Ettepanekuid tööpuuduse leevendamiseks

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Go down

Ettepanekuid tööpuuduse leevendamiseks

Postitamine  Jüri Ginter on Kolm Veeb 10, 2010 5:03 pm

Põhiline probleem on selles, et arvatakse, et tööpuuduse leevendamiseks tuleb tegeleda üksnes töötutega.

Lahenduseks on hoopis see, et stimuleerida kõiki inimesi "karjääri tegema" (nii vabanevad nende senised töökohad ja täidetakse töökohad, kus on tööjõupuudus) ja uusi töökohti looma. On muidugi tore, kui töötud suudavad seda teha, kuid sellest ei piisa. See eeldab kogu senise paradigma muutumist.

Pikaajalise tööpuuduse puhul on peamine probleem hoopis töötute lapsed, kes omandavad käitumismudeli, kus hommikul pole vaja üles tõusta ja tööle (kooli) minna. Seoses sellega tuleks erilist tähelepanu pöörata nendele töötutele, kelle peres kasvavad alaealised lapsed. Küsimus ei ole üksnes rahas, vaid käitumisharjumises. On väga halb, kui lastes süveneb arusaam, et väga hästi saab hakkama ka ilma tööd tegemata.

Vajadusel võin neid mõtteid põhjalikumalt kommenteerida või lahti kirjutada.

Tööpuuduse teemal oli täna artikkel ka tänases Eesti Päevalehes.

Parimat

Jüri Ginter

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

probleemid koolituses

Postitamine  Jüri Ginter on Kolm Veeb 10, 2010 5:10 pm

Täiskasvanute koolitajatega suheldes ilmnes süsteemne viga töötute koolitamisel. Euroopa Liidu rahadega rahatakse koolitusi, mis ei lähtu koolitatavate vajadustest. Kogu koolituse projekt peab olema enne valmis, kui selgub, kes on konkreetsed õpilased ja millised on nende vajadused. Selline massiivne toetus on ära rikkunud olukorra turul. Koolitajad, kes ei soovi osaleda projektide kirjutamise muinasjutuvõistlusel, ei ole enam konkurentsivõimelised, kuna teistel koolitustel saab osaleda tasuta või makstakse isegi peale. Sammuks õiges suunas on viimasel ajal kasutusele võetud koolitusosak, mida saab kasutada vastavalt oma vajadustele.

Samas tuleks seoses osakutega välistada nn koolitusturism, kus koolitus on sekundaarne ja põhiline raha kulub reisimisele, majutusele, toitlustamisele, SPA teenustele jms.

Parimat

Jüri Ginter

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Aitähh Jürile!

Postitamine  Valdo on Kolm Veeb 10, 2010 5:44 pm

Täpselt see probleem tõusis eilsel Elukunsti arutelul TÜ raamatukogus. Jõudsime ka pisut mõelda, mida teha võiks. Väga hea lisatoetuspunkt Jürilt arukate koolitajate positsioonist.

Valdo

Postituste arv : 485
Join date : 16/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Re: Ettepanekuid tööpuuduse leevendamiseks

Postitamine  Jüri Ginter on Kolm Veeb 10, 2010 11:01 pm

Riigikogu Sotsiaalkomisjoni ettepanek on arutada käesoleva aasta 18. veebruaril Riigikogu täiskogul olulise tähtsusega riikliku küsimusena Tööpuuduse sotsiaalsete mõjude leevendamisega seonduvat temaatikat.

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

ettepanekud riigikogu liikmele

Postitamine  Jüri Ginter on Kolm Veeb 10, 2010 11:59 pm

Riigikogu liige Maret Merisaar ootab reedeks ettepanekuid tööpuuduse leevendamiseks. Lisan katke tema kirjast:

Kas meil on kedagi, kes oskaks praegust töötute täiendkoolituse korraldust asjalikult kritiseerida – teemade vähesus, mittesobivus jne. Olen aeg ajalt inimestelt kuulnud selliseid kaebusi. Liiga primitiivsed arvutikoolitused, erialaseid täiendusi ei ole …

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

esimene ettepanek

Postitamine  Jüri Ginter on Nelj Veeb 11, 2010 2:11 pm

Praegu kehtiva süsteemi põhimõtteline nõrkus on selles, et koolituse sisu pakuvad välja koolitajad ja selle vastavuse üle otsustavad rahastajad. Koolitatavad ise on sellest protsessist kõrvale jäänud, kuigi koolitus peaks lähtuma eelkõige tööandjate vajaduste ja töötajate võimaluste ühitamisest, st koolitus peaks aitama kaasa sellele, et töötaja vastaks temale püstitatud ootustele ja et tööandja ootused oleksid realistlikud (piiratud palga juures ei saa eeldada, et töötaja on "supermän".

Üheks võimalikuks lahenduseks oleks see, kui analoogiliselt riigikeeleeksami kompenseerimisega kompenseeritakse töötajale või tööandjale koolitusega seotud kulutused tingimusel, et töötaja asub antud tööle ja vabastab eelmise töökoha töötule või oli ise töötu. Kompenseerima peaks ka kulutused, millega seoses loodi uued töökohad, mis täideti töötutega või vabastavad töötajad oma senised töökohad ja nendele kohtadele asuvad tööle töötud. See kompensatsioon peaks olema seotud vastaval töökohal töötamise ajaga, st kui koolitus oli jätkusuutlik ja inimene jäi tööle pikemaks ajaks, kui koolituse kulude tasumiseks vajalik, hakkab töötaja või tööandja (sõltub sellest, kes kulud kandis) saama "dividende".

Selle süsteemi rakendumisel peaks olema ka riiklik koolituse krediteerimise süsteem, kus inimese tööleasumisel vastav laen kustutatakse.

Selline rahastamise süsteem toetab koolitajaid, kes oskavad arvestada tööandjate vajadusi ja töötute/töötajate võimalusi ning kaasavad tööandjad ja töötud/töötajad kursuste kavandamisse.

Seni on üheks probleemiks olnud see, et inimesed vormistavad end kokkuleppel töötuks, et saada tasuta koolitust. Seoses sellega võiks toetuse maht olla seotud tööpuuduse perioodi pikkusega.

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

hea kogemus

Postitamine  Jüri Ginter on Nelj Veeb 11, 2010 5:12 pm

Kümmekonda aastat tagasi olin sotsiaalvaldkonnaga tihedamalt seotud. Siis ühe valla sotsiaaltöötaja väitis, et tal on kokkulepe kohalike tööandjatega, et kui neil vabaneb töökoht, siis nad konsulteerivad valla sotsiaaltöötajaga, kellele seda töökohta kõige rohkem vaja on. Kahjuks ei oska ma väita, kas see süsteem toimib tänaseni. Selleks peab aga sotsiaaltöötajal olema hea ülevaade oma valla töötutest.

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Eesti haridusfoorumil tehtud ettepanekud

Postitamine  Jüri Ginter on Püh Veeb 21, 2010 2:06 pm

- Kõrgharidusega tööotsijad, kellel on eeldusi, tuleks panna teisi töötuid
õpetama, nii et need kiiremini uue töökoha leiaks. Nõukogude inimesed
mäletavad, et kõik kõrgharidusega mehed olid siis ühtlasi vähemalt
leitnandid ehk noorsõdurite väljaõpetajad - ükspuha, mida need mehed
ülikoolis õppisid. Kuna ohvitsere oli vähe, siis kasutati kõiki
kõrgharidusega mehi. Ja nad said hakkama, kui nad armeesse ohvitseriks
võeti.

Mida konkreetsemalt kõrgharidusega tööotsijad saaks praegu teha?

- Kõrgharidusega tööotsijad, kellel on eeldusi, võiks minna (kasvõi
vabatahtlikena) koolidesse raskustes õpilasi abistama. Samas jäädi
kahtlema, kas seadus seda lubab. Arvati, et kui ei luba, siis tuleb
taotleda seaduse muutmist.

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

liikuv tööturuametnik

Postitamine  Jüri Ginter on Püh Veeb 21, 2010 3:17 pm

võiks olla ka liikuv tööturuametnik, kes võtaks mingi kindla perioodi tagant (kord nädalas/kord kahe nädala tagant/kord kuus) töötuid vastu valla/linnavalitsuse ruumides. See tekitaks töötutele väiksema transpordikulu kohustuslikul "näonäitamisel". Iseenesest võiks ju olla mingi kindel arv selliseid ametnikke maakonnas, kes siis käivad ühest omavalitsusest teise.

Tervitustega,

Maris Aleksašin

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

rohelised töökohad

Postitamine  Jüri Ginter on Teis Märts 02, 2010 3:56 am

Oleksin huvitatud koostööst ja infovahetusest "roheliste töökohtade" teemadel. Seni on rohkem juttu olnud majade soojustamisest, kuid uusi töökohti tekib ka biojäätmete komposteerimisel (see vähendab vajadust väetisi sisse vedada), mahetoodete turustamisel jm.

Jüri Ginter jyri.ginter@gmail.com

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

arutelu Riigikogus

Postitamine  Jüri Ginter on Reede Märts 12, 2010 4:22 pm

Veel üks link tööpuuduse teemal.

Parimat

Jüri Ginter


Stenogramm arutelult loetav http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1268291100

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

kirjavahetus Riigikogu fraktsiooniga

Postitamine  Jüri Ginter on Teis Märts 16, 2010 12:03 am

Esitasin EER Riigikogu fraktsioonile omapoolsed ettepanekud:

1.Toetada tuleks nende inimeste koolitust jm tegevust, mille tulemusena nad loovad uusi töökohti või vabastavad oma senise lihtsama töökoha ja asuvad ise suuremat kvalifikatsiooni nõudvale töökohale;

VL kommentaar: Koolitusi korraldab töötukassa ja kuulutab selleks hanke vajame sellist ja sellist koolitust nii mkitmele inimesele. Mida nimelt praeguses korras muuta? Kess määrab (ennustab) need õiged koolitused. Ettevõtluse alustamise koolitus , jah see on ok ja seda minu teada ka ohtralt tehakse ja lisaks anytakse riigi poolt raha ettevõtte tegevusega alustamiseks. Suuremat kvalifikatsiooni nõudvale töökohale üleminekut ei näe ma kuskilt, kui noid töökohti on, koolita kui palju tahad.

JG vastus: Korras tulebki muuta seda, et vähendada nn ette kinni makstud koolituste osakaalu ja kasutada seda raha selleks, kui keegi on juba koolitusel käinud ja selle tulemusena töötule koha loonud või vabastanud. Suuremat kvalifikatsiooni nõudvad kohad on täiesti olemas, kuid nendele üleminekut praegu ei toetata.

2. Kohalikud omavalitsusüksused ja töötukassa peaksid tegema koostööd, et leida töökohad eelkõige raskemas olukorras olevatele inimestele;
VL kommentaar: Teevad ju koostööd. Küsimus on, kas raha jätkub, et hädaabi tööde tegemise ja korraldamisega ja tegijatele makstava raha kulu kinni maksta piisavas mahus. Pigem aitaksid siin edasi eraldiste suurendamine, ettevõtjatele hädaabitööde pakkumiseks suurema rahasumma andmine per nupp ja ettepanekud, kust leida kate
JG vastus: kui koostööd tehakse, siis tuleks vastavat head kogemust ka teistele tutvustada. Mina ei ole nõus, et olemasolevat raha ei saa efektiivsemalt kasutada. Üldjuhul see koostöö siiski veel nii efektiivne ei ole, et enam paremini ei saa.

3. Eriprogramm peaks olema nende perede toetuseks, kus keegi tööl ei käi, et peredes olevatel alaealistel lastel ei kujuneks harjumust, et hommikul ei peagi kooli (ja tööle) minema.
VL kommentaar: ei saa ettepanekust üldse aru. Jah, raha toetusena, et toime tuleks lastega töötu pere on vaja juurde anda. Küsimus, kust võtta. Juba on sees eelnõu sarnase abi tõstmiseks ja reformi ettepanek kaotata katte leidmiseks kodulaenuintresside tulust mahaarvamine. Mina toetan seda konkreetset allikat. Aga kuidas seda siduda tööharjumuse tekitamisega, ei tea.
JG selgitan siis üle. Jällegi ei ole jutt täiendava raha andmisest, vaid töö ümberkorraldamisest. Vastavad riskipered peaksid olema erilise tähelepanu all, neile tuleks määrata tugiisikud, täiskasvanutele tuleks leida tegevus, mis neid hommikul kodust välja viiks.

4. Muuta tuleks piiranguid, mis sunnivad töötuid loobuma ajutistest töödest, kuna muidu nad kaotavad töötu abiraha.
VL kommentaar: Millised tingimused ära muuta (nt praegu piiriks x päeva, uueks piiriks y päeva), põhjendus.

JG see ettepanek on leidnud laia kajastamist ka ajakirjanduses. Praegu ei ole mingit alampiiri. Kui teeb ka tunni palga eest tööd, siis jääb töötu rahast ilma. Töötutele on omad klubid, vajadusel võib nendega täpseid regulatsioone arutada. Minu arvates võiks töötu abiraha vähendamine olla proportsionaalne st kui inimene teenib nüüd kuus 10% senisest palgast, siis saab ta 90% talle ette nähtud abirahast.

5. Miinimumpalga langetamisega on asi klaar, aga ei toeta, sest on oht, et miinimumpalga langetamine mõjutab negatiivselt kõiki seniseid töötajaid ja nende toimetulekut.
JG ei saa aru, kuidas see mõjutab neid inimesi, kellel on juba sõlmutud tööleping. Samuti selgitasin ma, et see on eriti vajalik säte erivajadustega inimestele, kes ei suuda miinimumpalga eest tööd teha, kuid kellele oleks rakendus vajalik.

6. Erivajadusega inimeste töölevõttu juba täna soodustatakse, tööturg täna on kogu tollele initsiatiivile vee peale tõmmanud. Aitaks jälle selletarbeks suuremate summade mängupanek, aga raha pole. Kust leida katet.

JG vt minu eelmist kommentaari.

Parimat

Jüri Ginter

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Re: Ettepanekuid tööpuuduse leevendamiseks

Postitamine  agu on Teis Märts 16, 2010 2:16 am

Tänan ELUKUNSTI foorumi inimeste nimel Jürit asjalike mõtete eest!Very Happy

Omalt pool lisan siia viite TÖÖKOHTADE LOOMISE TEEMALE Roheliste korraldaud Avatud Ruumi üritusel, mis nädalavahetusel Obinitsas korraldatid. Eestvedaja sellel teemal oli Airi, Urvastest. Mõned mõtted viidatud pildil on ka minu välja öeldud.

Esinesin Obinitsas ka ise eestvedajana, aga minul kogunes kaasarääkijaid vähe. Täiendan oma materjali ja esitan kunagi hiljem.


ERR töötuse teema asjus OBINITSAS, Avatud Ruumi üritusel

agu

Postituste arv : 367
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Täiendavad ettepanekud

Postitamine  Jüri Ginter on Reede Apr 16, 2010 2:19 pm

Millised on teie kommentaarid sellele ettepanekule?

Parimat

Jüri
740 SE I

TÖÖKOHTADE LOOMISE SEADUS



§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduses (RT I 1995, 21, 323; 2010, 11, 56) paragrahvi 222 lg 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud korras tehtava avaliku töö eest saadud tasu.“.



§ 2. Sotsiaalmaksuseaduses (RT I 2000, 102, 675; 2009, 62, 405) tehakse järgmised muudatused:

1. paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

„14) enne tööle või kohaliku omavalitsuse üksusesse teenistusse asumist kuus kuud töötuna registreeritud isiku töötasult ulatuses, mis ei ületa ühes kuus kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära, kuid mitte enam kui 12 kuu vältel alates isiku tööle asumisest. Käesolevas punktis nimetatud isiku töötasu selle osa eest, mis ületab kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära, maksab sotsiaalmaksu tööandja.“;



2. paragrahvi 6 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:

„(2) Sotsiaalmaksu maksmise erijuhtudel makstakse sotsiaalmaksu käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 14 ja lõigetes 21 ja 22 nimetatud juhtudel.“;



3. paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 14 nimetatud isiku eest makstakse sotsiaalmaksu töötasu ulatuses, mis ei ületa ühes kuus kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära, kuid mitte enam kui 12 kuu vältel alates tema tööle asumisest. Käesolevas lõikes nimetatud isiku töötasu selle osa eest, mis ületab kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära, maksab sotsiaalmaksu tööandja“;



4. seadust täiendatakse paragrahviga 61 järgmises sõnastuses:

㤠61. Riigi poolt tasutud sotsiaalmaksu tagastamine



Käesoleva seaduse paragrahv 6 lg 1 punktis 14 sätestatud summa tagastatakse kogu ulatuses, kui asjakohane töö- või teenistussuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kuue kuu möödumist töölepingu sõlmimisest või ametisse nimetamisest, välja arvatud juhul, kui:

1) vabastamise põhjus on teenistuja poolne teenistuskohustuste rikkumine, usalduse kaotus või vääritu tegu või töötaja töölepingu ülesütlemine töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjustel;

2) teenistuja ei vasta ametikohale oma tööoskuste või tervise poolest või töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud põhjustel.“.



§ 3. Tööturuteenuste- ja toetuste seaduses (RT I 2005, 54, 430; 2009, 36, 234) tehakse järgmised muudatused:

1. paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:



„14) sotsiaalne töökoht.“;

2. paragrahv 16 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:

„(2) Töötu suunatakse tema nõusolekul avalikule tööle kuni 10 tööpäevaks, kuid mitte kauemaks kui 80 tunniks ühe kuu jooksul. Töötu osaleb avalikus töös kuni 8 tundi päevas ja kuni 25 tundi nädalas. 16–17-aastane töötu osaleb avalikus töös kuni 7 tundi päevas ja kuni 25 tundi nädalas.”;

3. seadust täiendatakse paragrahviga 231 järgmises sõnastuses:

„§ 231. Sotsiaalne töökoht



(1) Sotsiaalne töökoht on avalikes huvides loodud ajutine töökoht.



(2) Perioodil, kui Eesti Töötukassa poolt avaldatud registreeritud töötuse osakaal tööjõust ületab 5% on sotsiaalsele töökohale õigus isikul, kes on töötu. Perioodil, kui Eesti Töötukassa poolt avaldatud registreeritud töötuse osakaal tööjõust on alla 5%, on sotsiaalsele töökohale õigus isikul, kes on olnud töötuna arvel järjest üle kuue kuu.



(3) Sotsiaalsel töökohal töötava isiku eest sotsiaalmaksu maksmisel kohaldatakse sotsiaalmaksuseaduse § 6 sätestatut.

(4) Töötu suunatakse tema nõusolekul sotsiaalsele töökohale kuni 12 kuuks. Eesti Töötukassa sõlmib sotsiaalse töökoha korraldamiseks halduslepingu. Halduslepingus määratakse lisaks halduskoostöö seaduse § 10 nimetatud asjaoludele kindlaks:
1) sotsiaalse töökoha laad;
2) töötamiskoht ja töö kestus;
3) rakendatavate isikute arv;
4) sotsiaalsel töökohal töötava isiku õigused ja kohustused;
5) sotsiaalsel töökohal töötava töötu tasu suurus ja selle maksmise tingimused;
6) sotsiaalsel töökohal töötavate isikute arvestuse pidamise ja Eesti Töötukassale vastavate andmete esitamise kord.

(5) Sotsiaalsete töökohtade loomise ja finantseerimise kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.“.



§ 4. Eesti Arengufondi seaduses (RT I 2006, 52, 385; 2010, 9, 41) paragrahv 28 lõike 2 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) riigieelarvelistest eraldistest, mille suuruseks on 0,3 % planeeritavast riigieelarvest eelarveaasta jooksul;“.





§ 5. Seaduse jõustumine



(1) Käesolev seadus jõustub üldises korras



(2) Käesoleva seaduse § 4 jõustub 1. jaanuaril 2011.aastal.





Riigikogu esimees Ene Ergma





Tallinn, „…..“ „…………………………………….“ 2010.a.



Algataja:









Eesti Keskerakonna fraktsioon

15. aprill 2010.a.



SELETUSKIRI





TÖÖKOHTADE LOOMISE SEADUSE EELNÕU JUURDE





1. Sissejuhatus



Käesoleva seaduse eelnõuga muudetakse sotsiaalmaksuseadust, tulumaksuseadust, Eesti Arengufondi seadust ja tööturuteenuste- ja toetuste seadust.



Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.



2. Eelnõu eesmärk



Eelnõu eesmärk on töö kaotanud inimeste võimalikult kiire tööle rakendamise soodustamine ning majanduse elavdamine ajal, mil Eestis on üle 100 000 töötu. Üha enam on neid inimesi, kes on pikaajaliselt töötud, kaotanud lootuse töö leida ning langevad Töötukassa ametlikust statistikast välja mõne sanktsiooni tõttu. Riigi poolt seni pakutud meetmed, nagu palgatoetuse saajate ringi laiendamine, ei ole toonud kaasa oodatavat tulemust ja tööle saanute arv ei ole oluliselt tõusnud. Töötukassa kodulehelt pärineva statistika järgi jäi 2009. aasta teises pooles töö leidunud töötute arv 2000 kuni 3500 inimese juurde ning näitajad on 2010. aastal selles osas tõusnud vaid paarisaja inimese võrra.



3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs



Tööturuteenuste ja toetuste seaduse muutmisega tuuakse seadusesse sotsiaalse töökoha mõiste. Sotsiaalne töökoht on loodud ajutine töökoht. Kõige sobivam oleks kombineeritud lähenemine, kus sotsiaalseid töökohti loob riik ise, loovad kohalikud omavalitsused, eraettevõtted ja kolmas sektor. Perioodil, kui Eesti Töötukassa poolt avaldatud registreeritud töötuse osakaal tööjõust ületab 5% on sotsiaalsele töökohale õigus isikul, kes on töötu. Perioodil, kui Eesti Töötukassa poolt avaldatud registreeritud töötuse osakaal tööjõust on alla 5%, on sotsiaalsele töökohale õigus isikul, kes on olnud töötuna arvel järjest üle kuue kuu.

Lisaks laiendatakse töötu õigust osaleda avalikus töös senilubatust suuremas mahus. Kehtiva seaduse kohaselt ei või töötu osaleda avalikus töös rohkem kui 50 tundi kuus. Olemasolev piirang on põhjendatud kahe asjaoluga: esiteks töötu kohustusega otsida tööd ja avaliku töö ajaline piirang peab jätma selleks piisavalt aega. Lisaks aitab see vältida juhtumeid, kus kohalikud omavalitsused sõlmivad hädaabitööde lepinguid ka siis, kui võiks sõlmida tähtajalisi töölepinguid.

Piirang 80 tundi kuus jätaks töötule piisavalt vaba aega töö otsimiseks ja ei õigustaks samas tähtajalise töölepingu sõlmimata jätmist, kui selline vajadus esineb. Avalikus töös suuremas mahus osalemine võimaldaks töötul teenida kuni 810 krooni lisaraha kuus.

Eelnõus esitatud piirang võimaldab motiveerida töötuid senisest enam osalema avalikus töös ega kahjusta riigi ega kolmandate isikute huve.

Sotsiaalmaksuseaduse muutmisega tasub vähemalt kuus kuud töötuna arvel olnud ja pärast seda tööle võetud isiku eest sotsiaalmaksu riik. Riik tasub sotsiaalmaksu kuni 12 kuu vältel alates tööle asumisest töötasult, mis ei ületa ühes kuus kahekordset töötasu alammäära. Töötasu selle osa eest, mis ületab ühes kuus kahekordset töötasu alammäära, maksab sotsiaalmaksu tööandja.

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega jäetakse avaliku töö eest saadavad tulud toimetulekutoetuse arvestamisel välja. Sellega motiveeritakse neid töötuid, kellele enam töötutoetust ei maksta, võtma osa sellest tööturumeetmest, kaotamata igakuist sissetulekut.

Eesti Arengufondi seaduse muutmisega tagatakse arengufondile iga-aastaselt riigieelarve mahuga seotud summa, mis tagab selle organisatsiooni jätkusuutlikkuse ning vähendab sõltumist poliitilistest tõmbetuultest. Muudatus tagab fondi stabiilsuse ning võimaldab tal täita oma peamist ülesannet - algatada ja toetada Eesti majanduses ning ühiskonnas muutusi, mis kiirendaksid meie majandusstruktuuri kaasajastamist, viiksid ekspordi kasvule ja aitaksid luua uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti.



4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu sätestab uue mõistena sotsiaalse töökoha.





5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele



Eelnõu ei sisalda sätteid, mis oleksid vastuolus Euroopa Liidu õigusega.



6. Eelnõu mõjud



Sotsiaalmaksu seaduse muutmisega seotud kulutused:

Kahekordne kuupalga alammäär 2009. aastal on 4350x2=8700 krooni. Eelnõu järgi tuleb tööd leidnud inimese eest sotsiaalmaksu maksta minimaalselt 1435,5 krooni kuus ning maksimaalselt 2871 krooni kuus. (Ühe tööd leidnud isiku eest tuleks riigil sotsiaalmaksu aastas tasuda sellisel juhul maksimaalselt 34 452 krooni.)



Tööturuteenuste- ja toetuste seaduse § 16 muutmine ei too kaasa kulutusi riigieelarves. Sotsiaalsete töökohtade loomine toob kaasa kulutusi kuivõrd riik otsustab sotsiaalseid töökohti luua.



Eesti Arengufondi seaduse muutmine toob kaasa kulutusi 2011. aasta riigieelarvest 0,3 % ulatuses



Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine toob kaasa kulutusi 3 miljoni krooni ulatuses.



Eelnõuga seotud kulutuste katteallikaks on astmeline tulumaks.



7. Seaduse jõustumine



Seadus jõustub üldises korras. Eesti Arengufondi seaduse muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2011. aastal.



Algataja:



Eesti Keskerakonna fraktsioon

15. aprill 2010.a.

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Re: Ettepanekuid tööpuuduse leevendamiseks

Postitamine  Sponsored content


Sponsored content


Tagasi üles Go down

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Tagasi üles


 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele