MÕTTEVOOGUDES TOIMUSID PÕRGATUSED

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Go down

MÕTTEVOOGUDES TOIMUSID PÕRGATUSED

Postitamine  Valdo on Nelj Juul 11, 2013 4:13 pm


Heinakuu talgujate klubi mõttevoogudes toimus mitmeid põnevaid „põrgatusi“. Selle metafoori paiskas teisipäevaöisesse mõtteilma klubimeister Juss, märgitsemaks neid vastasmõjusid, kus kellegi lausutud mõttekild, justkui põrkudes mõne eelmisega, muudab kas nii enda, selle eelmise või nende mõlema varasemat „suunda“. See „põrgatuste“ metafoorne pilt tuleb tuttav ette keemilisest kineetikast ja on hästi kirjeldatud nn aktiivsete põrgete teoorias. Eks selle metafoori sünd ise ole selliste põrgatuste heaks näiteks. Algne mõttekilluke, mille välja ütlesin, oli pärit tunamullusest Krimmi mängutehnikute koolist, kus diskussioonis Vera Leonidovna Danilovaga aretasime koos Aguga välja skeemi ideede põrkumisest „erinevate nurkade all“. Meie meelest kirjeldas tollast situatsiooni mitte konfliktne vastasseis, vaid dünaamiline pilt, kus kommunikatsioonis (dialoogis, ehk isegi täpsemalt öeldes, polüloogis?) vastasseisud pole kaugeltki ainsad ja ammugi mitte määravad mõttevoogude liigutajad. Toona sai seda skeemi interpreteeritud häirituste elik perturbatsioonide „füsikalismi“ kontekstis. Suveöisesse virtuaalruumi paisatud sõna „häiritus“ transformeerus hetkega Jussi suus „põrgatuseks“. Ja koos sellega hakkab kohe jooksma kujutluspilt ideede põrgatajatest. Ja sealt Navigatsija kevadisse klaaspärlimängu, mille kirjeldamiseks Agu pakkus välja kinnises ruumis käiva põrgatusmängu – squashi - kujundi.
Aga avatud ruumi suures kommunikatsiooniväljas toimub suur mõttekildude liikumine. Seal ei ole hoovused teps mitte määratletud mungakongide/vangikambritega, kuhu roninud/sidima pandud sellid mis iganes nurga alt tagasi põrkuvat pallikest tabada püüavad.
Suures ilmas liiguvad infovood/mõttevood oma salapärasel viisil ja moel. Nagu õhuvoolud atmosfääris. Ja meie oma suurte ja väikeste võrkudega neis ringi noolimas.
Teine põrgatusnäide sest klubiööst on ehk veelgi kõnekam. See on „harmooniast“ ja „süsteemist“ valla põrkunud „stiil“. Taas üles äratatud Jussi poolt. Juss lükkas selle „stiili“ mõttevoogu küllaltki negatiivse „saatemeloodiaga“. Et on säärane mõiste muusikute kõnepruugis nagu „stiil“, millega Juss isiklikult midagi peale ei mõistvat hakata. Mulle, vastupidi, meenus selle sõnaga seoses üks oluliseks peetud parameetreid, mille alusel Jussi kolleegid TRK üldklaveri kateedrist tudengite mängu hindasid. Selleks oli „stiilitunnetus“. Et see sõna tudengite mängu kollektiivselt hindavate õppejõudude kõnepruugis praktilises kasutuses oli, sellest andi tunnistust Jussi enda tehtud kateedri protokollide kontentanalüüs.
See „stiil“ jäi mind küll „kõnetama“, st häirima või häiritsema, andmata sugestiivseid märke või põnevaid põrgatusi ka veel siis, kui Viktoria palus meil kõigil kirjutada essee õppimise teemal. Alles eile, st kolmapäeva hommikul, andis seni justkui teadvuse tagamaadel hüpelnud pallike nimega „stiil“ mu tähelepanu pälvinud põrgatuse sõnaga „essee“. Essee – see on ju üks ILUKIRJANDUSLIKU STIILI ŽANR! Seda muidugi juhul, kui teda paganama pedagoogide või personaliotsingu firmade poolt pole ära lörtsitud õpilaste/kohakandidaatide sõnaseadmisoskuse kontrollimise vahendiks. Eesti Vikipeedias on sealse:sunny:  artikli autorid minu arust demonstreerinud head STIILITUNNETUST kirjutades: Essee on mittefiktsioonilise kunstilise proosa žanr, milles esitatakse üldarusaadavaid arutlusi filosoofistel, poliitilistel, teaduslikel, religioossetel jm üldhuvitavatel teemadel isikupärasest, subjektiivsest vaatenurgast ja ilukirjandusele omases nõudlikus stiilis. Essee ei ole filosoofiline teos ega teaduslik töö, vaid kirjandusteos, mistõttu selle hindamisel on määravad nimetatud kirjanduslikud kvaliteedid, mitte filosoofiline ja teaduslik pädevus ning rangus. Esseede kirjutajaid nimetatakse esseistideks.
Žanr on saanud nime Michel de Montaigne'i teose "Essais" (1580) tiitellehe järgi ja tähendab katset (katsetust). Essees teeb inimene katset tabada tõde ühekorraga, tervikuna.[1] Essee ei pretendeeri aga kogu teema ammendamisele ega terviklusele vormis. Essee ei kirenda tsitaatidest ja märkustest. Esseistlik meetod on eksperimentaalne viis läheneda ainesele ning vaadelda seda eri vaatepunktidest. Kõige tähtsam ei ole pakutav arutlusaine, vaid mõtete areng lugeja silme all. Essee puhul hinnatakse autori vaimset mõttelendu ja sisemist vabadustunnet. Esseed iseloomustab teatud kergus, stiililine lihvitus, arusaadavus ja ka meelelahutuslikkus. "Ta ei pretendeeri ortodoksiale, ta on pigem mäng."[2] Valmar Adams. "Essee esseest" – Keel ja Kirjandus 1989, nr 1, lk 3.
Otse ortodoksia näitena sobib siia juurde panna hariduskeskuse seatud raame õpilastöödest esseedele: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/essee/essee_lesehitus.html
Aga siit tuli juba edasi terve „põrgatuste“ laviin, millest midagi ehk ka Viktoria tellitud esseesse põrkab...

Valdo

Postituste arv : 480
Join date : 16/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Tagasi üles


 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele