foresight seminar

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Go down

foresight seminar

Postitamine  Jüri Ginter on Nelj Veeb 17, 2011 6:31 pm

Kolmapäeval, 2. märtsil kell 19-22 toimub Tartus Salme t 1a-52 järjekordne talgujate seminar teemal "Foresight". Arutleme teemal, mis on foresight, milleks seda vaja on, kuidas selleni jõuda ja kuidas seda kasutada. Piiritleme foresighti visiooni, stsenaariumide ja prognoosiga. Tulemuseks võiks olla iga osaleja täpsustunud foresight ja talgujate ühine foresight.

Arutelu valmistavad ette Margus Maksimov ja Valdo Ruttas.

Registreerimine toimub aadressil jyri.ginter@gmail.com

Senise teemaarendusega on võimalik tutvuda https://docs.google.com/document/d/1Zmxf3Ic3YL6YOuox9rbpRg8CK2pgLCxEgk_Io42h20A/edit?hl=en#

Venekeelne seminar samal teemal toimub 26.02.2011 kell 10-15 vt http://talgujad.forum.co.ee/t289-eura-firmaforesight-on26veebruaril-kell10-15-webinaris


Viimati muutis seda Jüri Ginter (Nelj Veeb 17, 2011 11:37 pm). Kokku muudetud 3 korda (Reason for editing : lisasin infot)

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

seonduvad mõisted

Postitamine  Jüri Ginter on Nelj Veeb 24, 2011 2:05 pm

Seonduvad mõisted on veel siht ja eesmärk. Mõisteid on lahti kirjutatud https://docs.google.com/document/d/1CLRgPb3qb18Fv4LW2V2YsIkfEpOVqdnIw7xSilWPG8A/edit?hl=en#

Minu arvates vastab foresight järgmistele küsimustele:
Kust me tuleme (sh mis toimib ja mis mitte, st kus on probleemid ja milles need seisnevad)?
Kes me oleme (mida me suudame, tahame)?
Kus me oleme (kes on meie ümber, millised on nende soovid ja võimed)?
Milliseid muudatusi sh uue võrseid me tajume?

Parimat

Jüri Ginter


Viimati muutis seda Jüri Ginter (Reede Veeb 25, 2011 4:01 am). Kokku muudetud 2 korda (Reason for editing : täiendused)

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Soovitus tutvuda 26.veebruari EURA meetingu tulemustega

Postitamine  Valdo on Teis Märts 01, 2011 5:04 pm

Jüri kirjutatud kutses on juba viide venekeelse samateemalise internetikohtumise materjalidele. 26.veebruari 5-tunnine "Mikroforesight" kujunes väga huvitavaks ja viljakaks. Soovitan soojalt 2.märtsi seminari eel selle ajurünnaku tulemustega tutvuda. Eesti poolt osalesid Ene Sarv, Viktoria Neborjakina, Jüri Ginter, Agu Vissel ja Valdo Ruttas.
Vaadake https://docs.google.com/document/d/14-gT7f8-A7usbZNyktNRLugyoyXmx9Plvy1juOQE9P0/edit?hl=en
Omaette huviväärsuseks nii sisult kui vormilt on seal materjalides viidatud Agu mõttearendused GP, Talgujate ja Navigatsija karakteersetest eripäradest.
Järgmine dekadnik, mille kuupäev täpsustatakse pärast 2.märtsi talgujate seminari, on orgseminar, mille käigus lepitakse kokku märtsikuise Forsight-sessioni sisu ja vormid.

Valdo

Postituste arv : 480
Join date : 16/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Seminari koond

Postitamine  Jüri Ginter on Nelj Märts 03, 2011 5:48 pm

Seminari arutelu kokkuvõte

Foresight mõiste määratlus.
Foresight mõiste on küllaltki ebaselge. Erinevates allikates on foresighti kohta toonud väga erinevaid definitsioone. Alfred North Whitehead’i kohaselt võimaldab foresight:
• näha läbi näiva kaootilisuse,
• tähele panna muutusi enne, kui need muutuvad suundumusteks,
• näha arengusuundi enne, kui need täielikult ilmnevad ja
• taibata sotsiaalsete hoovuste olulisi tunnusjooni, mis tõenäoliselt kujundavad tulevaste sündmuste suunda.
“Ability to see through the apparent confusion, to spot developments before they become trends, to see patterns before they fully emerge, and to grasp the relevant features of social currents that are likely to shape the direction of future events.” A.N.Whitehead H.Tsoukas, J.Shepherd, Managing the Future: Strategic Foresight in the Knowledge Economy

Eestis on Arengufond selle vastena võtnud kasutusele mõiste arenguseire või tulevikuseire kuid mille sisuline tähendus on oluliselt piiratum kui foresight-i algses idees.
Foresight on aimdus mis võimaldab meil näha ette ja kõrvale, see on maailma ontologiseerimise ja subjektiviseerimise viis. F määratleb selle, mis maailm üldse on, ja võimaldab seda subjektile omaseks teha. F aitab inimestel aru saada, mis on maailm ja milline on inimese roll maailmas. See on julgete tee, mille oluliseks tingimuseks on valmisolek ja julgus vaadata tulevikku. Foresight on aimdus mis võimaldab meil ette prognoosida tulevikus suure tõenäosusega toimuvaid arenguid. Foresight annab väga üldise pildi võimalikust tuleviku maailmast ning see maailmapilt on suuresti selle koostajate nägu.
Foresight –l on kolm olulist kriteeriumi:
• tulevikku suunatus,
• see on osaluse omajate (stakeholders) nägu ja neile oluline,
• see peab aitama teha tulevikku suunatud otsuseid.
Foresight aitab meil mõtestada eluilma ja tegutseda kindlamalt pidevalt muutuvas maailmas, andes võimaluse teha tänase parima teadmise kohaseid, tulevikku suunatud otsuseid. Foresight ei ole jäävalt fikseeritud. Tingimuste- ja teadmiste muutudes muutub ka foresight.
Erinevalt senistest meetoditest on foresight-s keskne koht põhimõtetel. Kuna ei taotleta püstitatud eesmärkide saavutamist, vaid kvalitatiivselt uut lahendust, siis on tegutsemisviisi valiku kriteeriumiks vastavus põhimõtetele.
Foresight haarab endasse tegevusi mis on orienteeritud:
• mõtlemisele,
• arutlemisele,
• tuleviku kujundamisele.
Foresight on laiem mõiste kui visioon ja eesmärk. Kui visioon on kitsam ja konkreetsem pilt tulevikust mis ütleb millised tahetakse tulevikus olla ja kuhu soovitakse jõuda, siis foresight on väga üldine ja ujuv ettekujutus tulevikust ja selle trendidest.
Eesmärgid on kõige täpsema määratlusega ning need peavad vastama SMART printsiibile (spetsiifilised, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ning ajaliselt määratletud).
Forsaiti „eellaseks“ oli ka mudel ning forsaitimisele eelnes modelleerimine, kuna ka mudel on millegi lihtsustatud variant. Forasiti eripära on see, et f on suunatud tulevikku. Mudel on eelduseks olukorra ja seoste paremaks mõistmiseks.
Kuidas foresight kujuneb? Forsaitimine
Forsaitimise protsess on paljuski sarnane Talgujate poolt seni praktiseeritud mõttetegevuslike meetoditega. Forsaitimise eelduseks on pidev enesemääramine ja jagatud arusaama kujunemine partneritega. Olukorra muutudes on vajalik uus enesemääratlemine. Forsaitimine eeldab samaaegset tegutsemist erinevatel ajahorisontidel, pidades silmas kaugemat perspektiivi arutatakse ka lühiajalisi teemasid, n mida me homme arutame. Samas on see mitmetasemeline mõttetegevus seotud suhtlemise ja tegevusega sh mida osalejad varem tegid, mida teevad forsatimise ajal ja mida teevad selle tulemusena sh milliseid muudatusi nad juba kavandatud tegevustega teevad,
Forsaitimise tulemusena kujuneb iga osaleja foresight niivõrd, kuivõrd see osaleja selle peale mõtleb ja sellesse panustab. Samuti kujuneb ühine forsait sedavõrd kuivõrd osalejad arvestavad teiste osalejatega, jagavad nendega oma enesemääramist, teadmisi, kogemusi ja ideid. Mida erinevamad inimesed on foresighti loomisele kaasatud, seda mitmekülgsemaks kujuneb lõpptulemus.
Forsaitimiseks on vaja julgust silmad lahti teha ja teadvustada, et inimene on subjekt. Tuleb loobuda turvalisest tundest, et keegi teeb kellegi eest midagi ära (ülemused mõtlevad minu eest, kõike juhib jumal vms) ja minust midagi ei sõltu.
Forsaitimisel tuleb silmas pidada nelja küsimust:
1. Kust me tuleme (sh mis toimib ja mis mitte, st kus on probleemid ja milles need seisnevad)?
2. Kes me oleme (mida me suudame, tahame)?
3. Kus me oleme (kes on meie ümber, millised on nende soovid ja võimed)?
4. Milliseid muudatusi sh uue võrseid me tajume?

Lisaks mõttetalgutele on talgujate poolt tuleviku prognoosimiseks kasutatud ka rotaatormeetodit, milles tuleviku prognoosimiseks kasutatakse neljatsüklilist roteeruvat rühmatööd.
Selle meetodi korral kujundavad ja hindavad rühmad võimalikke tulevikus asetleidvaid sündmusi neljal erineval tasandil:
1. Antud tasemel ilmnevad trendid;
2. Muutused järgmise tasandi trendides;
3. Võimalikud uuendused prognoositud suundades;
4. Tegevused oma tasemel prognoositud suundade arendamiseks.

Selle eelduseks on enesemääramine ja jagatud arusaam.

Foresight seos haridusega
Hariduse otstarve on inimeste valmisoleku tagamine eluks. Läbi ajaloo on selles suur osa olnud religioonil, mis määras reeglid ja meetodid. Teadus saab siin anda vaid aluse, kuna saab uurida vaid seda, mis on juba olnud, kuid ei saa uurida seda, mis on tulemas. Seega peab õpetaja olema valmis koos õpilasega lahti tõukuma teaduse saavutustest ja toetama õpilase foresight kujunemist ning andma julgust selle poole liikuda.
Selleks et haridus rahuldaks tuleviku vajadusi on vajalik, et haridussüsteem võimaldaks ja julgustaks õpilasi vaatama tulevikku, see aga ei juhtu ilma haridussüsteemi muutumiseta.
Talgujad saavad siin olla katalüsaatoriteks, kes tõstatavad küsimusi mis sunnivad mõtlema haridussüsteemi- ja hariduse rolli ja tuleviku üle.
Eelduseks on kõigi asjaosaliste valmisolek minna teadmata kuhu ja otsida teadmata mida ning ümber õppida ja rõõmustada selle üle, kui selgub, et senine teadmine oli ekslik või piiratud.

Meie ühine foresight

Prognoosimise, projekteerimise ja stsenaariumide meetodide piiratus on tekitanud vajaduse forsaitimise järele. Forsaitimine ise on pidevalt kaugenemas prognoosimisest. Sisuliselt toimub sama üleminek, mis meil oli 20 aastat tagasi, kui me läksime üle projekteerimiselt mõttetalgutele vt http://talgujad.forum.co.ee/t22-kuidas-mottetalgud-arenesid

ja selle järgnev täiendamine vt https://docs.google.com/document/d/1Zmxf3Ic3YL6YOuox9rbpRg8CK2pgLCxEgk_Io42h20A/edit?hl=en#

Parimat

Jüri Ginter


Viimati muutis seda Jüri Ginter (Nelj Juun 09, 2011 9:48 pm). Kokku muudetud 1 kord

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

arutelu jätk

Postitamine  Jüri Ginter on Teis Märts 15, 2011 11:26 pm

Valdo on teemat jätkanud uues failis

https://docs.google.com/document/d/1enbtHjZ-6HFFFzk2CLZWBqD0j0kdqPvwyqmCyzuvRsc/edit?hl=en#

Soovitan lugeda ja kaasa mõelda.

parimat

Jüri

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

EURA Foresight-session jätkub 2 aprilli seminariga

Postitamine  Valdo on Reede Märts 25, 2011 5:51 pm

20.märtsi seminari arutelu keskendus situatsioonilise õpetamise teemale. Sestap tegin ka kokkuvõtte sellest vastavas vormis: "Kvadroloog kümnes situatsioonis"
https://docs.google.com/document/d/1EC3Z32Mtl8hpMUX1UObRNGM3Hy4SeGDhYgZhwWvAaUM/edit?hl=en&authkey=CO6aoNEB
Situatsioonilise õpetamise (didaktika) kontseptsiooni esitasin kolmkümmend kolm aastat tagasi kõrgkooli õppeprotsessi efektiivsuse kriteeriumite väljatöötamise raamides ( Eriti põhjalikult asjast huvitatu leidis sellele lingi eelmise seminari materjalidest). Tõsise sammu situatiivse pedagoogika poole tegi 1998.a. vene füüsikaõpetajast pedagoogikadoktoriks saanud A.V. Hutorskoi, kes ka veel tänapäeval kahetsusega tunnistab, et vastav teooria on välja töötamata.
Järgmise, 2.aprilli seminari osalistele soovitan fookusesse võtta situatsioonid 4, 6 ja 9. Miks, see peaks neid lugedes selguma.

Valdo

Postituste arv : 480
Join date : 16/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

2.aprilli EURA meetingul arutati kaht asja

Postitamine  Valdo on Kolm Apr 06, 2011 5:34 pm

2.aprilli EURA meetingul arutati kaht asja:
1. Agu ideekavandit arendada tema eestvedamisel välja Second Life stuudio, mis hakkaks produtseerima talgujate, Navigatsija , EURA , kogukondlike ühenduste jmt kultuurikandjate tegevuste sisu ja vorme kaasaegses 3D tehnoloogias tutvustavaid klippe. Vajadus selliste eneseväljenduse vahendite järele muutub järjest suuremaks. Ühelt poolt on talgujate ja teiste temaga sarnaste kogukondade kitsamates suhtlusringides arendatavad ideed sageli põhimõtteliselt väga hästi omavahel kokku kõlavad, väärt saama üldisemat , laiemat kandepinda. Teisalt kujuneb aga sellistes kitsamates ringides välja oma spetsiifiline suhtluskeel ja ühisvaraks saada võivad ideed ja probleemide lahendusteed jäävad peidetuks kõrvalseisjatele raskesti mõistetavate tekstide rüü alla. Agu on juba oma seniste suhteliselt tagasihoidlike vahendite piires teinud hakatust selliste dünaamiliste, üldinimlikult ja sünteet iliselt kergesti haaratavate piltide loomisega ( Vt kolmemeelne.blogspot.com/ ). Agu kõneles oma kavadest stuudio tarbeks vahendite leidmisel ja Avatud Eesti Fondi kui ühe selle projekti toetaja sooviustest asja edendamisel. Jekaterinburgi pool avaldas ideele toetust ja valmisolekut saada asjas kaasalööjaks. 5.aprillil pidasime Aguga sel teemal maha väikese arupidamise.
2. Sverdlovski oblasti valitsuse noorsoodepartemangu toetatav noorsoo potentsiaali tõstmise projekt ja EURA võimalik osalus selles. Reaalne on EURA kaasamine selle projekti ekspertnõukokku. Arutelu käigus selgus, et projekti fookuseks on subjektsus, enesemääratlemine, eneseteostus. Seetõttu jõudsime üksmeelele, et eelseisev võimalik „kolmepoolne kohtumine“ ( talgujad, Navigatsija, projektijuht Štanko ) peaks olema Arengu Tesauruse edasiarenduseks eelseisva noorteprogrammi oluliste mõistete määratlemisel . Aleksei püüab kokku leppida projektijuhiga ühise virtuaalseminari aja. Filippõtši ettepanek: käsitleda arengutesauruses arengupotentsiaali ja muid sellega seostuvaid mõisteid. Kui enne ei tule muid täpsustusi kokkusaamise aja osas, siis jääb järgmise dekadniku ajaks 10.aprill kell 20 eesti aja järgi ja kohaks ikka webinar läbi http://navigo.su

Valdo

Postituste arv : 480
Join date : 16/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Sümbolid ja rituaalid Talgujate elus

Postitamine  Valdo on Kolm Mai 11, 2011 5:55 pm

Foresight-sessionil on vahepeal toimunud mitu dekadnikut, millest meie foorumis pole märki maha jäänud. Talgujatel oli ülikooli vanas kohvikus enne Ülestõusmispühi muusikaline klubiõhtu, mis inspireeris mõtteid sümbolite ja rituaalide rollist ühistegevuse vormide ( kogukondade, liikumiste) elus. Google docsis arenes sel teemal elav mõttevahetus, mida silmast silma on kavas jätkata 14.aprillil Märdimetsas talgujate töö ja mõtte talgutel. Mõttevahetuse käivitumist saab lugeda https://docs.google.com/document/d/1sG41fVEmXZo-2uS1Z74WI90ySQK7pMqFhyLqGks3EnI/edit?hl=en&authkey=CKvh7c8C

Valdo

Postituste arv : 480
Join date : 16/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Uurali Foresight-konverents

Postitamine  Valdo on Nelj Mai 26, 2011 6:27 pm


Sellal kui EURA seltskond oma Foresight-sessioni kavandamist jätkab, viib St. Peterburgist Uurali Kaubandus-Tööstuskoja poolt Jekaterinburgi kutsutud Sergei Pereslegin 25.—26.mail Jekaterinburgi hotellis „Anželo“ läbi ekspress-foresighti, täpsemalt Esimese Uurali Foresight-konverentsi.
Konverentsi kutses tutvustatakse Sergei Peresleginit kui esmaklassilist strateegi, mõtlejat, füüsikut, matemaatikut, finantsisti ja süsteemanalüütikut, ajaloolast ja kirjanikku ning foresight-uurimuste professionaali.
Üritusel vaadeldakse põhiliselt Sverdlovski oblasti ja Uurali arengutrende kuni 2050.aastani. Osalised saavad konverentsil (osavõtt 28750 rbl, KTK liikmeile 17750 rbl) hinnata foresight tehnoloogiate kasutamise võimalusi Uurali äri, majanduse ja Uurali territooriumi kui terviku arendamisel.
Esitletakse uusimaid kreatiivse kollektiivse töö tehnoloogiaid, neist oluline osa saab demonstreeritud mänguformaadis, st iga osaline võib ise veenduda, kuidas see tegelikult töötab. Kutse deviisiks on: Meie kanname vastutust selle eest, milline Tulevik realiseerub!
Konverentsi päevadel vahelduvad kahetunnised teooriatsüklid ca 2-tunniste praktiliste osadega: 25.mail on 2 tundi teooriat teemal: Kaasaegne prognoosimine. Prognoosimise meetodid.
Siis praktiline osa: Juhtimismasin territooriumi foorsaitprojektide defitsientsuste formeerimiseks.
Teine teoreetiline: Innovatsioonide paradigma ja Jekaterinburgi koht Vene innovatsioonilistes tähekogudes. Tehnoloogiline paketeerimine.
Teine praktikum: Insenermasin loengu teemal
26.mail: Kolmas teooriaosa: Uued mõtlemise paradigmad territooriumil. Keskkondlik lähenemine. Mõttevabrikute, teadmiskeskuste formeerimine. Elu, mõtte, tegevuse kujundid ja nende muutmine.
Kolmas praktikum: Revolvertüüpi teadmisreaktor loengu teemal
Lõppistung 2,5 tundi: Kokkuvõte. Küsimused. Edasise koostöö plaanid.
Otsides googlis infot Teadmisreaktori ( Знаниевый реактор) kohta, leidsin, et see töötab, kasutades rollimänge ja ODIsid. Reaktori väljundiks on „ piiramatu kreatiivsuse tasemega ühteliitunud grupp“. Grupi kuumutamise energia tõttu saadakse kõrge tihedusega teadmised. Minimaalne vajalik reaktori tööaeg on 2 -3 päeva. Siis jõutakse praktiliselt realiseeritavate optimaalsete tulemusteni. Resultaatideks on prognoosid, strateegiad, projektid ja stsenaariumid.

Valdo

Postituste arv : 480
Join date : 16/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

FORESIGHT-MÕTTETALGUD TULEVAD JUULI TEISEL POOLEL!

Postitamine  Valdo on Reede Juun 03, 2011 12:04 am

30.mai Jekaterinburg-Tartu dekadnikul võeti vastu otsus korraldada foresight-mõttetalgud, mille esialgne, veebruaris kokkulepitud koodnimi on „Pedagoogika 2020+“, juulikuu teisel poolel. Seega jääb ettevalmistavasse perioodi veel neli EURA meetingut ehk dekadnikut. Neist esimesel, mis toimub 11.juunil, algus nagu ikka kell 17 eesti aja järgi ja koht internetis Navigatsija seminariruum webinaris, on kavas korralduses kaasalööjate ootuste ja soovide väljatoomine. Kuna see etapp talgute ettevalmistamisel ei hakka tühjalt kohalt, siis on ka uutel liitujatel soovitav tutvuda varem arutatuga. Eesti keeles saab toimunust ülevaate siitsamast foresight seminari rubriigis kirja pandust ja viidatust.Põhiarutelu on: https://docs.google.com/document/d/1Zmxf3Ic3YL6YOuox9rbpRg8CK2pgLCxEgk_Io42h20A/edit?hl=en_US
Vene keeles on samal teemal mõttevahetus-mõttearendus leitav Google docsis: https://docs.google.com/document/d/14-gT7f8-A7usbZNyktNRLugyoyXmx9Plvy1juOQE9P0/edit?hl=en_US
Uus töölaud, millel kõigi huviliste kaaslöömist oodatakse, on avatud küll venekeelse pealkirjaga, aga väga teretulnud on ka eestikeelsed kirjapanekud (mille me vene lugeja jaoks ära tõlgime):
https://docs.google.com/document/d/12lzzLP_OMKCGhRGJwtvrh3PvCtQGzZrBDGYFvhWdhXs/edit?hl=en_US&authkey=CNiPvY4N

Mõttetalgute korralduskava alles hakkab tasapisi välja joonistuma, aga võimalustena näeme, et seekordsetel talgutel võiks olla hästi lai organisatsiooniliste võimaluste spekter: stuudiod (st ühes ruumis koos tegutsevad rühmad) eri linnades, personaalsed osavõtjad oma kodudes arvuti taga nii eesti- kui venekeelsetes rühmades ( võib-olla ka ingliskeelsetes?), vaiksed diskussioonid hoogle docsis jne jms. Uudse momendina on arutusel olnud ka interneti mitmete võimaluste katsetamine pilootprojektina talgute tehnilisel teenendamisel nn office´i poolt (Agu ja Aleksei projekt).



Valdo

Postituste arv : 480
Join date : 16/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

ETTEMÕTLUSUUDISEID

Postitamine  Valdo on Püh Aug 12, 2012 1:56 am



1.Ettemõtlus forsaitimise asemele

Ettemõtlus: See sõna võeti väga hästi vastu Tallinna Ülikooli magistrantide poolt, kui pakkusin seda vasteks ingliskeelsele sõnale foresighting. Talgujate ringis ( ka Jüri Ginteri „Haridusterminoloogias“) on olnud käibel värdsõna forsaitimine. Talgujate Foresight-seminaril tegelesime küll ka sõnadele foresight ja foresighting eestikeelsete vastete leidmisega. Leidsime, et Arengufondi pakutav arenguseire „forsaitimise“ tähistuseks pole kuigi adekvaatne. Aim(d)us leidis üldist poolehoidu ja seda hakati päris meelsasti ka kohe pruukima. Eriti rahul aga sellega olla ei saa. Kasvõi seetõttu, et „aime“ on ju üldtunnustatud „populaarteadusliku“ vaste (nt. aimekirjandus). Nii tuligi tudengitega kohtumist ette valmistades kuidagi iseenesest pähe „foresight-rotaatori“ asemel „ettemõtluskerilauad“. „Forsaitimise“ asemel seega ettemõtlus. Nüüd, juba oma neli kuud pärast selle sõna käibelelaskmist, tulin mõttele guugeldada. Et äkki on selline sõna juba ammu „avastatud ja hõivatud“. Ei olnud. Küll aga leidsin tuge eesti budistide mõtlusest , mis neil mediteerimist tähendamas. Seega kena keeleline harmoonia olemas ja ka ingliskeelsed insight- hindsight-foresight eestikeelsete paralleelidega dubleeritavad.
2.Foresight ( Dmitri Peskovi nägemuses )
http://www.e-xecutive.ru/education/adviser/1686593/#.UAJQ14-dxMx.facebook
Ülevaade Vene Strateegiliste Initsiatiivide Agentuuri suuna „Noored professionaalid“ juhi D.Peskovi esinemisest Foresight „Vene äriharidus - 2030“ üldistungil
Selle F, mille häälestuseks siin refereeritav D.Peskovi jutt on, valmistasid ette ja viisid läbi Mänedžeride ühendus E-xecutive.ru , Vene Ärihariduse assotsiatsioon, Bisnesi ja äriadministreerimise instituut Vene rahvamajanduse ja riigiteenistuse akadeemiast Vene Föderatsiooni presidendi juures, Finantsülikooli rahvusvaheline ärikool jt (kokku 7asutust), toimus 1.juulil 2012. Osales ligi 70 inimest, sh ärikoolide esindajad, ettevõtjad ja õppejõud 10st linnast. Võimalikele küsijatele ennetav vastus: Putini pressiesindaja on küll ka Dmitri Peskov, aga hoopis teine mees.
Põhjaliku venekeelse slaidiprogrammiga, mis kirjeldab nn Rapid Foresight metoodikat „Haridus -2030“ näidete varal, saab tudeerida Metaveri kodulehel:
http://www.slideshare.net/MetaverMedia/rapid-foresight
2012.aasta juulikuu Metaveri tegevuskroonikast saab lugeda ka nende tegudest Jekaterinburgi INNOPROM 2012-l
http://metaver.ru/2011/july2011/
Üks ülevaade on seal Novosibirski Akademgorodokis mullu läbi viidud F järelüritusest. See 2011.a. F kirjeldus sisaldab ka lühiülevaadet viimase aja Metaveri foresightidest ja strateegiatest. Mõne neist on tellinud ka VF valitsus.

Prognoosi autor ei vastuta selle õigsuse eest, tagajärgede eest, mis sellesse uskudes võivad juhtuda. Foresight on midagi hoopis muud. See pole mingite ekspertide diskussioon, vaid asjaosaliste kokkulepe oma tuleviku asjus. F pole resultaat, vaid protsess, mille käigus osalised pidevalt täpsustavad oma kokkuleppeid selle suhtes , mis saab selles või teises valdkonnas viie või enama aasta pärast. F kolmeks aastaks on mõttetu, see tehnoloogia ei oska tunda lühikesi horisonte. F 300 aasta peale on samuti kasutu - te pole suutelised ette nägema muutusi, mis toimuvad mitme tehnoloogilise arengu tsükli vältel. F tehnoloogia on kasutatav 5st 50 aastani.
Valdkonna arengu eest vastutavad vaid asjaosalised, mitte eksperdid: mida rohkem asjaosalisi osaleb F-s, seda paremad on tulemused. F - see on mingis mõttes alternatiiv strateegiale selle tavalises mõttes, see on uurimus selle kohta, mis võib teie äri 5 aasta pärast tappa. F resultaadid on reeglina kõige vastutusrikkam asi, mida üks kompanii oma elus võib teha. Näide Boeingi firmast: nad võtsid vastu ühe strateegilise otsuse, mis võib neile elu maksta, sest määrab, kas nende kompanii on 15-20 aasta pärast elus või ei. Kuidas? Et seda mõista, peab meenutama, mille poolest erineb F strateegilisest planeerimisest. Strateegia lähtub sellest, mis on täna, ressursside hinnangust. F töö on vastupidine – te võtate punkti tulevikus, kirjeldate seda , misjärel liigute tagasi. Te planeerite tulevikust olevikku. Boeingi F on vaade tulevikku 50 aasta pärast. Küsimus, mille korporatsioon esitab, on ülimalt lühike: Kas lõpptarbijal on olemas vajadus kommunikatsiooni järele? Seda vajadust võib rahuldada sajal eri viisil, millest lennuk on vaid üks. Konkurendid on ka Skype, Cisco, Huawei. F ei ole võimalik teha, piirdudes vaid oma valdkonnaga. Hea näide on piiparite lugu, kus eksperdid ennustasid õhemaid ja värviekraaniga piipareid.
Strateegiliste initsiatiivide agentuuril ja Vene juhtimisühingul (Российскоe управленческоe сообществo) on oma F „Haridus 2030“, mida nad pidevalt jätkavad.
F tehnoloogia : algul arutatakse läbi trendid, seejärel formaadid ja sündmused. Iga nähtus fikseeritakse kaardikesel, mis paigutatakse vastavasse jakku ajakaardil. Trendid - pea paratamatu tulevik. Tehnoloogiad, formaadid ja sündmused - tõenäone tulevik. Seadused - soovitav tulevik
Stakeholderid võivad oma positsiooni tugevdamiseks vahetada seadusi tulevikukaardil. Siin võib kasutada moraalseid kategooriaid ja arutleda „ see on õige, sestap me seda toetame“. Küll aga pole lubatud muuta globaalset trendi, nt inimese kiborgiseerumist, ka siis, kui see teile ei meeldi. Ja ei tohi muuta ka järjestust : algul vaadeldakse möödapääsmatut tulevikku, seejärel tõenäolist ja alles siis soovitut.
Edasi järgneb Peskovi kriitika vaatluse all oleva F tegijate grupi aadressil, keda süüdistatakse põhjendamata eelduses, et ärikool jääb alles ka 2020. aastal. Ta ütleb, et see pole tegelikult mingi fakt ( Õige! V.R ). Selle asemel pidanuks grupp Peskovi arvates ette kujutama, mida kujutab endast aasta 2020, kuidas näeb sel ajal välja vene ühiskond, milline on siis majandus, milline on riik, kuidas näevad välja haridusprotsessid, kes on selle osapooled , mis on selles kontekstis MBA ( Kas bränd? Milline on siis selle sisu?). Peskov väidab, et arutlus tuleb üles ehitada just sisust lähtudes, mitte aga vormist. Seda iseäranis vene haridusteenuste turul, mille Peskov arvab olevat ülepaisutatud ja ületoidetud. Seega on Peskovi näol tegemist isikuga, kes teab ( arvab end teadvat), kuidas on õige tulevikust mõelda ja kuidas ei tohi. Selleks, et mõista süsteemi muutmisele esitatavaid nõudmisi , on vaja Peskovi väitel enesele ette kujutada tellijate huvisid, kelledeks antud juhul on inimene ise ( ja tema pere), tööandjad ja riik. Riik kui osapool olevat huvitatud konkurentsi arenemisest vene haridusturul. Venemaa on sihikule võetud mitme globaalse kompanii poolt, kes ihuvad hammast vene instituutide raha järele. Strateegiliste initsiatiivide agentuur tervitab seda, et globaalsed mängurid tuleksid Venemaale ( just nii Peskov ütlebki). Kõige suuremas vaimustuses on Peskov Austraalia imest, st sellest, et 215st tippülikoolist, mis kuuluvad kõigi kolme tippreitingu pingeridade esiossa, on tervelt 30 Austraalia ülikoolid. Tunnustust saab Austraalia selle eest, et seal on haridus SKPs kolmandal kohal pärast töötlevat tööstust ja põllumajandust. Ka Venest on siin pikaajalistesse programmidesse siirdunud 1,5 tuhat ja lühiajalistesse 4,5 tuhat tudeerijat.
Selle tõestuseks, et Vene värk ei kõlba Austraalia kõrval kuhugi, toob Peskov oma kavala testi koos keskmistatud vastustega:
1. Kas saadav haridus on maailmatasemel? Jah, vastab 80%
2. Kas õppejõud on maailmatasemel? Jah, vastab 40%
3. Kas saadud haridus garanteerib eduka töölesaamise kõrgepalgalisele kohale mistahes riigis maailmas? Jah, vastab 2%
Oma ühepäevase haltuura (minu määratlus V.R.) jätkamisele annab Peskov ette kuus trendi, kuus paratamatust, mis on varasema F käigus välja toodud.
Esimene – Eaka elanikkonna osakaalu kasv, nimetatud ka „Uued vanad“. Vajavad ümberharimist neile sobivais formaatides.
Teine – Uus Aasia. Kõige suuremad haridusturud on 2030. aastal Hiinas ja Indias. Pjotr Štšedrovitski arvates eneseküllased turud algavad 500 miljonist inimesest. Võimalus: kas rivistuda globaalkettidesse või kaotada.
Kolmas – „Jumala Punkt“: Mistahes info, mistahes toiming on kättesaadav mistahes planeedi punktist mistahes ajahetkel. Distantstehnoloogiad tungivad järjest enam haridusse. Massachussetsi tehnoloogiainstituut käivitab lähiajal haridusprojekti 1 mlrd inimesele.
Neljas – Rahvusvahelised standardid levivad , igasugused rahvusvahelised atesteerimised jms Ka MBA d jms, st et on mõttekas saada maailma reitingute topp 100 hulka.
Viies – Aususe kultuur. Elu läheb nii läbipaistvaks, et valetamise ja varjamisega jääb kohe vahele.
Kuues - Ülikool muutub teenuste pakkumise instituudiks. Trend: ettevõtluslikust ülikoolist ülikool-ettevõtteks, kes müüb oma tooteid turul.
Peskovi arvates müüvad need ettevõtetest ülikoolid elik ärikool ( biznes-škola) järgmist:
1. Teadmisi, pluss kõike seda mis puudutab õppevahendeid, kaasuseid, foorsaite jms. Ideaalis müük käib otse, aga mitte raamatute vahendusel. Või kui, siis elektroonsete toimetuste läbi. 2012 on USAs elektronraamatute müük 380 mln $ , aga paberkandjail 320 mln $.
2. Üliõpilaste loodud kompaniide aktsiaid. Need pole mitte pisikesed innovatsioonilised ettevõtted, vaid mudeliks nt Singularity , mille asutasid NASA ja Google . Ülikool saab 1% igast ärist, mis loodud tema üliõpilaste poolt. Ülikool saab seega suureks vähemusaktsiate omanikuks. Võimalik et mitte tudengid ei maksaks ärikoolis õppimise eest, vaid ülikool jagab riske , investeerides tudengeisse. Jagatud riskide mudel on pikaajaline ja püsiv. Kui teil tekib palju projekte, siis ärikool saab riskifondiks.
3. Kaasaegseid toimivaid mudeleid. Praegu on nõudmine selliste praktiliste, aktuaalsete, töötavate meetodite järele suur, sest ülikooliharidus neid ei anna. Pärast ülikooli läheb kohe lahti ümberõpe, millele Venes 2011. aastal kulus 500 mlrd. rubla, mis on sama palju kui riigi kulutused kõrgharidusele kokku.
4. Üliõpilasi. Üliõpilaste müük hakkab Vene Äriagentuuri toel edenema ka Venes. Eeskujuks hoki, jalgpall jmt.
5. See tähendab, et haridussektoris hakkab toimima sama keel, mis finantsturgudel. Inimkapital, pikaajaline krediit, kindlustus, riskikapitali instituudid, äriinkubaatorid.

3.Ettemõtlus ja strateegia. Programm, stsenaarium, retsept, kaanon. Ettemõtluse ajapiirid.

Eeltoodu sai lisatud „Jäämise ja saamise“ nime kandva tekstidekogu peatüki „Meie foresight“ sabasse. Huvilistele on selle peatüki põhjal koostatud lühiülevaade Foresight-seminari materjalides talgujate foorumil. Metaveri avaldatud materjalid , eelkõige nende Rapid Foresight metoodikaga tutvumine on andnud võimaluse ja tõstatanud vajaduse meie kasutatavate mõttetalguliste formaatide mõtestamiseks ettemõtluse ja strategeerimise kontekstis, aga ka selle väljatoomiseks, millised on nende formaatide seosed selliste „tegevuseeskirjdega“ nagu seda on programm, stsenaarium, retsept ja kaanon. Samuti vajab käsitlemist ajalise mastaabi küsimus meie ettemõtlusformaatide korral. Metaveri liidrite (kelle hulka kuulub ka D.Peskov) pakutav ajapiir viis kuni viiskümmend aastat on nende poolt põhjendatud piirdumisega ühe tehnolaadi raamidega . Need kolm teemaderingi võiks järgmiste „punktidena“ vaatluse alla võtta .

Valdo

Postituste arv : 480
Join date : 16/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Re: foresight seminar

Postitamine  Jüri Ginter on Püh Aug 12, 2012 4:50 pm

Aitäh Valdole väga huvitava mõttearenduse eest. Jäin mõtlema selle üle, kuidas laiendada ringi, kes sellest arutlusest osa saab. Minu meelest sobib aimdus forsaiti asendama väga hästi. Protsessi tähistamiseks võiks mõelda ka "eelmõtluse" üle. Sel juhul seonduks see termin eelhindamisega, mis tähistab assessmenti.

Eelmõtlus on minu arvates rohkem seotud tegevusega st, et tegutsema hakata, peab olema aimdus sellest, mis toimuma hakkab.

Ettemõtluse puhul võib jääda eksitav mulje, et on võimalik ette mõtelda, et pärast poleks enam vaja mõtelda. Teiselt poolt annab see suuna "ette", kuigi miks mitte üles, paremale, taha või alla. Kolmandaks on see seotud ettevaatlikkusega, mis on õigustamatult omandandud kartlikkuse sünonüümi staatuse, kuigi tähendab ette vaatamist.

Samas võime ka ettemõtluse juurde jääda, kui see tundub teistele sobivam.

Forsaitimine sai sisse toodud, et rõhutada tahtliku protsessi olulisust. Aimdusest me sellist tuletust ei osanud tekitada.

Parimat

Jüri

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Eel- ja ettemõtlusest

Postitamine  Valdo on Esm Aug 13, 2012 6:22 pm

Mõistete eestistamisel pole pääsu arvamuste paljusest ja meeldivuste erinevusest. Kedagi häirib üks paralleel või sõna tagamaa, teist jälle mõni teine. Jürit näiteks ei häiri see, et aimamisel, aimdusel ja aimel on sama tüvi, häirib aga, et ettemõtlus võib assotsieeruda ettevaatusega, millel on eesti keeles arglikkuse kõrvalmaik. Nõus Jüriga ja eks sellest tuligi idee, mitte tõlkida sõna foresight sõnaga ettevaat(l)us, vaid ettemõtlus. Muide, ka saksa sõnal Vorsicht on täpselt sama „kõrvalmaik“ nagu eesti keeleski. Ja eks seepärast ongi saksa wikipeedias toodud ingliskeelne „foresight“, mida siis „oma sõnadega“ püütakse lahti seletada.
Jüri pakutud ajamääruslikul „eelmõtlusel“ ( Mõtlus millal? Enne seda, kui…) on see häda, et ta ei erista „forsaitimist“ ja strategeerimist. Neist kui alternatiividest on D.Peskovi ettekandes juttu. Üks erinevus ongi küllap selles, et strategeerimine on „ruumilisem“, st seal on omal kohal vaated ülalt, paremale jms.

Valdo

Postituste arv : 480
Join date : 16/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Venemaa haridusjuhid uuest kõrgharidusparadigmast

Postitamine  Valdo on Kolm Sept 05, 2012 8:48 pm


3.septembri ajalehes Vedomosti avaldasid Vene Föderatsiooni haridus- ja teadusminister D.Livanov ja Moskva juhtimiskooli rektor A.Volkov mõtteid uuest, lähiaastakümnete kõrgharidusparadigmast. Kuna mingil määral võib neid käsitella kui järge D.Peskovi Foresight´is toodud haridustrendidele, siis tõlkisin selle artikli ära ja riputan Google docsi huvilistele vaadata. Siia foorumisse tõstan sellest mõningaid kaasa mõtlema kutsuvamaid lõigukesi:
Kõrghariduse uue paradigma võtmetrendid lähimaks kümnendiks on:
1. Massiline inimeste uuenemine kõrgkoolides . Iga ülikool, kes pretendeerib kuuluma rahvusvahelistesse reitingutesse , peab värbama akadeemiliselt turult sadu professoreid, uurijaid ja administraatoreid. 10 tuhande tudengiga ülikool peab alustama vähemalt saja maailmatasemel professori enesele meelitamisega. See nõuab olulisi investeeringuid ja sügavaid sisemisi reforme. Uued inimesed ei taha töötada vanas institutsionaalses keskkonnas.
2. Õpetamistehnoloogiate muutmine vastavalt kaasaegsetele tehnilistele ja sotsiohumanitaarsetele saavutustele.Olulisi muutusi elab üle loeng-seminari mudel, aktiivselt kasutatakse on-line kursuseid , mis on välja töötatud parimate ülikoolide poolt.Ülikoolid lähevad üle aktiivsetele õppemeetoditele.Uusi tehnoloogiaid ei saa pääle määrida väljastpoolt, neid toovad enesega kaasa uued professionaalid, kes tulevad kõrgkoolidesse.
3. Ülikoolide infrastruktuuri uuendamine. Tänased hooned ei rahulda isegi XX sajandi lõpu minimaalseid nõudeid. Vaja on luua mitmeid eesrindlikke ülikoolilinnakuid, mis saavad parimate tudengite ja professorite tõmbekeskusteks kogu maailmast.
4. Kaduvate alg- ja keskprofhariduse asutuste asemele tekib uus profarengu keskuste süsteem, mis tugineb era- ja riigipartnerlusele ja uutele tehnoloogiatele ning on suunatud täiskasvanud elanikkonna aktuaalsete, tööturu poolt nõutavate kompetentside kujundamisele.See on tähtis ressurss investeeringute meelitamiseks profhariduse sfääri.
Uue põlvkonna ülikoolid erinevad:
• Klassikalistest (teoloogilistest) ülikoolidest, mis ilmusid Euroopas XI-XII sajandil ja olid orienteeritud teadmiste universumi transleerimisele;
• Uurimuslikest ülikoolidest, mis tekkisid XIX sajandil Wilhelm von Humboldti mudeli järgi ja olid ette nähtud teaduslike teadmiste genereerimiseks ja uurijate ettevalmistuseks;
• Industriaalsetest kõrgkoolidest (kõrgemad profkoolid ja polütehnilised õppeasutused), mis kujunesid XX sajandi alul tööstuse tormilise arengu kindlustamiseks.

Viimase 30 aasta jooksul on eksperdid fikseerinud ühiskonna ja majanduse industriaalse organiseerimise kriisi, mis avaldub territoriaalsete, tehnoloogiliste ja humanitaarsete probleemide üha laienevas hulgas.Sestap peavad tekkima uut tüüpi ülikoolid (probleemorienteeritud või innovatsioonilised) inimeste ja meeskondade ettevalmistamiseks, kes on võimelised projekteerima uusi tegevusliike ja kindlustama juba eksisteerivate korporatsioonide, tegevusharude ja territooriumide transformatsiooni vastavalt aja väljakutsetele.Nõudlus selliste professionaalide järele kasvab intensiivselt kogu maailmas koos globaalse konkurentsiga , uute tehnoloogiate ilmumisega ja geopoliitilise määramatusega (lokaalsed sõjalised konfliktid, finants- ja majanduskriisid).
Vajalikud inimesed, kes on võimelised:
• Mõtlema väljaspool eksisteerivaid üldlevinud ettekujutusi;
• Lahendama ülesandeid, mil seni pole lahendusi;
• Tegutseda praktiliselt, võttes enesele vastutuse projekti ja meeskonna eest määramatuse situatsioonis, piiratud ressursside ja isikliku riski olukorras;
• Tõestama oma efektiivsust reaalsete saavutuste ja tulemustega.
On vaja tõsiseid muutusi hariduse sisus, mille olemuseks on väljumine ainete kaupa organiseeritud teadmise transleerimise piiridest. Uue hariduse keskseteks protsessideks saavad kommunikatsioon ja intellektuaalse tegevuse tehnoloogia (mõtlemine), mis on suunatud aktuaalsete probleemide lahendamisele, aga kõrgeimaks haridustegevuse vormiks saab strateegiline projekteerimis- ja meeskonnatöö. Sellises olukorras muutub traditsiooniline professori (ainevaldaja) roll, mis peab olema täiendatud kommunikatsiooni organisaatoritega, valdkondlike ja tehnoloogiliste ekspertidega, projektitöö juhatajatega. Just seda tüüpi professionaalide järele on arenenud teravaim konkurents rahvusvahelisel intellektuaalsel turul.
Juba on uue sündiva kõrgharidusparadigma tunnusmärke ja elemente märgata. Näiteid väljumisest uurimusliku päevakorra raamidest oli minevikus Moskva Fiztehis, praegu aga Palo-Alto ja Stanfordi ülikooli ökosüsteemides, Bostonis ja Massachussetsi tehnologiainstituudis. On tähtis, et viimase 50 aasta jooksul tekkisid juhtimisteoorias intellektuaalsed koolkonnad, mis on seotud osaliste aktiivse kaasahaaramisega organisatsiooniliste süsteemide projekteerimisse (Russell L. Ackoffi „idealiseeritud projekteerimine“ ja Georgi Štšedrovitski „tegevuslik lähenemine“).

Valdo

Postituste arv : 480
Join date : 16/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Re: foresight seminar

Postitamine  Sponsored content


Sponsored content


Tagasi üles Go down

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Tagasi üles


 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele