V.S.Dudchenko innovatiivmetodoloogia

[Valdo]

Aulik lugeja! Sa loed praegu lühikest sissejuhatust põhjalikumale ülevaatele. Kui oled huvitatud kogu ülevaatest, võid kohe üle minna google docsi:
https://docs.google.com/document/d/1etxbKmRXXNBmoqqo6eTwNglD581LUKsA_pZmgCJuAd0/edit


Mõttetalgute võrdlemisel teiste kollektiivse mõttetegevuse vormidega oleme teenimatult tähelepanuta jätnud 1980ndatel aastatel Venemaal alguse saanud Vjatšeslav Sergejevitš Dudtchenko (1940 -2007) innovatsioonimängud (hilisem versioon: innovatsiooniseminarid). V.S. D. oli suur Eesti sotsioloogia ja selle rajaja Ülo Vooglaiu austaja. Tähelepanu väärib seegi, et tema raamat „Innovatsioonimängud: metodoloogia, teooria, praktika“ ilmutas 1989. aastal meie kirjastus „Valgus“
Innovatsiooniline metodoloogia sündis V.S.Dudchenko poleemikast G.P. Štšedrovitskiga . 1980 Jaroslavlis süsteemanalüüsi metodoloogia alusel töötati välja Probleemide Grupis Lahendamise Tehnoloogia (PGLT) , mis sai aluseks esimesele innovatsioonimängu mudelile. Põhierinevuseks Štšedrovitski ODIdest oli inimesele orienteeritus ja suunatus aktuaalsete probleemide praktilisele lahendamisele , aga mitte vaid mõtlemise arengule.
1980 – 1995 viis meetodi autor läbi mitusada innovatsioonimängu kümnetes ettevõtetes. 1995 innovatsioonimäng hargnes innovatsioonimeetodiks ja tema kasutusvormiks – innovatsiooniseminariks. Kokku viis S.Dudchenko 1980 – 2007 erinevate konsultantide meeskondadega läbi 360 innovatsioonimängu ja -seminari äriorganisatsioonide, võimuorganite ja poliitiliste struktuuride juhtmeeskondadega. Üle 100 on läbi viinud tema õpilased.
Üks selle metodoloogia kandjaid on tänapäeval konsaltingkompanii Projekt „Delfy“ , mille raamatukogust ka see ülevaade on kokku pandud www.delfy.biz/library/dudchenko

Osnovy innovacionnogo konsultirovanija:
http://gtmarket.ru/laboratory/expertize/3731

Väga hea materjal : Дудченко В.С. Саморазвитие. - М.:Кватро-Принт, 2007. стр. 296-303

Talgujate arenguloo tundja jaoks on kindlaski huvitav lugeda praeguseks üheks Venemaa tuntud konfliktoloogiks kujunenud Ljubov Tsoi meenutusi sellest, miks ja kuidas temast kui algselt innukast Dudchenko poolehoidjast sai ustav G.P. jünger.
Püüdes üle vaadata jutustaja isiklikest üleelamistest ja solvumistest, on esimene erinevus innovatsioonimängude ja mõttetalgute algaastatel selles, et kui innovatsioonimängud loodi kui „kontramängud“ ODI-le, seega vastandite võitluse kehastusena ( Dudchenko isegi hirmutas oma mängijaid ODI-dega), siis mõttetalgud tuginesid positiivsele dialektikale ning osaledes mitmete aastate jooksul ODIdes, võtsime neist meie kultuuri sobiva positiivse (jaatus jaatamine) ja n.ö. kvaliteedihüpete režiimis oleme algsetest üsna ODI-laadsetest orgprojekteeritud mängudelt tänaste dünaamiliste mõttetalguteni, millest juba suur osa toimub internetikeskkonnas.
Siinkohal talgujatele pakutav ülevaade V.Dudchenko innovatiivmetodoloogiast ja selle vormidest võiks saada ühise arutelu objektiks kasvõi selle aasta töö- ja mõttetalgutel Märdimetsas. Põhjenduseks asjaolu, et Dudchenko tegevuses leiavad talgujad kindlasti väga palju lähedast meie põhimõtetega. Ometi tabasin tema artikleid lugedes pidevalt midagi sellist, mis meis erinevat on. Kui meil ühisarutelu käigus õnnestuks nii põhilised kokkulangevused kui erisused välja tuua, siis, arvan, et oleme astunud tõsise sammu oma enesemääratluse teel ja ühtlasi ka vast arendanud Meie ja Teiste vastastikuse mõistmise keelt.
Panen ülevaate üles Google docsi, kutsudes üles seda aktiivselt kommenteerima. Siis on Märdimetsa talgutel võimalik ehk juba sarnast tabelit ehitada, mida me V. Krivopaltsevi tabeli baasil tegime ODI ja mõttetalgute võrdlemiseks.
Ljubov Tsoi kirjeldab oma läbielamisi liikumisel INI-laste (инишники) ridadest ODI-laseks (одишники) järgmiselt:
Esmaseks eristamise aluseks sai konfliktsuse erinev aste kommunikatsioonis: ODI-laste keskkonnas domineeris psüühiline pinge, sinu mõttekäikude piiratuse, teadmiste ebapiisavuse jms paljastamine, sinu siseelu „alastikiskumine“, enese alaväärsuse tunnetamine, enda ja teistega pidev rahulolematus, iga sõna ja mõtte hirmuga vaagimine enne julgemist neid välja ütelda. Mängujuhtide hoolimatus mängust väljalangejate suhtes. Kujutlus ODIst kui konfliktsetest vastasmõjudest läbiimbunud meetodist, kus „ellu jääma“ on võimelised vaid psühholoogiliselt tugevad, intellektuaalselt arenenud , kuid ebaeetilised ja käitumises kalgid inimesed.
INI-laste leeris (st innovatsioonimängude korraldajate hulgas), vastupidi, valitses üksmeel selles, et kõik inimesed on andekad ning on vaja vaid osata seda talenti märgata ja avada. Igaühe kohuseks on seda teha, see sai mängu looja V. Dudchenko poolt tõstetud mängu tehnikute kvalifikatsiooni näitavaks kriteeriumiks ja selle saavutamiseks hakati kasutama vastavaid manipulatiivseid tehnikaid. Treeniti üksteise peal. Kujunes ebasiirus, läksid käiku topeltstandardid, psühholoogilised „nägudetegemised“. Mängust väljalangemist peeti suureks mängutehniku puuduseks. Tuli võidelda iga osalise püsimise eest mängus selle lõpuni. Kui mängus ilmnesid konfliktid, siis neid püüti rümades mängutehnikute poolt ja mängus tervikuna psühholoogide abiga minimiseerida.
Konfliktid lõid samas teravalt välja mängutehnikute ja metodoloogide siseringis. Neid arutati pikalt ja üldiselt tulutult mängujärgsetes seminarides. Pseudosünergia batsill hakkas sööma mängutehnikute meeskonda, IMI loojal V.Dudchenkol tekkis vastasseis paljude oma meeskonnaliikmetega, ta hakkas neid süüdistama piiratuses ja kõlbmatuses mängutehniku või konsultandi tööks ja lõpuks, ühe mängu järel, põhiliselt Moskva ülikooli töötajatest koosnenud meeskond lagunes. (Märkus: L.Tsoi räägib ühe konkreetse meeskonna lagunemisest. Nagu Dudchenko kirjutab, tegutses tema metodoloogi a järgi mitmeid konsultantide meeskondi. Praegu Projekt „Delfy“ nime all tegutsev meeskond on viieliikmeline- vt nende kodulehte)