisu, vaid seda, et ta klipiteadvust käsitledes esitab oma teksti ise ka klipilises vormis , positiivselt eristudes näiteks kasvõi postmitteklassikalise teaduse paljudest esindajatest, kes oma elukorralduses ( kirjutistes, seminaride korralduses jmt ) enesekriitiliselt tunnistavad, et ei suuda vabaneda klassikalistest raamidest.
Niisiis, alustuseks ka mina esitan selle raamatuloendi oma suutlikkuse piires klipiliselt, mille järel üritan seda siduda meie klubitraditsioonis koduseks saanud turgatuslikkusega.
Raamatute loendeid ja sinna lisatud klippe vt:
https://www.scribd.com/document/337156438/KLIPIMEELNE-NAARIKLUBI
KLIPID SIIN JA KLIPID SÄÄL…. GIRENOKI KLIPID ja TALGUJATE TURGATUSED
Girenoki klipi ja Talgujate turgatuse ühisjooneks arvan, et mõlemad ehituvad idee (мысль) mõtet (смысл) avava metafoori või muu kujundi ümbere Erinevus on selles, et Girenokil on ideegeneraatoriks tema enda eelnenud jutt. Tal sünnivad üha uued klipid nagu pärlid niidile või nagu anekdoodid, kus eelmine nali viib jutuvestja kohe järgmise nalja meenumisele. Meil, talgujatel, tulevad turgatused aga enamasti dialoogi pinnalt, kõneldud mõttekildudest. Loetud raamat või ajakiri või ajaleht, osaletud sündmus, kuulatud saade, meenutus eelmisest klubiõhtust, FB sõbra repliik, Talgujate teistes „tubades“ aetud jutud – kõik see avaneb järgneval läbikuulamisel kui järjekordne improvisatsioon, kui ainukordne heliteos nagu meie seda küllap tänu klubimeistrile ja tema poolt sissetoodud (sisendatavale) Kuuldekujutluse kujundile tavatseme enesele ette kujutada.
Turgatuse kujund ilmus turgatusena meie mõtteilma juba esimesel virtuaalklubi tegutsemisaastal – sügisel 2013:
https://www.scribd.com/document/180634438/TURGATUSE-TURGATUS
Saagu siia mõned killud toonasest klubiõhtu kajastusest:
„ Eesti kultuur ja mõtteilm ei ole vist kunagi koosnenud massiivsetest suurvormidest. Pigem on see salkkond tühjusest ilmuvaid isevärki turgatusi, mis sööstavad siia-sinna nagu parv kärmeid pisikesi linde.“
Valdur Mikita. Lingvistiline mets
Turgatus on täht
lennul läbi närvide
Luis Bravo
„Pidades silmas seda, et “turgatama” tähendab nii ununenu meeldetulemist kui ka millegi uudse peale tulemist, võiks selle sõnaga kokku tuua platonliku anamneesi ja budistliku virgumise ehk taipamise . Turgatus on see, kui kaob turk, tõrge, pidur mälu eest, Lethest sissekaanitud unustusevedelik lahtub; või kui hajub nõmeduse turkloor valgteadmise eest.“
Margus Ott
Fjodor Girenoki kujutluses paigutuvad klipid kui mustrilised riideribakesed lõpuks kauniks lapitekiks. Seda muidugi vaid juhul, kui jagub piisavalt vaba ruumi, et disaineril oleks vabadust riidelappidega mängida. „Klipiline mõtlemine on kreatiivne,“ – kirjutab Girenok - „aga kreatiivne mõtlemine ei saa olla süsteemne. See on pigem lapiline, fragmentaarne mõtlemine. Mida enam on seal tühimikke, seda enam on selles vabadusastmeid, liikuvust. Talle pole vaja loogilisi üleminekuid ühelt mõttefragmendilt teisele, vaid hoopis ootamatut „aga äkkit“, metafooride mängu“
Aga ta jääb selle lapiteki kujundiga jänni, kui staatikalt dünaamikasse minna tahab. Siis läheb tal kohe tarvis muusikalisi kujundeid. Oma raamatu 37.leheküljel kuulutab ta: „Mitte sõna, vaid rütm , mitte märk, vaid kujund loovad inimlike võimaluste horisondi maailmas. Keel tapab kujundi, märk hävitab rütmi ja meloodia.“ Ja siis astub Suure Tegijana lavale Vaikus.
Ja seitse järgnevat klippi on samuti Scribdis:
https://www.scribd.com/document/337156438/KLIPIMEELNE-NAARIKLUBI
Valdo- Postituste arv : 514
Join date : 16/05/2009
TALGUJAD :: Talgujate foorumid :: KLUBI
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
|
|