kõrghariduspoliitika

Vasta teemale

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Go down

kõrghariduspoliitika

Postitamine  Jüri Ginter on Kolm Okt 06, 2010 6:13 pm

Juba sel nädalal toimuvad Eesti kõrgkoolides Eesti Üliõpilaskondade
Liidu poolt korraldatavad "mõttetalgud". Osalema on oodatud nii
tudengid, õppejõud, kui ka vilistlased. Avatud ruumi meetodil
põhinevad talgud pakuvad võimalust võtta ühine hetk, et üheskoos
arutada selle üle, kuidas meie kõrgharidussüsteem veelgi paremaks
muuta. Arutletakse olukorra üle nii enda koolis kui Eesti
kõrgharidusmaastikul üldiselt. Tekkinud ideedest koostab EÜL oma
Riigikogu valimiste platvormi, kuidas Eesti kõrgharidussüsteemi
paremaks muuta. Tegemist on harukordse võimalusega kaasa rääkida ja
anda oma panus muutustesse, mida sooviksid näha kõrgharidusteel.

Tartu Ülikoolis toimuvad mõttetalgud:
Neljapäeval, 7. oktoobril, kell 17.00 Vanemuise 46-301 (Zooloogiamuuseumi maja)
Reedel, 8. oktoobril, kell 15.00 Ülikooli 18-234 (TÜ peahoone)
Laupäeval, 9. oktoobril, kell 11.00 Lossi 3-306.

Talgutele registreerimine:
http://minuotsus.ee/avaleht

Kutsume talgujaid kaasa lööma EÜL avatud ruumis. Kui aruteludel
käidud, korraldame talgujate jätkuürituse, kus reflekteerime toimunut
ja kavandame edasist koostööd kõrghariduse vallas.
Tartus kutsume talgujaid registreeruma kas neljapäeval kell 17
Zooloogiamuuseumi majja, kus meilt on kohal Jüri Ginter, reedel kell
15 TÜ peahoonesse (Valdo Ruttas) või laupäeval kell 11 Lossi 3
(Endrik Pikksaar).

Lähemalt vaadake http://www.minuotsus.ee/

Parimat

Jüri Ginter, Valdo Ruttas ja Endrik Pikksaar

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

koond

Postitamine  Jüri Ginter on Reede Okt 08, 2010 4:13 am

7. oktoobril toimunud arutelu kokkuvõte. Kommentaarid ja küsimused aadressil jyri.ginter@gmail.com


Küsimus: Kuidas õpetada ülikoolis koostööd ja kujundada Tartu Ülikooli identiteeti?

Arutelus osalesid: Gerli, Kristjan, Krista, Jüri, Holar, Jens, Liina, Triin

Vajalikud tegevused:
Anda ülesanded üliõpilaste gruppidele, mitte üksikutele üliõpilastele, moodustada sarnaste lõputööde teemadega üliõpilastest uurimisgrupid (Jüri)
Hakata kandma TÜ teklit ja vahetada omavahel e-maili teel kogemusi selle kohta, kuidas teised sellesse suhtuvad (Triin, Kristjan, Krista ja Gerli).

Ühised ülesanded üliõpilastele ja õppejõududele (aitab arendada õppejõudude ja üliõpilaste koostööd), n sihtfinantseeringu või granti saamise tingimuseks on üliõpilaste (NB! Mitte üksnes doktorantide) töölerakendamine uuringu ettevalmistamise, läbiviimisel ja tulemuse analüüsimisel).

Ülikooli hierarhia taastamine, st professorid õpetavad doktorante, doktorandid magistrante, magistrandid bakalaureuse taseme üliõpilasi (õpitakse õpetades).

Vaba- või valikainena õppekavadesse meeskonnatöö sh grupiprotsessid ja nende dünaamika ning mitte üksnes vastav teooria, vaid ka praktika.

Kursuste kui üliõpilaste sotsialiseerumise vormide taastamine, suuremate kursuste puhul õpperühmad kui sotsialiseerumiskeskkond, väiksemate õppekavade puhul võib olla kursus ka mitme õppekava kohta (20-30 üliõpilast). Kursuse vanem ei ole formaalne, vaid sisuline liider. Kursustel peaks olema oma list ja soovitatav on kodulehekülg vm, kursuste häid kogemusi üldistatakse ja seda tutvustatakse teistele kursustele (n loengute konspektide vahetamine jm). Ülikool võiks aktiivsemaid kursuseid tunnustada ja premeerida.

Seminari kui grupisisese arutelu vormi taastamine ülikoolis.

Koolivälise tegevuse (võistlused, talgud jm) korraldamine meie tunde tugevdamiseks ja koostöö oskuse arendamiseks.

Vaba või soodsam sissepääs ülikooli tekliga (stimuleerib kandma teklit).
Toetada rahaliselt tekli ostmist (majanduslike raskuste korral)
Premeerida paremaid üliõpilasi tekli ja/või ülikooli märgiga.

Lisaargument: turistid pildistavad tekliga noori, aitab kujundada Tartu kui ülikoolilinna mainet.

Tutvustada üliõpilastele, kes on programmijuht ja millega ta tegeleb.
Tutvustada üliõpilastele, kes on tuutor ja kuidas nad leitakse. Tagada, et igal kursusel oleks tuutor. Üldistada ja tutvustada programmijuhtide ja tuutorite head kogemust üliõpilaste sotsialiseerumisel.

Kuidas tagada õpetamine lähima arengu tsoonis?

Arutelus osalesid: Jüri, Kristjan, Holar, Triin, Jens, Liina

Vajalikud tegevused: materjalid on internetis kättesaadavad, auditooriumis ei ole vaja neid ette lugeda, vaid neid arutatakse (Jüri)
Uurida, kuidas TÜ õppekorralduseeskirjas on reguleeritud üliõpilastele tagasiside andmine.

Õppejõud ei peaks tutvustama artikleid jms, vaid aitama seostada erinevad materjalid ja praktika tervikuks. Seoses sellega peaks kõigepealt olema praktikum, seejärel seminar ja lõpuks loeng.

Arvestada tuleb üliõpilaste seniseid teadmisi, oskuseid ja kogemusi sh koostööks, loovuseks, õppimiseks sh kuidas konspekteerida, aega planeerida, lugeda
Kui üliõpilasel jääb midagi puudus, korraldada järeleaitamiskursus (LOTE-s on selline kursus, HTGs on aga pikem ja laiem kogemus) või viidata võimalustele, kus ta saab järele õppida sh õppimist. Kui üliõpilane oskab midagi, mis on ka ülikooli õppekavas, ei pea ta seada enam teist korda õppima, st gümnaasiumis õpitut saab VÕTA korras üle kanda.
Ainega minnakse edasi siis, kui üliõpilased on eelnevast aru saanud. Selleks peab õppejõul olema võimalus saada tagasisidet selle kohta, kuidas temast on aru saadud ja üliõpilastel võimalus saada tagasisidet selle kohta, kas ta on õigesti aru saanud. Viimase võimaldamiseks peaks üliõpilastel olema võimalik saada vastuvõtuaegadel selgitust, mida nad on valesti vastanud.

Ülikoolil võiks olla ettevalmistuskursused, mille läbimist arvestatakse ülikooli vastuvõtmisel.

Loobuda tuleks lävendist üksnes riigieksamite alusel, arvestada tuleks ka motivatsiooni jm faktoreid.

Toetada õppejõudude koostööd (hea kogemuse tutvustamine jms)

Tunnustada õppejõudusid, kes annavad üliõpilastele sisulisi selgitusi selle kohta, mida nad peaksid juurde õppima

Õppejõudude tunnustamisel tuua esile, mille poolest nad sobivad teistele õppejõududele eeskujuks.

Töötada välja uued tagasiside vormid, mis seostaks pidevad ja suulist tagasisidet anonüümsega, et see vastaks ka õppejõudude ja üliõpilaste vajadustele (st ei oleks üksnes juhtkonna huvides).


Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

ettepanekuid foorumilt

Postitamine  Jüri Ginter on Laup Okt 09, 2010 2:15 am

Siin on Mari Agarmaa märkmed Kõrgharidusfoorumilt Tartus 22.09.2010

- Viia erinevaid üliõpilasi rohkem kokku ja innustada neid omavahel koostööle nii bakalaureuse, magistri kui doktori astmes. (Üksinda asemel töögrupp )
- Õppemeetodid tasakaalu viia. Koos istumisi ja arutelusid rohkem.
- Andmebaasid – igal ülikoolil hetkel omad lepingud. Neid vaja koondada, et juurdepääsu suurendada. Riik võiks sõlmida lepingu, mis tagaks juurdepääsu kõigile üliõpilastele
- Ülikool peaks tegelema õppejõudude kaadri järelkasvuga, mentorlus on selle osa, aga mitte selgroog, mis kogu süsteemi moodustaks.
- Rohkem raha vahetult õppejõududele ja üliõpilastele loomaks võimalusi juurde (n õppejõul võimalus tublimatele kinkida õppematerjale)
- Nõukogu ei peaks juhtima rektor,
- Doktoranti ei peaks võtma teemaga tööle, vaid rühma (töögruppi).
- Vaja üliõpilaste tegelik tase ja võimed kindlaks teha paremini.
- Tagasiside (hinnete tähtsusest) – a, b, c ei ütle midagi. On vaja rohkem tagasisidet üliõpilastele
- Väljundipõhine hindamine osas tuleks õppejõududele anda eeskujusid


Prioriteedid tuleb panna paika tööandja seisukohast. Projekti põhiliselt ei peaks rahastama, vaid tulemuse eest, et esile tuua, mis on hea kogemus. Osa raha peab minema hea kogemuse välja toomiseks. Siis langevad ära tähtajad, saab tunnustada seda, mis on andnud tulemusi, nagu Nobeli preemia. Praegu käib elu tähtaegade järgi. Praegu pole võimalust oma initsiatiivil midagi teha – nt professor maksab oma rahast midagi kinni, aga raha tagasi ei saa, sest vastav mehhanism puudub. Ei lubata maksta selle eest, mis on juba tehtud.
Ei peaks hindama kirja pandud projekti, vaid tulemust, et vältida tegemist tegemise pärast. Lugema peab reaalne tulemus. See tähendab praeguse mehhanismi muutmist. Prioriteet peab olema strateegilises planeerimises.


- Õppimine ja õpetamine peavad täiendama teineteist. (Nt õpetaja ei pea kohe õpetama minema täiskohaga, võib olla abiõpetaja.)
- Kas praktika enne teooriat või pärast teooriat? Kontseptsiooni küsimus, mis vaja lahti mõtestada.
- Kas praktika peab olema alles ülikooli lõpus? Kas ei võiks mingil kujul olla juba gümnaasiumis?
- Praktika leping on reguleerimata koht, seda peaks reguleerima. Tööandjad ja koolid võiksid koostööd teha selles vallas rohkem.
- Arendustegevus on Eesti kõrghariduse nõrgim koht. Teadusuuringute ellu viimine praktikas on asi, millele rohkem tähelepanu vaja pöörata.


Suurim puudus on rahast.
- vaja motivatsiooni mehhanismi artiklite kirjutamiseks
- tuleb analüüsida õppejõudude õpetamismeetodeid
- näidisuuringuid vaja esile tuua
- riiklikult peaks patentide saamist suuremal määral motiveerima
- teaduse ja praktika vahelise arendustegevusega peab rohkem tegelema

Teiste rühmade ettepanekud on
http://primus.archimedes.ee/konverents/Arutelu_kokkuv%C3%B5te_koond.pdf
kuid neist on väga raske aru saada

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

kokkuvõttev seminar

Postitamine  Jüri Ginter on Laup Okt 09, 2010 3:07 pm

21. oktoobril kell 18-21 võtame kokku oma muljed kolmel päeval toimunud avatud ruumidest.

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

9.oktoobri koond

Postitamine  Jüri Ginter on Püh Okt 10, 2010 1:20 pm

Mõttetalgu minu otsus ühe grupi töö 9.oktoobril 2010

Vastuseid otsiti küsimustele:

• Kuidas parendada õpetamise kvaliteeti?
• Kuidas aidata uustulnukatel paremini ülikooliellu sisse elada?
• Kuidas inspireerida tudengeid õppima aineid, mis pole otseselt nende erialaga seotud, kuid on neile oluliseks aluseks edasistel õpingutel?
• Kuidas luua süsteemi, mis toetab individuaalse tasandi ennastarendavaid tegevusi, ja kuidas indiviid peaks tegutsema, et luua endale paremaid õpitingimusi?

Kokkuvõtlikul ettekandel tutvustati tabelit:

Kuidas Niimoodi

STRUKTUUR
Õpiväljundid ja nende mõistmine
Tagasiside vestlused
Arvestada reaalsusega

MOTIVATSIOON
Tudengivari
„Tagasi kooli“
Hea õpetamise tunnustamine

KVALITEET
Osapooled teineteist mõistma!
Usalduslik õhkkond
Õpigrupid
Grupiliikmed: Mirjam, Liis, Ülar, Tom ja Endrik

Tabeli seletus ja ideed, mis tabelisse ei mahtunud

Ülikoolid on täis tudengeid, kes käivad seal „valedel“ põhjustel. Arusaamine: kõrgharidus on vajalik ja mida mul ikka muud teha, kui koolis käia. Kui süsteem arvestab olukorda mõjutavate probleemidega (nt motivatsiooni puudusega), võime hakata rääkima organisatsiooni panustamisest kvaliteeti.

Kui inimesed ülikoolis tajuvad seoseid (nt ainete vahelisi) ning tervikut (nt õppekava ühtsust), tekitab see motivatsiooni õppida, õpetada või ka leppida olukorraga. Motivatsiooni olemasolu tagab aga kvaliteedi.

Selleks, et tudeng mõistaks õpiväljundeid, on vajalik, et ka vastava aine õppejõud neid mõistaks. Selleks, et õppejõud mõistaks õpiväljundite formuleerimise vajalikkust, on vajalik, et innovatsiooni loojad ja idee kandjad arvestaks raskustega, mis tekivad õppejõududel ja tudengitel uuenduse mõistmisel. Midagi ei tuleks teha formaalselt. Küsimus on innovatsiooni juurutamises.

Tudengivarjuks olemine tutvustab olukorda ülikoolis (nt haigutama-ajav loeng). Ülikoolisiseste probleemidega tutvumine toob kaasa arusaama, kuidas ise hakkama saada, vastavas olukorras käituda. Kaovad asjatud lootused.

Õppima motiveeritud üliõpilase ootus ülikoolile – et toimuks suhtlemine õppejõu ja tudengi vahel. Õppejõud ei loeks slaide (jätaks slaididega suhtlemise), vaid räägiks seda, mida ta teab, millega ta tegeleb. Suhe õppejõu ja tudengi vahel peaks olema esikohal.

Süsteemi panus, et õpitut rakendataks: õppejõule luuakse tingimused, et ta saab arvestada õpetatava (a õppekava sisu) õppetöö korralduses. Seega – oleks võimalik kogeda teooria rakendamist. Selline olukord loob paremad väljavaated sügavaks õppimiseks ja huvi tekkeks.

Õppejõu motivatsiooni võivad ka üliõpilased parandada. Tähelepanelik kuulamine, dialoogi pidamine, oma huvi väljanäitamine, tunnustamine. Tudengite seas levib teadmine, kes on hea õppejõud. Headuse kriteerium on aga erinev, sõltub väärtustest (nt lihtne läbi saada või huvitav kuulata).

Õppimise ja õpetamise paremat kvaliteeti tagab õppejõu ning tudengi teineteisemõistmine. Miks õppejõud teeb just nii? Mida püüab saavutada tudeng? Kui dialoogid muutuks regulaarsemaks – võimalik individuaalne panus tuleb viia süsteemi tasandile.

Tudeng ei julge sageli tagasisidet anda. Vajalik on usaldusliku õhkkonna loomine, suhte ülesehitamine. Seda ei suuda aga iga inimene teha. On vaja kedagi, kes korraldaks suhtlemist õppejõu ja tudengite vahel.

Üliõpilastepoolne inimlik suhtumine õppejõusse: Me ei saa aru õppejõust. Teeme õpigrupi! Leiame ise lahenduse! Tuutorid saaks aidata kaasa sellise suhtumise levitamisele tudengite seas. Tudengeid tuleb julgustada õpigruppide idee elluviimisel – see toimib. Õpigrupp aitab õppida, kui kõigest aru ei saa, kuid õppida saab ka teisi õpetades (väga suur kasutegur).

Teises grupitöös püüti leida vastust küsimusele

Kuidas inimeste head ideed ja teod võiks muuta paremaks süsteemi?
I tuleb leida õige inimene ja minna rääkima. See on suhte loomise ja dialoogi küsimus. Tuleb valgustada probleemi. Kuidas leida õige inimene? Selleks tuleb tunda süsteemi või leida inimene, kes seda hästi tunneb (nt kes seal kaua töötanud). On vajalik teada saada, kes võtavad vastu otsuseid või kuidas seda tehakse ja minna rääkima.

Teiselt poolt vaadatuna puudutab see küsimus juhtimist. Süsteemi muutmiseks peab võimupositsioonil olija hakkama muutuse vastu huvi tundma. Valgustunud juht korraldab oma tegevust ümber tagasiside alusel. Süsteemi siseselt võib nõuda tagasiside analüüsi.

Veel väljakoorunud mõtteid õpetamise olulisusest ülikoolis

Ülikoolile on tähtsad nii teadus kui õpetamine. Publikatsioonid on teadlase puhul olulised, kuid teaduse tagamine ei muuda veel õpetamist heaks. Kui organisatsiooni juhtimises õpetamist ei väärtustata, siis miski üldist olukorda ei paranda (kõik jääb endiselt indiviidi initsiatiiviks). Õpetamise väärtustamist on võimalik väljendada ressursside suunamisega.

Tudengi olümpiaadidel esinemise tulemused võiks olla üks õppejõu „headuse“ näitaja. Hea juhendamine tähendab head suhet.

Ajakirjanduses võib õpetajatööd kajastada positiivses võtmes. Paraneb ameti maine. Kajastada tuleks häid näiteid. Kui kriitikat välja tuua, siis ainult positiivse loo valguses (võib juhtuda ka nii...).

Kokkuvõtte koostanud Endrik Pikksaar
9.10.2010

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

arutelu 9.oktoobri alusel

Postitamine  Jüri Ginter on Püh Okt 10, 2010 1:30 pm

Aitäh hea kokkuvõtte eest huvitavatest aruteludest. Mulle jäi arusaamatuks üks lõik:


Süsteemi panus, et õpitut rakendataks: õppejõule luuakse tingimused, et ta saab arvestada õpetatava (a õppekava sisu) õppetöö korralduses. Seega – oleks võimalik kogeda teooria rakendamist. Selline olukord loob paremad väljavaated sügavaks õppimiseks ja huvi tekkeks.

Palun võimaluse korral kommentaare.

Muudatuste osas olen veendunud, et süsteemi saab muuta vaid ennast muutes. Teistega rääkima minek on juba enese käitumise muutus ja see võib tulemusi anda.

Parimat

Jüri Ginter

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Selgitus

Postitamine  endrik on Püh Okt 10, 2010 5:08 pm

Mõte seisnes selles, et põhimõtteliselt peaks olema võimalik õpetada nii, et tehakse seda, mida räägitakse. Vestlusest kerkis see teema üles siis, kui keegi ütles, et kuulis loengut probleemidest kõrghariduses või kõrgkoolides, kusjuures loengupidaja tegi kõiki neid vigasid, millest ise rääkis. Kuulajale jäi mulje, et see juhtus teadvustamatult. Miks mitte teha seda teadlikult – luua olukordi, mis piltlikustavad räägitut? Üliõpilastena satume sageli olukorda, kus jääb mulje, et õppejõud ei valda materjali piisavalt sügavalt, et rakendada esitatavaid teooriaid (rääkimata sünteesist teiste teooriatega). See põhjustab omakorda raskuse õppida kogu õppejõu poolt etteantavat teoreetilist materjali, mis jääb pelgalt abstraktsele tasemele, ja millega pole mitte midagi peale hakata, kuna rakendusoskus puudub. Mõttetu on nõuda reprodutseerimise oskust ilma arusaamiseta. See on võrreldav olukorraga, kus inimesele tutvustatakse sadu inimesi ning ta peab jätma meelde kõigi nimed, neid tegelikult tundmata (aineõpetajate olukord koolis!). Suhete olulisust mõistetakse vähe. Suhete paranemine tõstab hariduse kvaliteeti – see on põhisõnum.
Arusaamiseks on vajalik uue materjali süntees olemasolevate teadmistega. Üliõpilase jaoks muutub olukord problemaatiliseks siis, kui temalt nõutakse suure hulga materjali päheajamist, ilma et õppejõud arvestaks ajaga, mis vajalik materjali sügavaks omandamiseks. Üleüldiselt on märgata pidevat ajaga mittearvestamist – tehakse kiiresti ja pealiskaudselt (ilmselt kaasaegsele ühiskonnale omane nähtus). Levinud on koolkondlikkus ja eelarvamused. Teadmatust varjatakse tihti tiitlitega.
Selleks, et olukorda ühiskonnas parandada, tuleks muuta süsteemi. Hea süsteem arvestab indiviidi võimalike puudustega, eriti nendega, mis laialt levinud. Puudused ei tule välja mitte teadusuuringutega, vaid üliõpilaste mõttetalgutega. Mõttetalgud muudavad süsteemi!
Kui õppejõud näitab ise ette ja nõuab üliõpilaselt rakendamisoskust, arvestab õppimiseks kuluva ajaga, loobub teadja mängimisest; kui pannakse kokku õppekava, mis arvestab omandatava ameti tegelike vajadustega (mitte õppejõudude koormuste või millegi taolisega) – ameti vajadused nõuavad aga üheltpoolt palju sügavamaid erialalisi teadmisi olemasolevatest teooriatest, teisalt palju laiemat kursisolekut teiste aladega; kui süsteem nõuaks õppejõult ühest küljest rohkem (nt tagasiside analüüsi), teisalt teeks vähem ettekirjutusi (nt jätab vabaks vastuse vormi): oleks hariduse kvaliteet parem, sest üliõpilased oleksid motiveeritumad – teadmiste omandamine muutuks põnevamaks ja elulähedasemaks.
Abstraktne teadmine on oma olemuselt midagi sellist, millest on elu välja voolanud. Ma ei ütle seda negatiivse alatooniga, vaid arvan, et abstraktse üldistuseni peab inimene sageli (mitte alati) ise jõudma. Soovitav oleks teada saada, milliselt pinnalt mingi idee välja kasvanud on (eelduste analüüs). Kui püütakse edastada ainult suures hulgas abstraktseid ideid, jääb õppimine ühekülgseks ja muutub ebahuvitavaks. Piget`d meenutades tuleb öelda, et õppeprotsessis tuleb arvestada kõikide kognitiivse tegevuse astmetega (mitte ainult formaalsete operatsioonidega). Oma aeg tuleb leida ka sensomotoorsete skeemide omandamiseks, millele põhinevad automatismid meie käitumises. Õppimine ülikoolis pole tasakaalus eespool mainitu mõttes (pean eelkõige silmas õpetajaks õppijate kogemusi).
Mis puutub süsteemi muutmisse iseenda kaudu, siis olen Jüriga nõus – sellepärast olengi asunud õppima doktorantuuri ning ei taha loobuda õpetajatööst koolis. Arvan, et selline olukord võimaldab uutest teoreetilistest teadmistest paremini aru saada ja neid rakendama õppida.
Kõike head!
Endrik

endrik
Külaline


Tagasi üles Go down

Re: kõrghariduspoliitika

Postitamine  Jüri Ginter on Püh Okt 10, 2010 5:19 pm

Endriku selgitus oli väga arusaadav ja oluline. Samas ei saa ma ikkagi aru selle selgituse seosest selle lõiguga, mis oli kokkuvõttes. Ehk tuleks see lõik ümber sõnastada või asendada mingi teise tekstiga? Või on see ainult minu mure ja teistele on see lõik OK?

Parimat

Jüri Ginter

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

reedene ettekanne

Postitamine  Jüri Ginter on Püh Okt 10, 2010 11:41 pm


Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

21.oktoobri seminari koht on TÜ peahoone aud.234

Postitamine  Valdo on Kolm Okt 13, 2010 9:01 pm

Nüüd on teada ka Tartu avatud ruumide jätkuseminari koht: Kohtume 21.oktoobril kl 18-21 TÜ peahoone auditooriumis 234! Osavõtuteateid ootab Jüri jyri.ginter@gmail.com


Valdo

Postituste arv : 485
Join date : 16/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

teised reedesed ettekanded

Postitamine  Jüri Ginter on Nelj Okt 14, 2010 12:24 am

Tasuta kõrgharidus? (Jens);

PLAKATILT
Kas laiendada tasuta kõrgharidust või kaotada tasuline?
Kas on tasuta kõrgharidust ilma stipendiumita (kuna tuleb maksta elamise jm eest, siis pole kõrgharidus tegelikult tasuta)?

Kui üliõpilane ei lõpeta ettenähtud ajal või tulemused pole head, siis hakkab maksma.
Tasuta asja raisatakse
Ülikool kui üliõpilaste tööhõive tootja (poole kohaga)
Tudengid ei peaks maksma sotsiaalmaksu 4350 krooni pealt vaid oma tegelikust palgast
LA-s soodustaks ka praktikakohtade teket
Keskmise hinde märkimine välismaal
Välismaale läinud: maksa haridus kinni
Kas me välistudengitele anname ka tasuta koha? (ingliskeelne õpe)

TÜ võiks luua rohkem praktikakohti

Näide Saksamaalt: hästi õppides saab õppelaenu tagasimaksmisel allahindlust, samas maksad kiiremini tagasi

Krista kokkuvõte ideedest:
¤panustada inimestesse, kes õpivad, kehvema tulemusega õppurid peaksid maksma
¤üliõpilased ei peaks maksma sotsiaalmaksu alampiiri pealt (poole kohaga töö ja ei vaja ülikooli toetsust?)
¤õppemaksu tagasimaksmine, kui tulevikus midagi tagasi ei saa
¤tasuta õpe ka välistudengitele?- ei, riigile koormav
¤ülikool võiks tudengeid enda töösse enam kaasata (raamatukogus töötavad tudengid jne) ja praktikakohti looma
¤ülikool võiks pakkuda soodustusi hästi õppivatele ja kiirelt lõpetajatele



Kuidas viia edasi elu Eestis? (Jüri); ja Kuidas vähendada nn "ajude väljavoolu" Eestist? (Triin);

Eesti traditsioonid, oma kogukonnad ja sidemed riigiga võiksid eestlasi siin hoida ja tagasi tuua need, kes on end täiendama läinud.
Kogukondade suhtluse ja traditsioonide edendamise läbi saab tugevdada sidemeid ja anda põhjust koju jäämiseks või tagasi tulemiseks.
Välismaal õppijad ja töötajad- tore, et läksite, ootame teie värskeid ideid ja kogemust- hoida sidet välismaal elavatega ja pakkuda neile võimalust oma kogemust jagada ja leida/säilitada seega oma koht Eestis.
Soodustada eestlaste liikumist välismaal, mitte juurdumist ühte kindlasse kohta.
Välisinvestorid pakkuvad vahel paremaid töötingimusi ja kõrgemat palka- ja eestlased jäävad Eestisse.
Integreerime need, kes elavad Eestis ja tahaksid ning saaksid rohkem panustada.

Triinu plakatilt:
Mis on Eesti?

Kasutame territoriaalset käsitlust. Peame arvestama, et lisaks eestlastele elavad siin ka muud väikese
tähega rahvad, kes samamoodi on osa eesti arendamisest.

Eestis on hea see, et ta on väike ja kõik on käe-jala juures, kuid samas on kõigil piisavalt ruumi olla
omaette.

Oluline on kogukonna koostöö. Kui nõukogudeajal olid kõik 24/7 koos ja tegid kõike koos, siis nüüd
on see muutunud vastupidiseks, kus kõik üritavad ise pusides hakkama saada. Aga võiks teadvustada,
et ei pea olema koguaeg koos, et teha koostööd.

Kui leida oma koht ühiskonnas, leiab ka oma koha kogukonnas.

Eestis on kohalik kogukond lagunenud ja välja rännanud noor leiab selle kogukonna tunde välismaal
lihtsamalt, kuna seal on see süsteem säilinud enamjaolt.

Aga on ka Eestist positiivseid näiteid. Tagasi on tulnud talgute traditsioon (enamjaolt maal), kus
kohalikud käivad üksteist aitamas. Ona ka näiteid linnast, kus terve kortermaja käib üksteisel külas
ja abis (antud juhul toimib see tänu sellele, et üks elani on pärist väikesest maakogukonnast ning
on selle mentaliteedi endaga linna kaasa võtnud). Ehk siis tuleks soodustada Kohaliku kogukonna
importi linna.

Kas koha identiteet on oluline?

Kas kõrgharitud inimesed on altimad looma uues kohas uusi kontakte? (eesti ehitajad soomes
hoiavad kokku ja ei integreeru välisriiki aga noored tudengid vahetusüliõpilastena küll)

Tuleb tähele panna, et meid häirib kui väliskodanikud siin kokku hoiavad aga samas me ei soovi et
meie kodanikud välismaal integreeruks sealsesse kogukonda, sest siis me nagu kaotaks nad.

Kui oleks võimalik inimesed siia jätta siis nad maksaks siin makse, kulutaks siin oma palga ja sellega
arendaks Eesti majandust.

Kuidas meelitada siia välisettevõtjad, et säiliks kogukond ja täidaks ka eelmise punkti?

Me oleme pettunud andekates loomeinimestes, kui nad lahkuvad välismaale aga : Kus teenivad
andekad eestlust paremini? Kas välismaal seda reklaamides ja arendades või siin olles mitte keegi?

Lahendused:


Ei tohiks soodustada välismaale läinud inimeste juurdumist sinna vaid kasutada
koordineeritud roteerumist. Stipendiumitega soodustada riigi vahetust sealoleku perioodi
jooksul, et saaksid ka rohkem kogemust.
Tuleks tekitada positiivne programm, et selle asemel, et neid kiruda suhtuda neisse
positiivsemalt, et kui nad tagasi tulevad siis nad tunneks, et neid oodatakse.
Võtta siin kasutusele välismaa kogemustega inimeste mõtted ja ettepanekud.
Eestimaa Arengufondi anda teada uutest ideedest, mis neil välismaal tekivad ja uutest
kontaktidest.
Luua uus süsteem nendega kontakteerumiseks ja koht, kuhu nad saavad oma ideedega tulla.
Kui keegi kodumaalt uurib, kuidas neil läheb ja hoiab nö. kätt pulsil siis see tekitab kogukonna
tunde eestiga.
Uute ideede rakendamiseks pigem muuta toetuste jagamise süsteemi, kui et suurendada
teavitustööd, sest seda on juba piisavalt.
Teha ise muutusi süsteemis, mitte leppida vana mitte töötavaga.
Integreerida gruppe ja selgitada seda ka toetuste jagajatele, et süsteem vajab sellist
võimalust.

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

7. oktoobri ettekanded

Postitamine  Jüri Ginter on Esm Okt 18, 2010 7:12 pm

Selsinatsel 7.viinakuu päeval toimus kella 17-21 Tartus, Vanemuise46 aud.301 Üliõpilaste mõttetalgud „Minu otsus“.Toimus see „Avatud ruumi“ mängujuhtide eestvedamisel.
OSAVÕTJAD:Katrin,Gerli,Liina,Kristi,Meelis,Jens,Janne,Triin,Holar,Eve,Jüri G.,Jüri P.(juss),Marje.......
Kuna olime nii“ akadeemilises“ õhkkonnas, kus meid jälgisid Eesti tähtsamad loodusteadlased oma portreedelt, siis alustasime üritust veerandtunnise ootusega – ehk liitub mõni hilineja veel. See oli vajalik aeg tutvumaks seinale pandud joonistega,mängureeglitega ja kuuma kohviga. Kõigile sai kleepekas rinda ja kuna grupis oli kaks jürit,siis üks neist muutus jussiks(jussike,jussike vargamäe ussike...)
Mõttemängu tulemusena tuli esitada tekstina ettepanekud EÜL-le, kes teeb neist valiku ja Eesti Üliõpilaskondade Liit koostab talgutel tekkinud ideedest Riigikogu valimiste platvormi – kuidas Eesti haridussüsteemi veelgi paremaks muuta!
Hakatuseks palus mängujuht meil mõelda ja kirja panna 5-10 minuti jooksul need märksõnad,teemad või probleemid, millega tahaks osavõtja täna tegelda. Seejärel sai igaüks veel selgitada paari sõnaga oma valikut. Saanud lehed enda kätte üritas mängujuht koos grupiga neid kuidagi süstematiseerida ja selle alusel jaotusid osavõtjad kahte rühma(tinglikult võiks neid nimetada „jüri“ ja „jussi“ rühmaks). Rühmatööks jaotuti eraldi ruumidesse ja jussi rühm läks kohe“ Sina“ peale .Peab nentima, et rühm valdas täielikult ajurünnaku meetodit,osavõtjad olid aktiivselt asja juures ja tunnise töö tulemusena olid kirjas arutelu põhilised punktid märksõnade ja teesidena ning ettekandjagi leitud - ................(kes ta oli-ütle nimi?). Enne rühmatööd tegi mängujuht ettepaneku alustada ideede,probleemide tõstatamist sõnaga KUIDAS? Niisiis,meie teeside 1. lehe teemaks oli kõrghariduse kvaliteet ja probleemiks: Kuidas tagada kvaliteeti? 2. lehe teemaks oli kõrgkooli roll ühiskonnas ja probleemiks:Mida ootab ühiskond? ja 3. lehele – Kuidas saada kõrgkoolist unistuste ülikool? 2.lehe lahtimõtestaja oli Gerli, 3. lehe – Meelis.
KOKKUVÕTE MÕTTEMÕLGUTUSEKS.......
Teatud määral on see ühe talguja arusaam asjadest, mida me koos arutasime. See võiks olla aluseks täienduste ja arusaamade lisamiseks, et asjadega edasi liikuda ja millele põhineda juba neljapäevasel( 21.10.10 kell18.00) SEMINARIL peahoones.
Kuna 7.10. jäi koostööks vähe aega, siis jõudsime esimese tunni jooksul ainult ajurünnakul põhinevat märksõnade, mõistete fikseerimiseni, teemade loeteluni, ja mõningate arusaamade selgitamiseni. Positiivseks pean seda, et keegi ei hakanud ühtki mõtet maha tegema, mistõttu tekkis teatud asjadest kõrgkoolis nn. jagatud arusaam, mis võimaldas minna rühmatöös edasi – järgmiste mõtetele. Tekkinud „jagatud arusaama“ põhjal tuli koostöösse justkui uus tasand – töö jätkus kahel lehel: ühele lehele märkisime mõtteid sellest KUIDAS muuta kõrgkool tõeliseks KÕRGKOOLIKS ? ja teine leht – KUIDAS saada kõrgkoolist „unistuste ÜLIKOOL? Seega tekkis mõttetegevusele 2mõõdet: kõrgkool kui tegelikkus oma muutustes ja „unistuste „ ülikool kui pilguheit tulevikku meie kujutlustes! Samas pidasime silmas meile ette antud nelja sfääri:
ühiskond
kõrgkool riik
tudeng

Ühiskonnas on ülikoolil täita väga oluline ülesanne – tagada ühiskonna JÄRJEPIDEVUS.
Selleks peame tudengitele pealisülesandena õpetama „ellujäämiskunsti“, mis annab neile võimaluse liikuda aimatavas tulevikus (me ei tea, mis tuleb?) ja keegi ei tea, mida selleks tarvis läheb.Seega me ei pea õpetama „male nuppe“ ( teadmisi,oskusi,vilumusi) lihvima, vaid malet mängima, et ellu jääda; rõhutan – mitte võitma, vaid ellu jääma!
Riiklikul tasemel tõlgendatakse hetkel ülikooli kui institutsiooni tootmis-majandusliku mudeliga: majandus vajab kõrgharidusega spetsialiste nii ja nii palju ja ülikool kui tootja peab tagama sellise nomenklatuurse toodangu tudengite näol, mis vastab vajadustele( millistele, missugustele?). Aga oh häda: tootmine ei vaja selliseid, mida seni toodetakse – „valgekraesid“?Konveier on vale – teeme ta teistsuguseks, reformime....Teeme kingadest õige pastlad...
Olukorra teeb veel raskemaks see, et ülikool peab tagama ka massilise kvaliteedi. Seda on võimatu teha! Nii me esimese tunnikese arutasime, kuidas tagada massidega kvaliteeti( kvaliteedi all mõeldakse omaduste kogumit, mis vastab standardile st. normidele) Jõudsime selgusele, et õppetöös eeldab kvaliteet teatud taset õppeprotsessi komponentides: tudeng-õppematerjal-õppejõud.Seega taset, mis tagab õppeprotsessi kulgemise.Massilisus viib aga protsessi katkelisusele – seega on massilisus ja kvaliteet seotud vastanditena. Massilisusega jääb kvaliteet kaotajaks. Arutelus oli ka kahtluse all see, et kas kõik tudengid on võimelised ülikooli läbima (väljalangevus?) Massilisus on toonud kõrgkooli uue õppejõu tüübi, keda nimetatakse karjak-professoriks,kuid tudeng on ikkagi jäetud omapäitsi toimima.Tudengi tunnetuslik tegevus on paljuski jäetud ainult tekstide omandamisele selmet seostada seda teiste õpivormidega( praktikum, seminar, konsultatsioon ja rühmategevused).Igati vajab suuremat läbimõeldust iseseisva ja juhendatava töö vahekord.
Õppejõu ettevalmistuses ja töös nägime võimalust, et tuutoritest saaks õppejõu erialased abilised, abiõppe jõud, kogemustega õppejõud, kelledest võiks kujuneda tudengile tõeline MENTOR
Suur mure oli õppematerjali kättesaadavusega, kohustusliku kirjanduse läbitöötamisega. Karjak-professor viib meid küll headele karjamaadele, kuid kuidas seal toimida on tudengile ebaselge. Iseseisva töö oskuses jääb tudengil vajaka.
Unistuste ülikooli lehel arutasime kogu haridussüsteemi terviklikkust( põhikool+gümnaasium+ ülikool).Kui võtta haridussüsteemi aluseks kultuurikontseptsioon( kultuuri all me mõtleme toimimisviise inimtegevustes), siis haridussüsteem on see koht, kus toimub kultuurimudelite kandumine ühelt põlvkonnalt järgmisele, taastootmine ja uute mudelite,eeskujude loomine.See toimub teatud määral kõikides lülides sama-aegselt, kuid erinevates vahekordades: põhikoolis - teadmised, oskused, vilumused+ traditsioonilised toimimisviisid; gümnaasiumis, kutsekoolides on rõhk kultuuri taastootmisele ja kõrgkool, ülikool – kultuuri loov lüli, kus luuakse uued kultuurimudelid ja paradigmad( teadusliku uurimistöö ja teadusalase õpetamise tavad),mida vajavad ühiskond, riik ja loovisiksused.Selle tagab elukestev õpe. Ülikoolis oleks optimaalseks süsteemiks 2+5 aastat + elukestva õppe uued mudelid, vormid inimtegevuses.
Oleme seisukohal, et pidevad muudatused haridussüsteemi erinevates lülides eri aegadel viivad õppetöö kui protsessi tõrgeteni, mis takistavad protsessi normaalset kulgu ja järjepidevust eri lülide vahel. Seega ülikool on loov asutus mitte vabrik ja tema tunnusteks on terviklikkus,süsteemsus ja elulisus, mis omakorda loob tingimused ja keskkonna ISIKSUSTE tekkeks ja arenguks, eliidi tekkimiseks ja uute kultuurimudelite, paradigmade loomiseks. Loodame, et Tartu Ülikool on selline EESTI RAHVUSÜLIKOOLINA.
Lõpetuseks tahan öelda, et loomulikult kõiki mõtteid ei jõutud hõlmata ja lõpuni mõelda, sellest piskuksest ajast tõusis aga tahtmine jätkata seda, mida tegime ja selle aluseks võiks olla ülaltoodu. Igatahes koostöö oli viljakas, tiivustav ja mõtteid ergastav. Suur tänu osavõtjatele!
Kohtumiseni internetis ja neljap.21.X 2010 kell 18.00 ülikooli peahoones aud.234
Lugupidamisega Jüri Plink
jyri.plink@hotmail.com tel. 7110665 ja +372 5220455


Viimati muutis seda Jüri Ginter (Püh Okt 31, 2010 3:09 pm). Kokku muudetud 1 kord

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

7.okt.ettekannete teesid

Postitamine  Valdo on Esm Okt 18, 2010 8:16 pm

Kõrghariduse kvaliteet

Kuidas tagada kvaliteeti?

1) praktikas populariseerimine, uute võimaluste loomine, paindlikkus
2) tasakaalu leidmine iseseisva õppetöö ja juhendatava õppetöö vahel
3) erialane tuutorlus (õpetades õpib kõige paremini)
4) tuutor => õppejõud => MENTOR
5) ÕPPEPROTSESS
• Individualiseerimine (IT kaudu)
• Süstematiseeritus ja koostöö õppejõudude vahel =tervikpilt
• Lähima arengu tsoon => uus tasand (ja edasipürgimine)

ÕPPEMATERJAL
• Kättesaadavus (kohustusliku kirjanduse olemasolu)
• Süsteemsus (terviklikkus)
• Atraktiivsus

KÕRGKOOL KÕRGKOOLIKS

Kõrgkooli roll ühiskonnas
Mida ootab ühiskond?
• Tööjõud (kogenud?) - vastuolu, kuna ülikoolis saab üldiselt vähe praktilist kogemust ja seega ei valmista tööks ette.
• Kas näida või olla? Kas ülikooli haridus on oluline selleks, et näida tark, osata palju tarku ja võõrkeelseid sõnu või on sellel sisuline tähendus?
• Ülikool kui tootmismudel
• Ühiskonna surve astuda kohe peale gümnaasiumit ülikooli, hoolimata sellest, et ei ole veel päris selge, millisele erialale on soov pühenduda.
• Sisseastumisel „ostetakse põrsas kotis“ kuna tegelikult tihti päris täpselt ei teata, mida konkreetne eriala endast kujutab.
• Massiülikool – kas ülikool peaks olema kõigi jaoks?
• Pidevad haridusreformid lõhuvad õppeprotsessi pidevust.


KUIDAS SAADA KÕRGKOOLIST UNISTUSTE ÜLIKOOL?

• Ülikool kui loov asutus (mitte tootmisvabrik)
• Isiksuste kasvulava
• Loob keskkonna isiksuse arenguks
• Eesti riik vajab isiksusi!
• Terviklikkus ja süsteemsus
• Elutarkus (kui tarkus tähendab teadmisi, oskusi, vilumusi, siis elutarkus tähendab lisaks oskust seda kõike ka teistele edasi anda)
• Ülikool on eluline

Valdo

Postituste arv : 485
Join date : 16/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Re: kõrghariduspoliitika

Postitamine  Sponsored content


Sponsored content


Tagasi üles Go down

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Tagasi üles


Vasta teemale
 
Permissions in this forum:
Sa saad vastata siinsetele teemadele