EUFOORIAST

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Go down

EUFOORIAST

Postitamine  Valdo on Püh Apr 08, 2012 7:14 pm

Jõulukuisel klubiõhtul arutlesid talgujad koos TSKA meistriklassi rahvaga õnne teemadel. Alghäälestuse tegi Agu, kes rääkis California ülikoolis tegutseva grupi „neljast teest õnnele“. Üks neist, grupi arvates kollapsini viiv stsenaarium on seotud psühhofarmakonide kasutamisega õnnetunde tekitamiseks. Mulle sattus kätte farmaatsia selle ala ühesuure tegija , vene juurtega USA farmatseudi Alexander Shulgini ja tema naise raamat, nimega TiHKAL. Leidsin sellest meilegi mõttetalgutel läbielatavale eufooriaseisundile pühendatud lõigu. Kuna tänu jälle Agu initsiatiivile arenes ka pärast jaanuarikuist Ühise keele mõttetalgut talgujate foorumi venekeelses osas päris elav eufooriateemaline mõttevahetus, siis tuli tahtmine siia juurde lisada ka nö teise poole käsitlus sellest inimese seisundist.
EUFOORIAST TiHKAL-i järgi
Alexander Shulgin & Ann Shulgin -TiHKAL: Triptamines I Have Known And Loved: The Continuation. 1997:
Eufooria kui seisund pole vaid „õnne- ja naudingutooja“, vaid on inimesele kasulik. Mida sagedamini seda kogeda, seda parem. See täidab meid energia ja lootusega.
Websteri sõnaraamatu järgi on eufooria tugev õnne-, enesekindluse ja rõõmutunne. Sõna koosneb kahest kreekakeelsest osast: eesliide „eu“ –hea, hästi, kaunis ja „phero“ –kannan.
Alexander Shulgin üritab võrdsustada prefiksit „eu“ prefiksiga „en“, mille kohta ta ütleb, et see tähendavat „õige, normaalne“ (peaks siiski olema „sees, seas, keset“!?) ja paneb pahaks meie kultuurile, et sõna, mis pidavat tähistama normaalset olekut, on hakanud tähistama seisundit, mille korral sa tunned end õnnelikuma ja kindlamana kui tavaliselt. Ta nuriseb, et on arstide käsiraamatuid, milles mõningate ravipreparaatide põhjustatud eufooriat loetakse nende negatiivseks kõrvaltoimeks. Ta väljendab kartust, et meie ühiskonnas on harjutud pidama normaalseks seisundiks pidevat depressiooni ja normaalse energia ja õnnetunde nägemisel võidakse ilmutada isegi hukkamõistu. Dr. Ecstasy (see on farmatseut Al. Shulgini hüüdnimi) arvab selle taga peituvat puritaanlikku kristlikku õpetust, mille järgi õnn on võimalik vaid teises ilmas, kuna inimene on loomult patune ja siinilmas peame kannatama ja ennast salgama, et teenida ära lunastust. A.Shulgin väidab, et ta on kogenud eufooriaseisundit selle kõrgeimas –õndsuse – astmes, mil sa kandud kõiksuse esmaallikani ja täitud tohutu tänulikkusega. Vist midagi sellist - arvab Shulgin- , tunnevad mõned kristlased jumalateenistustel.
Nagu kõik inimhinge seisundid, ei kesta eufooria kaua ega saa meiega jääda alatiselt. Enamusel meist rõõm ja mure vahelduvad ja ainus, mida võime loota, on see, et meie ja meie lähedased sagedamini tunneksid eufooriaseisundit.
Ainus eufooria negatiivne aspekt, väidab A.Shulgin, võib olla selles, et osa inimesi võib hakata püüdma mitte väljuda sellest seisundist. Psühhodeelikud võivad anda inimesele eufooria kogemuse, mitte seda esile kutsudes, vaid seda avades, mis on peidetud inimese hinge sügavustes.
Kaasaegse lääne maailma inimesed ei või igapäevases elus avalikult väljendada oma emotsioone, ei või tegeleda konstruktiivse enesehinnanguga (enesemääratlusega??-V.R.). Täiskasvanud õpivad hoolikalt varjama kõiki oma ebameeldivaid emotsioone. Aga koos sellega varjuvad ka positiivsed emotsioonid. Püüdes maha suruda tigedust ja mittenõustumist me automaatselt surume maha võime rõõmustada, sügavalt armastada ja lõbusalt naerda. Kõik emotsioonid muutuvad summutatuteks. A. Shulgini arvates leiavad psühhodeelikute tarvitajad endas peidusolevad sügavad emotsioonid, muutudes aga samal ajal välisilma poolt haavatavamateks.


Valdo

Postituste arv : 485
Join date : 16/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Re: EUFOORIAST

Postitamine  agu on Püh Apr 15, 2012 6:19 pm

Valdo on otsinud asjalikku teavet eufooria tagamaade kohta.
Aleksander Shulgini kohta leidub netis hulgaliselt materjali, päris huvitavat. Inglise Wiki tutvustab teda nii:
Alexander "Sasha" Theodore Shulgin
(born June 17, 1925)
  • is an American pharmacologist,
  • chemist,
  • artist,
  • and drug developer.

Mõttetalgu ja -mängu kontekstis on mu arust vaja eufooria faktorit kuidagi selgemalt reflekteerida. Kui seda jäetakse süstemaatiliselt tegemata, siis summeerub suurem enesepettus. Kas vaja sisse viia pissiproov perioodiliselt?

Ma kahtlen väidetes, et isik ajukeemia protsesse tahtlikult oluliselt suudab reguleerida. Olen tundnud nii mängueufooriat, alkoholi kui meditsiinilist narkoosi. Ei usu hästi et palja vaimujõuga keemiale vastu saab.

MõtteTALGULISE, st praktilist tulemust taotleva lähenemise puhul tekitab eufooriafaktori arvestamattajätmine lisaprobleeme suhtlemisel nn teiste inimestega. See võib ilmneda mõttetalgute tulemuste elluviimisel. Veel sagedamini mõttetalgute seletamisel teistele - kõrvalistel on õigusega raske aru saada, et vanad tegijad joonistavad omades juttudes paljudele lugudele "kuldse kuu kukile".
Seepärast võiks esile tõsta lühivorme, kus eufooriat niivõrd mängu ei tule.

Positiivse poole pealt jäi mul meelde Norkini entusiastlik arvamine, et SMD meetodit saab küll kasutada narkosõltuvuse ja alkoholismi raviks.
http://talgujad.forum.co.ee/t330-topic#829

Ei saa jätta tähele panemata, et üha enam on hakatud arvama majanduskasvustenaariumide asendumisest teistsugustega. Et mitte ütelda kollaps, ütleme LIHTSUSTAMINE, nagu Kaupo Vipp viimases Sirbis 13.04.12 soovitab. [url=http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=14588:olematu-kasumlikkus&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3389 ]http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=14588:olematu-kasumlikkus&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3389 [/url]

Selliselt oleks mõttetalguline eufooria üsnagi mitmeteraga mõõk. Teeb õnnelikuks, võibolla toodab mõne mõttekese ja esialgsel oletusel teistest meelemürkidest kahjutum.

agu

Postituste arv : 367
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Re: EUFOORIAST

Postitamine  Jüri Ginter on Nelj Mai 10, 2012 12:52 am

Ma ei leia, et eufooria teema on maha vaikitud. Me lihtsalt tegutsesime ja ei pannud kirja, mida ja miks me teeme.

Mõttetalgutel on ilmselt erinevat eufooriat. Osadele inimestele seisnes see uue paradigma teadvustamises enda jaoks. Teised said eufooria uudsest lahendusest, mis realiseeriti. Ei ole välistatud, et oli ka muud laadi eufooriat, millele võis järgneda "pohmell". Minu arvates juhtus see siis, kui mõttetalguid käsitleti mängulisena, sattuti hasarti ja eufooriat tunti võidust enda või teiste üle. Viimaste mõttetalgute puhul minu korraldusel (20 aasta jooksul) oli mängulisus tagaplaanil ja sellist eufooriat seal ei olnud.

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Re: EUFOORIAST

Postitamine  Sponsored content


Sponsored content


Tagasi üles Go down

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Tagasi üles


 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele