TALGUJAD
Would you like to react to this message? Create an account in a few clicks or log in to continue.

Marginaalsus kui positiiv

Go down

Marginaalsus kui positiiv Empty Marginaalsus kui positiiv

Postitamine  agu Reede Veeb 25, 2011 9:34 pm

Pikema aja lõikes on mul kogunenud küllaltki palju nüansse, kus asjaolude ja neid seletavate refleksioonide vahel näen vastuolu. Mille põhjuse otsimisel jäin kimbatusse.

Umbes kuu aega tagasi kogesin lahendust kimbatusele. Inspiratsiooni selleks sain jälle Valdur Mikitalt, nagu viimasel ajal üsana sagedasti kipub olema. Mikita otsib keele maailmas üliformaliseeritud kirjakeele varjust elava (inim)keele nõtket loomejõudu. See on ju täiesti sarnane mõttetalgute otsingusuunale - otsida projekteeritud ODI vastukaaluks elavat situatiivset mõttekudet.

Ühel hetkel tajusin, et minus kogunenud vastuoksuste pilt muutub seletavaks siis, kui jätan kõrvale selle tõsiduse, millega talgujate seltsis on tavaks pühenduda refleksioonile ja seega mõista mõttetalgu maailma veel situatiivsemalt, kui seni endit ODI kõrval on nähtud.

Seejjures ei ole leidnud ma paremat iseloomustavat ja ehitavat sõna, kui MARGINAALSUS.
Marginaalsuse mõistel on suurte globaalsete projektide ajastul teatav alavääristav maik manu saanud.
Marginaalnsust saab võtta läbinisti positiivse omadusena


Tegelikult on marginaalsel, st peenekoelisel vähe silmatorkaval substantsil elus vägagi suur tähtsus. Näiteks mitmesugune peenstruktuur, süsteemi peenkude, kas või kapilaarsoonestik.


Põgusal pealelendamisel oleks MARGINAALSUS selline:

ajaliselt muutuv,
väike standatiseeritusaste, isegi unikaalsus.
täpselt kirjeldamatu ja järele tehtamatu
marginaalses on sageli palju tõlkimatut
tõlkimismeelsuses võib igale marginaalile tohutu gloobusemahuga seosterägastiku külge arendada. aga tolle suure seletusega pole siis midagi peale hakata
marginaali hõlmavus ulatuvus on üldiselt väike, võib kahaneda üksikisikuni
marginaalsuse "element, grupp, ühik" võib kahaneda üksikisikuni
isegi väiksemaks - värsina varjuda raamatusse, või muul viisil mõneks ajaks konserveeruda, surra).


informatsiooni
(kommunikatsiooni) hindamisel
mõõdupuuna on loogilisuse asemel olulisem EMPAATIA

marginaal võib taotleda laiemat enesekehtestamist
kosuda niiviisi laiemaks projektiks
võib taotleda endale sildi vormsiatmist
valada mingi valiku oma sisust tekstidesse ja lasta selle materjali seiklema IKT maailma.


Marginaalne sündmus või protsess võib olla olemuslikult oluline, aga sageli jääb ajaloolises mälus kajatamata, teadmine sellest levib väikses ringis, kulturiseerimisel kajastatakse pealiskaudselt või moonutatult. Summeerub anonüümselt mingisse suuremasse kooslusse
Marginaalse olu või protsessi keel on nüansirikas ja kirja pannes paratamatult vaesustub, ja moondub kirjapanemise reeglistikuga kohandades.

Positiivsest marrginaalsusest rääkides võib mysle - dejatelnost valdkonnas eristada kolme valda või taset

1. marginaalne, mis ei pruugi sammukese kauguselt olla märgatav
2. marginaalne, reflekteeritud väljapoole
3. Projekti tasasand, (näiteks ODI või mõttetalgute suured projektid).

agu

Postituste arv : 386
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu

Tagasi üles Go down

Marginaalsus kui positiiv Empty Marginaalsuse piirid

Postitamine  agu Kolm Märts 09, 2011 6:28 pm

Marginaaluse piiri tuleks jälgida mitmes ruumis, küllalt loogiline on seda märgata osaliste arvukuse mõttes või geograafiliselt joonistada. Siinkohal püüan seletada oma arusaamist marginaalsuse piiritlemisest nn kommunikatsioonivahendite vallas.

Marginaalsuse puhul toimub konkreetne elav kontakt loomulike meeleelundite küündivuse piires. Marginaalsus elab nn ESMASE REAALSUSE kvaliteedis, ta on rohkem protsess kui substants.

Esimeseks marginaalsusest väljumise läveks tuleks pidada kirjaoskuse kasutamiselevõttu (Valdur Mikitat järgides). Selge on et erinevad kirjasüsteemid töötavad mõnevõrra erinevalt (näit. indiaanlaste nöörkiri, laialt levinud hieroglüüfkiri, maailmas populaarseim kõne foneetikat järgiv alfabeet jne).
Kiri
  1. võimaldab kanda mõtte selle ütleja juurest ära, isegi väga kaugele;
  2. Võimaldab mõtteid hoida pikka aega passiivsena;
  3. Hoida mõtteid alles kaugemale ütleja surmapiirist, ja ümberjutustajate surmapiirist, kaugemale sootsiumi loomulikust unustuspiirist;
  4. Võimaldab mõtteid mitut moodi manipuleerida, mõtteid hävitada, valikuliselt või hulgi ja seda ilma inimest hävitamata või füüsiliselt mõjutamata;

Esimene piir või kammits.
Mõtte astumisel kirjavalda toimub tema standartiseerimine ja lihtsustamine. Kirjapanekul venitatakse ja vormitakse mõte kasutatavale kirjasüsteemile sobivaks, jäetakse kõrvale tülikad nüansid. Kirjaoskuse massiliseks saades standartiseerub ja areneb kogu keel sobitumise suunas konkreetse kirjasüsteemiga. Kultuurseks ja kiiduväärseks hakatakse pidama rääkimist kirjakeeles. Tekib alateadvuslik enesekammitsemine, uus ajend mõtelda "õigeid mõtteid".

Teine piir.
Järgmine marginaalsuse ületamise piir tuleb koos trükipressiga, informatsiooni tehnoloogilise levitamisega. Massiline kirjaoskuse leviku ja tehnoloogiliselt paljundatud informatsiooni mahu kasvuga tekkis 20. sajandil olukord, mida Niklas Luhmann nimetab TEISESEKS REAALSUSEKS. Isikul või isegi kogukonnal (ühiskonnal?) kaob ära oma teadmiste "logiraamat", raske on ütelda takkajärgi, kuivõrd mingi teadmine on pärit vahetust kogemusest või siis hoopis tehnoloogiliselt käideldud infoväljast. Võib järeldada, et palju rohkem iga inimese teadmiste sisus pärineb nüüd loetust kui loomulikust kogemusest. Mul võib küll meeles püsida, et sain mingi tarkuse elavas suhtluses konkreetse isikuga, kes mul "silmas avas", seletas väga loogiliselt ja demonstreeris illustreerivaid lihtsaid katseid. Ma ei või aga teada, kuivõrd on seletaja jutus tema puhas kogemus ja kuivõrd on see pikk copy-paste ahel, läbi mitmete autorite ja tõlkepiiride. Minu ahaa-elamuse tagamaa võib olla sarnane tsirkuseillsionisti või hüpnotisööri meisterlikkusega, millest mina koos minu kaasaegsetega osa saan. Oleme kõik koos totaalses infoühiskonnas. Niklas Luhmann tõestab, et 20. sajandil sisenes inimsugu teisesesse reaalsusesse ja ei olegi võimalik teha kindlaks, kuivõrd on nüüd meie poolt kogetav kooskõlas nn esimese reaalsusega või elame kõik mingis illusiooniteatris.

Talgujate asend
Talgujate tegevuses on tugevalt olemas see alge, mis püüab ületada seda kaasaegset tunnetustõket(?), millele Niklas Luhmann osutab. Seejuures tõstatub siin ehedalt semiootiline probleem, mille lahendamist Valdur Mikita püüab inspireerida - taastada või luua märgisüsteem, millega marginaalne ehe olemine (esmane reaalsus) saaks jääda tunnetuserksaks ning vabaks stanartitest, (vähemalt kirjastandartitest) ja võiks suhelda "sugulusmarginaalsustega" keset ilmselt vältimatut teisest reaalsust. Ja kuidas suhelda suure projektimaailmaga nii, et ise ei muganduks kirjutatud ja kirjutamata stadartitega, või ei libastuks ise looma uusi standarte.


Luhmanni ja Mikita mõisted ühtses mustris
Esmane reaalsus, loomulik suhtlus. Mikita
esimene piir
kiri => kirjakeel Mikita
teine piir
Teisene reaalsus. Trükitehnoloogia ja teised tehnoloogilised paljudustehnikad. Luhmann
Kolmas piir. Võiks joonistada ka selle piiri...
Virtuaalsus. no comments.


agu

Postituste arv : 386
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu

Tagasi üles Go down

Marginaalsus kui positiiv Empty Marginaalsus ja Sorose foresicht

Postitamine  agu Püh Apr 03, 2011 8:41 pm

Sattusin juhuslikult ühele minu enda suht paremini läbitoimetatud kirjutisele aastast 2000

http://www.sirp.ee/archive/2000/07.04.00/Sots/sots1-6.html
http://www.sirp.ee/archive/2000/14.04.00/Sots/sots1-5.html

Üle lugedes tõden jälle seda moraali, et meieaegsed vaimsed heatahte kogukonnad tegutsevad nagu marginaalsed suht kinnised üksused, mõtlevad ja teevad põhimõtteliselt sama ja ajastu jaoks tarvilikku asja. Samas kasutavad kõik oma kitsamas ringis kujunenud terminoloogiat ja kulutavad palju energiat ning aega, et saavutada ekspansiooniline laienemine, kas üldrahvuslikuks või lausa globaalseks. Mõnel see õnnestub, näit Soros.
Lugesin üle siinviidatud oma enda referaadi Sorose avatud ühiskonnast ja tõden, et see jutt kattub täiesti EURA viimaste kuude juttudega.
Ja ma tõden taaskord Valdur Mikita osutust korrates, et ühiskonna peenstruktuur toimib mustmiljonis marginaalses koosluses, mis on mõõduka suurusega või lausa minimaalsed, ajavad kõik põhimõtteliselt sama asja aga räägivad kõik oma sisemist keelt, millest saadakse aru heal juhul pere ringis, aga juba üleaedne ei pruugi suuremat mõista. Nende kõigi koosluste üksikult või koos edenemise jaoks ei ole vaja luua valgustussajandi teadusliku täpse universaalse mõistetesüsteemi eeskujul mingit ühtset metakeelt, kas ühe marginaalkeele ekspansiooni teel või siis mingi tehiskeelt luues. Ühtne universaalne kood mõjub ühiskonna peenstruktuurile pärssivalt, nagu penitsiliin bakteritele.
Ühiskonna peenkoele sobib tervekssaamise tarvis mingi teine semiootika kui grammatikates ja entsüklopeediates talletatav, selline kus teada, et naaber või partner ei ole juba põhimõtteliselt lõpuni arusaadav või defineeritav. Valgustustarkuses loodud sõnastike või defineerimistavade asemel on siin vaja muid palju "pehmemaid" tõlkimisviise. Muidu tuleks tavitada üle mõistuse palju üle mõistuse keerulisi sõnastikke.

agu

Postituste arv : 386
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu

Tagasi üles Go down

Marginaalsus kui positiiv Empty Re: Marginaalsus kui positiiv

Postitamine  Sponsored content


Sponsored content


Tagasi üles Go down

Tagasi üles


 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele