Ühistegevuse arendamise programm

[Jüri Ginter]

Kohtumine piirkonna (küla, taluseltsi, linna vōi valla, edaspidi valla) esindajatega. Programmi olemuse tutvustus.
Ettevalmistava komitee moodustamine.
Kirjad inimestele, kes vóiksid osaleda, vestlused nendega.

Valla koosolek ,kus tutvustatakse kóigile huvilistele programmi olemust.
Avalduste vastuvótmine inimestelt, kes soovivad programmis osaleda.
Valimiskomisjon (inimestest, kellest sóltub programmi tulemuste realiseerimine) valib välja need, kes saavad programmis osaleda (erinevate rahvuste, soo, vanuse, tööala, parteide, piirkondade jne. esindajad).

Osalejad saavad kätte testid ja küsimustikud ning materjalid programmi ja oma valla kohta, sh. kokkuvótted eelmistest uuringutest, küsitlustest jne.
Läbiviijad kontakteeruvad osavótjatega (eelhäälestus, vóimalike probleemide lahendamine ja küsimuste vastamine).

Móttetalgud (3 päeva) Variant 1.
(osa variandist 2 on läbi viidud varem)
Sissejuhatus.
Planeerimise olemus. Ressursside ja tingimuste analüüs.
inimeste vajadused, soovid, huvid, nende erinevused, konfliktid.
Probleemide ja konfliktide juhtimise vōimalused.
Avaliku arvamuse väljaselgitamine ja kujundamine.
Inimeste koostöö pōhimōtted.
Omavalitsuse olemus, valla ja riigi suhted.
Kuidas viia läbi uuendusi ja kampaaniaid.
Arvestada erinevaid situatsioone ja tegevusvōimalusi.
Tagasiside käitumisest, sotsiaalsetest protsessidest.
Mōttetalgute tulemuse väärtustamine.
Eesmärgid individuaalseks ja ühiseks tegevuseks pärast mōttetalgute lōppu.

Variant 2
Sissejuhatus.
Terve linn (vald, maakond). Harjutus, mille ülesandeks on jóuda arusaamisele, millises linnas (vallas, maakonnas) me soovime elada. Teadvustada erinevate inimeste ja gruppide erinevat nägemust.
Planeerimise olemus. Ressurside ja tingimuste analüüs.
Inimeste vajadused, soovid, huvid, nende erinevused, konfliktid.
Probleemide ja konfliktide juhtimise vóimalused. Avaliku arvamuse väljaselgitamine ja kujundamine. Inimeste koostöö póhimótted.
Kuidas viia läbi uuendused ja kampaaniad? Arvestada erinevaid situatsioone ja tegevusvóimalusi.
Tagasiside käitumisest, sotsiaalsetest protsessidest.
Móttetalgute tulemuste väärtustamine.
Eesmärgid individuaalseks ja ühiseks tegevuseks pärast móttetalgute lóppu.


Osavótjate kohtumine valimiskomisjoni ja kohaliku omavalitsusega.
Artiklid ajalehes, TV programmid jne.
Tegevus vabatahtlikes organisatsioonides, klubides, kirikutes, töögruppides, omavalitsuse komisjonides. Uute inimeste kaasatómbamine. Vajalike otsuste ettevalmistamine, vastuvótmine ja eluviimine.

Móttetalgud (1-2 päeva) vahekokkuvótete tegemiseks, tegevuse koordineerimiseks ja kavandamiseks.

Edasise tegevuse koordineerimine läheb üle kohalikule
omavalitsusele. Spetsialistid jätkavad koostööd vastavalt vajadusele täienduskursuste vōi konsultatsioonide vormis, et programmi tulemusi realiseerimisel tekkivaid probleeme ennetades lahendada.

Valla esindajad osalevad teiste piirkondade ühistegevuse arendamise programmides.

26.02.1992

Juhtimise Kórgema Kooli regionaalarengu kateeder Jüri Ginter

Ühistegevuse arendamise programmi póhimótted

-kaasata ka naaberpiirkondade esindajaid vói inimesi, kes on seotud naaberpiirkondadega.
-osa vótavad inimesed, kellel on móju teistele inimestele, arengule antud piirkonnas.
-póhiline eesmärk on inimeste ühise arusaamise kujundamine eelistatavatest arengusuundadest.
-teste kasutatakse selleks, et tuua esile inimeste erinevused vajadustes, eelistustes, huvides jne.
-programmi ajal analüüsime oma tegevust, et inimesed ópiksid oma tegevust analüüsima ning programmi käigus läbi tehtud ühistegevuse vorme iseseisvalt kasutama. Samuti julgustama märkama kaaslaste individuaalseid vóimeid ning neid ühiste eesmärkide nimel kasutama.
-programmis välditakse kunstlikke, mängulisi situatsioone.
-videotehnikat kasutatakse inimeste ühise arusaamise kujundamiseks ning oma tegevuse analüüsimise ópetamiseks. Videomaterjale vóivad programmist osavótjad kasutada progammi tulemuste tutvustamisel ning programmis algatatud tegevusliinide jätkamisel.
-videofilme kasutatakse kirjeldatavate oskuste demonstreerimiseks. Negatiivsed näited televisioonist ja filmidest, positiivsed eelmistest móttetalgutest.
-programmi käigus toimub videoreflektsioon, mille käigus ópitakse jälgima grupi dünaamikat, grupiliikmete omavahelisi seoseid, erinevate teemade arengut ja seoseid grupitöös, inimeste käitumist ja tundmusi. Spetsialist (pärmi juuretis) aitab märgata huvitavamaid momente ja julgustab analüüsima grupi tegevuse pöördepunkte.
-igas grupis osaleb spetsialist, kelle ülesandeks on suurendada grupi tegevus efektiivsust ning julgustada osavótjaid kasutama samu töövorme ka väljaspool programmi.
-móttetalgute keskne teema on ettevalmistuste tegemine ühistegevuse arendamiseks pärast móttetalgute lóppu. Töötatakse välja erinevad programmid ning hinnatakse, vórreldakse ja kombineeritakse neid.
-osavótjad kavandavad samuti oma iseseisvat tegevust pärast móttetalguid ning koostööd teistega.
-stressi maandamiseks korraldatakse kehakultuuripausid (jalutamine, vóimlemine, tantsimine jne.) ning ópetatakse vastavaid vótteid ka osavótjatele.
-póhiline osa tööst toimub gruppides.
-osavótjad vastavad iga päev küsimusele, mida nad on teada saanud enda ja teiste kohta, milliseid uusi teadmisi ja ideid on nad saanud oma linna (valla, maakonna) kohta ning millised momendid móttetalgutel aitasid kaasa uute ideede ja ühise arusaamise kujunemisele. Kui nad peavad vajalikuks seda jagada oma grupikaaslastega, siis selleks korraldatakse reflektsioon.
-enne móttetalgute algus saavad osalejad kätte materjalid ja küsimustikud. Móttetalgute käigus on osavótjad vóimelised kirjeldama analüüsitavaid nähtusi ühiste terminitega. Samuti tuleb neid julgustada suhtlema kaaskodanikega nendel teemadel.
-üksikute programmilóikude lópus osavōtjad väärtustavad enda jaoks tulemused.
-rühmade ettekanded (skeemid, plakatid jms.) on üles riputatud ja nähtavad kogu programmi jooksul.
-iga päev annab iga osavótja kirjalikult tagasisidet korraldajatele. Korraldajad arvestavad seda tagasisidet edasise tegevuse kavandamisel ning annavad individuaalset tagasisidet osavótjatele.
-probleemi ja konflikti ohjamine- analüüsida, kuidas endal ja teistel on see ónnestunud.
-analüüsida mitte positiivseid ja negatiivseid aspekte vaid positiivset ja negatiivset móju (efekti) inimestele, faktoreid, mis aitas kaasa tulemuse saavutamisele ja uute ideede tekkimisele.
-móttetalgute algul selgitatakse, kes keda tunneb ja kellega soovib (ei soovi) ühes rühmas töötada.
-móttetalgute käigus üritatakse siduda eelnevalt kätte antud materjalid, erinevatel päevadel ja erinevates rühmades arutatu ning ühisaruteludel ja reflektsioonidel kogetu ühtseks tervikuks. Hoiduda tuleks korraldajate isikliku panuse esiletoomisest. Ellu hakatakse viima meie, mitte korraldajate mótteid.
-korraldajad jälgivad kogu móttetalgute käiku (vajaduse korral teises toas mikrofoni abil).
-kohe algul selgitame, et kui me tahame midagi muuta, siis on see igal juhul raske ja veidi valuline. Eesmärk tuleb ühiselt kokku leppida- kas muutmise raskusi ja valu minimiseerida vói muudatusi simuleerida ning edasi lükata. Muudatused toovad kaasa raskusi ja üleelamisi ka móttetalgute käigus.
-reflektsiooni arendamiseks kirjeldavad inimesed ennast erinevate näitajate (skaalade) alusel, teised inimesed kirjeldavad neid samadel alustel, analüüsitakse situatsioone ühises tegevuses samadele alustel.
-kasutame termineid mille suhtes ei ole inimestel eelarvamusi (eriti negatiivseid).
-igaüks grupis peaks suutma tutvustada grupi töö tulemust (esineja vóib valida üldistungi juhataja vastavalt vajadusele vói loosi alusel). Iga rühma liige vóib ettekannet täiendada ja lisada oma nägemuse.
-eraldi aeg suhtlemiseks enne sööki ja óhtuti ning kehakultuuriks.
-kasutada filme, külalisesinejaid, ekskursioone, happeninge jms. uute lähenemisnurkade, seoste ja ideede tekitamiseks.