TALGUJAD
Would you like to react to this message? Create an account in a few clicks or log in to continue.

Sissejuhatav orientatsioon

Go down

Sissejuhatav orientatsioon Empty Sissejuhatav orientatsioon

Postitamine  Jüri Ginter Laup Veeb 06, 2010 2:26 pm

Enne arutelude algust peaksime mõtlema sellele, miks meil seda arutelu vaja on. Loomulikult on huvitav proovida uusi võimalusi interneti kasutamisel ja olla maailmas esimene. Tore on saada kokku vanade sõpradega ja leida üha uusi inimesi, kellega koostöö klapib. See aga ei aita määrata arutelu sisu.

Kogukonna temamaatika on Eestis mitmeti aktuaalne. Ühelt poolt ei ole see termin ja mõiste Eestis üldse laialt omaks võetud. Teiselt poolt on Eestis praegu demokraatia kriis. Inimesed hakkavad aru saama, et neid on petetud ja et tegelikult on demokraatia ühiskond, kus valitseb eliit kasutades demagoogiat. Inimeste ainus võimalus on valida endale eliit. Nii näitavad uuringute tulemused, et Riigikogu valimisedu oli 0,9 korrelatsiooniga seotud sellega, kui palju raha erakond valimiskampaaniale kulutas. Rahvale sisendatakse, et demokraatia ainus alternatiiv on autokraatia ning isikukultuse suunas agiteerivad Eesti suuremad erakonnad. Teised erakonnad juhivad aga tähelepanu autokraatia ohule, et põhjendada demokraatiat. Tegelikult on demokraatia alternatiiviks osalus, kogukonnad, kes ise otsustavad ja tegutsevad. See looks uue situatsiooni ka tööjõuturul, mis eriti Eestis on uuringute põhjal orienteeritud sellele, et ühed annavad tööd ja teised on palgatöölised. Demokraatia ja osaluse teemal vt http://haridusterminoloogia.wikispaces.com/ jm

Samas ei ole ühistud jm kogukondlik Eestile üldse võõras. Enne teist maailmasõda oldi selles osas maailmas esirinnas. Saatuslikuks sai nõukogude periood, kus endiste seltside jt eestvedajad tapeti või küüditati ning alt üles arenev ühistegevus asendati ülevalt alla juhitava ühistegevusega. Samasugune ülalt alla ühistegevuse areng on iseloomustanud ka taasiseseisvunud Eestit, kus erakondade aluseks ei ole liikmeskond, vaid kitsas kildkond, ülalt alla ning välismaiseid eeskujusid matkides on moodustatud ka taluliidud jm

Omapärane väljakutse on arutada neid teemasid koos Vene kolleegidega, kelle ühiskondlik situatsioon on erinev. Nemad ei ole läbi teinud nii sügavat kriisi, kui meie 90-ndate alguses. Meil on juba olemas sellekohane kogemus ODI-6 näol, mille tulemusi oleme kajastanud ka selles foorumis.

Kes ei ole mõttetalgutel osalenud, neil on raske mõista, miks peab arutelule kuluma nii palju aega. Paljud meist on kuulnud või lugenud grupitöö faasidest. Selleks, et jõuda ühtekuuluvuse ja koostöö faasi on vaja läbida konflikti faas. Lühema arutelu puhul jäädakse sõltuvuse faasi. Kui läheb hästi, siis jõutakse ka minna konflikti st toimub enesemääramise täpsustamine arvestades teisi osalejaid. Väga kurb on aga konflikti faasis lõpetada, siis jääb mulje, nagu oleks arutelu ebaõnnestunud.

Jüri Ginter

Postituste arv : 289
Join date : 20/05/2009

Tagasi üles Go down

Tagasi üles


 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele