Lokaalse lähiaktiivsuse tähtsusest ja muust kaasaegsest aju-uurimises

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Go down

Lokaalse lähiaktiivsuse tähtsusest ja muust kaasaegsest aju-uurimises

Postitamine  agu on Püh Mai 19, 2013 2:40 pm

Wolf Singeriga on tehtud intervjuu

Seal (ajus) valitsevad hoopis «väikese maailma» võrgustikud [mille kõik liikmed on teatud arvu sõlmpunktide vahendusel teineteisest ainult mõne sammu kaugusel]. Infot töötlevate keskuste vahel on väga tihedad ühendused. Teatud hierarhia seal on, kuid põhiprintsiibid on paralleelsus ja laialijaotatus.

Зингер рассматривает мозг как крайне сложно устроенную систему, в которой, объективно говоря, не удается выделить какой-то координирующий центр. В беседах с непрофессионалами Зингер для наглядности называет мозг «мыслительным оркестром без дирижера». «Наше восприятие – это результат распределенных, параллельно протекающих процессов, которые чудесным образом объединяются друг с другом",

Mu tütrel (maailma ühel juhtival empaatiauurijal, sotsiaalse neuroteaduse professoril Tania Singeril – toim) algas just aastane projekt, kus
kaks 200 inimesega rühma teevad erisuguseid vaimseid harjutusi.
  • Üks harjutab kaastunnet,
  • teine keskendumisvõimet.

Eks ole näha, kas täiskasvanu aju on sellel süvatasandil, kuhu iseloomujooned on ankurdatud, võimalik muuta.

Näeme praegu selgelt vajadust mõista paremini, kuidas ajud lõimuvad ühiskonnas teiste ajudega. Uus teadusvaldkond on sotsiaalsed aju-uuringud. Paljud aju omadused ja funktsioonid, mida soovime mõista, tekivad sellistena ainult seetõttu, et ajud suhtlevad omavahel. Näiteks keele jaoks on vaja vähemalt kahte organismi. Usun, et see valdkond lahendab ka mõned salapärased probleemid, näiteks küsimuse teadvuse kohta.
http://arvamus.postimees.ee/1239762/print/kaose-piiril-tootav-aju/
wolf Singeri kohta wikis
Tania Singer Wikis

agu

Postituste arv : 362
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Re: Lokaalse lähiaktiivsuse tähtsusest ja muust kaasaegsest aju-uurimises

Postitamine  Jüri Ginter on Kolm Juun 12, 2013 9:59 pm

Lugesin ka ise ja märkasin, et vaidlustatakse paljud senised psühholoogias valitsenud seisukohad. Sama on toimunud geneetikas, st on jõutud arusaamisele, et asju ei määra sageli mitte üks kindel geen või selle mutatsioon, vaid keerulised kombinatsioonid, mis aja jooksul muutuvad ning võivad olla samas isegi päritavad.

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Tagasi üles


 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele