Mõtteväli tahab remontimist?

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Go down

Mõtteväli tahab remontimist?

Postitamine  Valdo on Esm Aug 26, 2013 7:00 pm

Äsjalõppenud  Moskva Metodoloogiaringi  suvekoolis  Jurmalas  peeti väga palju väga huvitavaid ettekandeid  küll tekstide , küll tegude , küll elu mõttest . Käsitleti  mõtte ja mõtestamise  ajalugu alates  vanadest kreeklastest kuni Georgi Petrovitšini. Esinejaid oli peale  mõttetegevusliku koolkonna  ka  teistest koolkondadest, kaasa arvatud   GP terminoloogias  „psühhologistideks“ tituleeritud. Tänu näoraamatus viidatud igapäevastele „ juutuubistustele“ oli hea võimalus  asjal silma ja kõrva peal hoida, st  pakutust huvipakkuvamat välja noppida.
Pjotr Štšedrovitski avaettekandest   ma veidi juba  siin foorumis kirjutasin.  See oli  kuulduist kõige eklektilisem, mida ka  kommentaatorid märkimata ei jätnud.  GP koolkonna väliste  ettekandjate hulgast kuulasin  kahte noort meest – Viktor Wachsteini  ja  Arnis Ritups´it (Lätist) – kes mõlemad alustasid ajaloost ja toonitasid, et algselt puudutas mõtte tagaajamine vaid  väljaütlemisi ("mõte"/smõsl/oli keele kategooria), mitte  maailma kirjeldamist.  Kõik see, mis  hakkas   mõtet  siduma  muuga kui keelega , on pärit alles XVIII sajandi lõpust ja   seostatav sakslastega. Elu mõtte  otsimise  algust seostatakse näiteks Goethega .
Talgujate mõtteväljaga enim resoneeriva ettekande tegi minu arust  meie sõber Veera Leonidovna Danilova.  http://www.youtube.com/watch?v=0HzgcD0m_RE
Ta lähtus GP mõttetegevuse skeemist  ja tõi  sellele pildile juurde  kaks positsiooni:
• uurija positsiooni, kes üritab tabada situatsiooni kirjeldusest  kui tekstist selle mõtet.
• Konstruktori positsioon,  kes omistab  samale tekstile tähendusi
Veera Leonidovna    ütles, et  MÕTTEVÄLJAS  ( смысловое поле), kuhu me oleme haaratud , ongi  kogu aeg tegemist  mõtestatuse (осмысленность) ja  tähenduslikkuse/tähtsuse/olulisuse (значимость) seostamisega. Eeltoodu  kõlab kenasti kokku  meie ristprismade meetodiga, kus  subjektide tegevuse  aine-loogiline  aspekt  ja protsessi  sotsiaalne aspekt  „saavad  konstruktiivselt kokku“   just sellises   parameetris  nagu  „teadmiste sotsiaalne tähenduslikkus“  ( социальная значимость знаний).
Veera Leonidovna  toetas  Pjotr Štšedrovitski  üleskutset  võtta ette seniste seisukohtade „remont“ , mõeldes  selle all uut mäkke tõusu (res monte). See  kajas minus vastu  kui  „taastõusu“ vajaduse äratundmine ka meie paljude  justkui  kaljukindlate baastekstide suhtes.  Refleksiooni  kohta  me juba selles mõttes  remondist kõneleme.  Ühine mõtteväli on  vaat et veelgi  enam „remonti  tahtev“.


Viimati muutis seda Valdo (Teis Aug 27, 2013 1:49 am). Kokku muudetud 1 kord

Valdo

Postituste arv : 484
Join date : 16/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Re: Mõtteväli tahab remontimist?

Postitamine  agu on Esm Aug 26, 2013 7:32 pm

Mu arust pole remonti vaja - vanas heas mõttes, kus mitu aastat elatakse ühe tapeediga ja siis tehakse remont.
Pigem tuleks tunnistada, et ühes osas ilmaasjades toimubki permanentne remont. "Talgujatel" pole vist ka remondivahet olnud?
Jüri seab tudengite ette minekuks tesaurust. Temal on ka uks lahti pidevaks täienduste tegemisest.

Minu väite kinnituseks veel kord see pilt - parema ääre kolmandikus toimub "permanentne remont".

agu

Postituste arv : 366
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

MEIE ÜHINE MÕTTEVÄLI

Postitamine  Valdo on Kolm Aug 28, 2013 3:17 pm


Minu provokatsioonile võtta ette talgujate ühise mõttevälja remont reageeris Agu väitega, et mingit remonti vaja pole, lisades, et mõtleb remondi all toa seintel tapeedi vahetust ja muud säärast. See ajas mu esialgu veidi karvaseks. Mina räägin meie suure VÄLJA remondist, tema tapeedi kleepimisest. Nii see meil on, mõtlesin nukralt: aastakümneid kõneleme ühise mõttevälja kujundamisest, väärtustame seda, oleme selle üle uhked, et meil ta olemas on. Aga üks selle põhilisi kujundajaid ei kujuta üldse ette, mida see väli endast TEGELIKULT kujutab! See tapeedi jutt ju selge näide. Mina räägin ju mõtteVÄLJA remondi vajadusest, pidades loomulikult silmas, et mõtteväli, see on metafoor. Mõttevälja remont – see oleks justkui midagi lennuvälja remondi sarnast, mille vajadus on tingitud suurtest muutustest nii globaalses kui lokaalses mõttes. Kuidas saab üldse rääkides VÄLJADEST mõelda nende remondiga seoses tapeedivahetusest?! Lausa pöörasena tundus Agu poolt sellesse konteksti Jüri „lahtise uksega tesauruse“ sissetoomine. Pärani uksega aardekamber kui mõttevälja metafoor!!
Seevastu mõttevälja võrdlus lennuväljaga tundus mulle päris tabavana, eriti kui sinna mõelda kogu selle taristu - stardi- ja maandumisrajad, lennujuhtimiskeskuse, lennukite hoolduse, tankla, reisijate terminali jne jms. Oma virtuaallennukeid Jekaterinburgi ODI „emalaevale“ oleme ju üritanud maandada.
Samas andsin endale aru, et ega see lennuvälja metafoor ikka päris „õige“ ole. Meenus, et üsna tihti olen meie mõttevälja kujutlenud pigem kauni ja hästihooldatava mitmeväljasüsteemina või isegi terve kena talumajapidamisega viljapõldude, karjamaade, metsa ja aiaga.
Aga päris viimasel ajal, eriti pärast võrgustike ja voogude maailma sukeldumist on mõtteväli hakanud omandama füüsikaliste väljadega sarnast kuju. Ja solidaarselt Aguga olen talgujate mõttevälja lähimõju kandjaks pidanud.
Nii ma siis mingil hetkel jõudsingi Priit Pärna joonisfilmidele iseloomuliku kujutluseni mõttevälja „tegelikust“ olemusest:
Mõtteväli on selline väli, mis vastavalt meie vajadustele võtab meie mõttejõu toimel nende vajaduste rahuldamiseks sobiva esinemisvormi ja kuju.
Vajaduste all mõtlen ma siinkohal inimese orientatsioonilisi vajadusi Kazimierz Obuchowski klassifikatsioonis: tunnetusvajadust, emotsionaalse kontakti vajadust ja elumõtte vajadust.
Nagu Priit Pärna filmides võib lennuväli „pöörata“ hoobilt oma servad kokku ja moodustada mõttetalguil toodetud piltidega täisriputatud seintega toa, mis sekundiga muutub avatud uksega varakambriks, kust Jüri kalliskive seminari lihvima viib, seejärel muunduvad seinad pikaks jooksvaks lindiks, kus suurel kiirusel hakkavad silmapiiril terendava karjamaa poole vuhisema haridusterminid, millest karjamaale jõudnuina saavad rammusad võililled, mida söövad rõõmsad lambukesed, kes võtavad maha oma kasukad, mis muutuvad kauniks vaibaks, millesse kootud talgulised ehitavad krips-kraps valmis kauni moodsa koolimaja, kust hakkavad välja tulema lapsed, kes kiirluubis saavad täiskasvanuks ja vanaks, nii et tekib eri sugupõlvede sild, mis muutub rahvast tulvil laulukaareks ja lauluväljakul kõlab „Mu Isamaa“.

Valdo

Postituste arv : 484
Join date : 16/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Re: Mõtteväli tahab remontimist?

Postitamine  agu on Nelj Aug 29, 2013 3:05 pm

Selle kirjarea algus kujunes nüüd  heaks näiteks, kuidas  "kirjutamise protokoll" teine on, kui silmast silma jutualustus. nii ujus välja ehk mõni konks mis muidu peitu jäänuks. Aga rohkem tekkis müra.

Vastasin taktikaliselt saamatult - EI-tades, kui oleks saanud ütelda JAA-tades ja jaatust võimendades: "Remonti, remonti, remonti  tule tunnistada ja remonti ainult tulebki tunnistada - kõik on kokku permanentne remont".
Aga permanentne, st pidev ei saa olla  nimetaud enam remondiks, vaid millekski igapäevaseks - uueks dünaamiliseks elulaadiks kas või.

Mu arust meil Talgujate vahel on see permanetse remondi tunnistamine jutuks juba aasta või rohkem. Minul endal kirjasõnast Deleuze ja Nietzche, ning viimati see armeenlane.

Teiseks - vastasin impulsiivselt, kiirustades ja kujundivalimisel sobinuks KAPITAALREMONT sinna, kus panin TAPEEDIVAHETUS.
Sisuliselt kahtlesin natuke Valdo poolt rõhutatud remondis, tahtsin suunata nii et "kas mitte  lausa permanentne remont, st lausa eluviis, mitte enam  lihtsalt remont kahe stabiilsusperioodi vahel".

Kokkuvõttes usun siiski, et minu tormakusest oli ehk ka kasu. Nüüd tekkis kolme astmeline rida:

tapeedivahetus- kapitaalremont - pidev (permanentne) remont, e uus regulaarne eluviis

Selline rida sobib ülalviidatud Armazumjani rammatu joonis 1. alla kirjutada.
Ja lõpuks - kuivõrd me ikka aru saame, mille sees meie neist kolmes oleme? Ka meie või nood inimesed Jurmala suvekoolis.
PS
Veelkord algust üle lugedes märkan, et Valdo ridade rõhk on rohkem sõnal MÕTTEVÄLI. Mina keerutan rohkem remondi ümber.
Tunnistan - mõtteväli on minu jaoks alati palju lahtisi otsi sisaldanud. Ei tahagi seepärast hakata sorima.

agu

Postituste arv : 366
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Re: Mõtteväli tahab remontimist?

Postitamine  agu on Reede Aug 30, 2013 2:51 pm

Ma olen Jurmala kooliga kursis põgusalt FB postituste kaudu. Danilova ettekande esimese osa vaatasin  läbi. Seal ta rääkiski remondist, mis vaja olevat teha.

Minu põgus mulje võib olla muidugi ekslik...
Danilova rääkis remondi üleskutse järel pikalt ühest kolmeosalisest skeemist, mis nats sarnane MTK baasskeemiga. Keskmine oli kommunikatsiooni osa, alumine riba oli uurimine, ülemine riba tähenduste omistamine. Mu arust ei saa sellist skeemi varianti nimetada baasskeemi remondiks, sest see on täiesti teise asja jaoks.
Baasskeem oli mõttetegevusliku praktika jaoks, kus praktika ja mõte tihedalt koostöös ja seoses. Nagu ODI või mõttetalgu oludes või muus sarnase iseloomuga protsessis.
Danilova skeem oli filosoofide omavaheline asi. "Lihtsate inimeste " osa aktiivsena sealt mul meelde ei jäänud. Meister interpreteeris lahedal meelel üht oma teemat ja noored klassis kuulasid, nagu koolis ikka tehtud ammu. Ja Danilova skeem kajastas mu arust hästi just samas klassis toimuvat.

Varemtoodud remontide liigitusele võiks lisada veel ühe - konserveeriv remont. See oleks töö laiemast aktiivsusest kõrvalejäänud asjanduse säilitamise nimel.

agu

Postituste arv : 366
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

VÄLJADE REMONDI VÕIMALIKKUSEST

Postitamine  Valdo on Teis Sept 10, 2013 5:15 pm

Jüri G saatis talgujate klubirahvale meili, milles muu hulgas kirjutas:
Valdo teksti lugedes tekkis mul küsimus remondi kohta. Mida selle all silmas on peetud? Kuidas magnetvälja remonditakse?
Mõttevälja kujunemisel on väga oluline roll refleksioonil.


Oma fantaasialennus mõttevälja teemadel üritasin lugejaid kaasa tõmmata kõikvõimalikele ehk mõeldavatele äkilistele käänakutule, vabastamaks meid monistlikust lähenemisest mõttemaailmale. See tekst oli mõeldud kui poeetiline kutse dünaamilisse ja pluralistlikku maailma, kus maailma muutmise võimaluste kirevas lehvikus ka remondimehe versioon vilksatamas. Tema-mees kõlbab kenasti oma tööriistadega sinna pilti, kus mõtteväli kui lennuväli meie kujutluses kangastub. Aga mõttejõul on säärane suur vägi, et ta ka siis, kui mõttevälja tähendust avavaks metafooriks midagi magnetvälja sarnast ette kujutada, isegi sellise välja remonti laseb ette kujutada.
Jüri küsib, kas magnetvälja saab remontida. Remondi vajadus tekib siis, kui miski on kehvaks või nässu läinud, kui see miski enam ei ole võimeline funktsioneerima nagu vaja. Nii võib juhtuda magnetväljaga raudpulga puhul, mida keegi on juhuslikult või meelega haamriga tagunud. Sel pulgal võib selle tulemusena olla alles jäänud vaid raasuke tema endisest magnetväljast. Asetades selle pulga vooluga pooli (solenoidi) sisemusse ja mõjutades teda seal oleva magnetväljaga saame raudpulga magnetvälja ära remontida. Segi taotud mikroväljad on taas vajalikul viisil orienteeritud. Kõigi väljadega me sedasi toimetada muidugi ei saa. Oluline on siin eristada looduslikke ja kunstlikult tekitatud välju. Maa magnetvälja remondiga pole meil vähemalt siiamaani asja. Küll tekib alailma remondivajadusi meie enda tekitatavate väljade puhul, nagu selle raudpulga näites. Jüri küsimus magnetvälja remondi kohta on eriti hea ses mõttes, et just selle välja näitel saab selgeks, et välja endise väärtuse taastamine ei käi nii, et me lihtsalt kordame esialgset raudpulga magneetimise käiku. Välja toimel kujuneb nimelt raudpulgas mälu ja endise väärtuse saavutamise rada joonistub välja kui hüstereesisilmus.
On tähelepanuväärne, et Agu on kogukondliku mentaalse välja (kasutan siin seda mõttevälja sünonüümi) taastamise võimaluste üle mõtisklemisel jõudnudki arusaamisele, et endise elukorralduse tagasipööramine pole võimalik .Vaja on ka siin läbi käia hüstereesisilmus, mis on üks keeruline värk.
Talgujate mõttevälja konstruktiivses, tehnilises, insenerlikus projektsioonis annab mälu kui hüstereesi sissetoomine parema seletuse foorsaidile kui ennetavale peegeldusele. Mõtte-tundeväljalt saabuvatele signaalidele saab nende vastuvõtja reageerida prospektiivsele refleksioonile toetudes, st toetudes eelnevate „magneetimistsüklite“ käigus kujunenud mälule.
Talgujate ühise mõttevälja puhul on samuti õigustatud küsimus, kas see praegusel ajal meie tänases situatsioonis funktsib sama hästi kui näiteks veerand sajandit tagasi. See on puhtpraktilisest aspektist esitatud küsimus. Just samasugune, nagu võiksid esitada mingi tuumamagnetresonanansts-spektromeetri meeskonna liikmed selles riistapuus genereeritava magnetvälja kohta. Teadmised magnetvälja mõju ja tekitamise võimaluste kohta võivad olla meeskonnal aastatetagusega võrreldes oi kui palju suuremad. Ometi on sellest vähe tolku, kui riistapuuga pole midagi ette võetud ja see enam uuematega võrdlust välja ei kannata.

Valdo

Postituste arv : 484
Join date : 16/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Re: Mõtteväli tahab remontimist?

Postitamine  Sponsored content


Sponsored content


Tagasi üles Go down

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Tagasi üles


 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele