pressiteade

[Jüri Ginter]

Tartus toimusid 6.-8. novembrini jälle kolmepäevased mõttetalgud. Esimesed pikemad mõttetalgud toimusid Eestis rohkem kui 20 aastat tagasi ning neil osales tuhandeid inimesi. Kolme päeva jooksul jõuti lahendusteni, kuidas asendada õpilaste selekteerimine võimete ja huvide alusel diferentseerimisega, kuidas koolide ühendamise asemel saavutada koolivõrgu uus kvaliteet ja palju muud.



Mitmes küsimuses jäi arutelu ka pooleli, nii näiteks pole veel täit selgust, miks Eesti on tänapäeval sotsiaalse kapitali poolest maailma riikide seas viimaste seas, kui enne teist maailmasõda oli Eesti ühistegevuse osas juhtiv riik maailmas ning on olemas tugev teistes kultuurides puuduv talgute traditsioon. Edasi arendamist vajavad ka mõtted õpetajakoolituse ümberkorraldamisest.

Mõttetalgutel osales väga erinevaid inimesi, nii oli kohal näiteks ministeeriumi tippametnik kui ka kirikuõpetaja, nii pensionärid kui ka üliõpilased, nii töötu kui ka ülikoolide õppejõud, esindatud oli nii Tallinn kui ka Setumaa. Arutelu temaatika määrasid osalejad ise.

“Mina sain õppejõuna paremini läbi mõelda, kuidas korraldada üliõpilaste tööde tagasisidestamine. Juba kursuse alguses arutame läbi ja lepime kokku soovitavad väljundid ning selle, mille alusel me nende saavutamist hindame. Iga üliõpilane hindab sellest lähtuvalt oma tööd ise ja palub ka kaasüliõpilaste hinnangut. Õppejõud kommenteerib aspektidest, mis üliõpilasele kõige olulisemad on.” leidis mõttetalguid läbi viinud Jüri Ginter.
On alanud registreerimine mõttetalgukooli http://www.minueesti.ee/minueesti/deedbank/item?i=9

“14.-22. novembril võtame ainsa virtuaalse välisrühmana http://talgujad.tartu.ee/uralest/ osa suurfoorumist "Energeetika. Inimene. Venemaa. Kriisi ületamine". Foorum korraldatakse Sverdlovski oblastis 250 osalejaga orgtegevusliku mängu vormis. Eesti mõttetalgud said lähteideed just neist mängudest, mistõttu meid ka kaasa lööma oodatakse. Võrreldes orgtegevuslike mängudega on meie mõttetalgute meetodil olulisi edasiarendusi, mistõttu venelased on väga huvitatud edaspidi neil osalemisest” kinnitas mõttetalgute meetodi väljaarendaja ja nime väljamõtleja Valdo Ruttas.

Avati vastav kodulehekülg https://talgujad.forum.co.ee/forum.htm, kus on ülevaade mõttetalgute olemusest ja arenguloost ning kajastatakse ka Tartus ja Tallinnas toimunud arutelusid ning klubi ja seminari tegevust. 13. novembriks jõuavad sellele koduleheküljele ka mõttetalgute esialgsed tulemused.


Kontaktid jyri.ginter@gmail.com

[Jüri Ginter]

Avalikustan ka pressiteate esialgse teksti. Igaüks saab nüüd ise vaadata, mis on välja lõigatud ja nuputada, miks seda tehti. Tulemused võiks saata mulle või jagada neid siin foorumis.

Parimat

Jüri Ginter jyri.ginter@gmail.com

Mõttetalgud saavad uut hoogu

6.-8. novembril toimusid Tartus mitme aasta järel jälle kolmepäevased mõttetalgud. Esimesed mõttetalgud toimusid Eestis juba rohkem kui 20 aastat tagasi ning seal osales tuhandeid inimesi. See sõna muutus nii populaarseks, et mõttetalguteks hakati nimetama ka lühikesi ajurünnakuid ja arutelusid. Vahepeal huvi ühise mõtelmise vastu rauges, sest tekkis lootus ilma mõtlemata kiiresti rikkaks saada. 1. mail Tartus Descartes`i Lütseumis toimunud arutelul võeti suund mõttetalgute uuendamisele.

Avati vastav kodulehekülg https://talgujad.forum.co.ee/forum.htm, kus on ülevaade mõttetalgute olemusest ja arenguloost ning kajastatakse ka Tartus ja Tallinnas toimunud arutelusid ning klubi ja seminari tegevust. 13. novembriks jõuavad sellele koduleheküljele ka mõttetalgute esialgsed tulemused.

Nii nagu 20 aastat tagasi, on oluline mitte osalejate kvantiteet, vaid kvaliteet. Sel nädalavahetusel olid kohal nii ministeeriumi tippametnik kui ka kirikuõpetaja, nii pensionärid kui ka üliõpilased, nii töötu kui ka ülikoolide õppejõud, esindatud oli nii Tallinn kui ka Setumaa. Arutelu temaatika määrasid osalejad ise. Kolme päeva jooksul jõuti lahendusteni, kuidas asendada õpilaste selekteerimine võimete ja huvide alusel diferentseerimisega, kuidas koolide ühendamise asemel saavutada koolivõrgu uus kvaliteet ja palju muud. Mitmes küsimuses jäi arutelu ka pooleli, nii näiteks pole veel täit selgust, miks Eesti on tänapäeval sotsiaalse kapitali poolest maailma riikide seas viimaste seas, kui enne 2. maailmasõda oli Eesti ühistegevuse osas juhtiv riik maailmas ning siin on talgute jm traditsioonid, mis teistes kultuurides puuduvad. Edasi arendamist vajavad ka mõtted õpetajakoolituse ümberkorraldamisest.

“Mina sain õppejõuna paremini läbi mõelda, kuidas korraldada üliõpilaste tööde tagasisidestamine. Juba kursuse alguses arutame läbi ja lepime kokku soovitavad väljundid ning selle, mille alusel me nende saavutamist hindame. Iga üliõpilane hindab sellest lähtuvalt oma tööd ise ja palub ka kaasüliõpilaste hinnangut. Õppejõud kommenteerib aspektidest, mis üliõpilasele kõige olulisemad on.” leidis mõttetalguid läbi viinud Jüri Ginter. “Loodan, et enamus õppejõudusid juba nii tegutseb, kuid minul on selles osas veel arenguruumi”.

On alanud registreerimine mõttetalgukooli http://www.minueesti.ee/minueesti/deedbank/item?i=9

Mõttetalgutel arutatud realiseeritakse nii oma igapäevases tegevuses kui ka mitmesugustel aruteludel nagu täna Tallinnas toimuval “Minu Eesti” asjatundjate seminaril, 3.-4. detsembril Tartus toimuval väärtuskasvatuse konverentsil jm.

“14.-22. novembril võtame ainsa virtuaalse välisrühmana http://talgujad.tartu.ee/uralest/ osa suurfoorumist "Energeetika. Inimene. Venemaa. Kriisi ületamine". Foorum korraldatakse Sverdlovski oblastis 250 osalejaga orgtegevusliku mängu vormis. Eesti mõttetalgud said lähteideed just neist mängudest, mistõttu meid ka kaasa lööma oodatakse. Võrreldes orgtegevuslike mängudega on meie mõttetalgute meetodil olulisi edasiarendusi, mistõttu venelased on väga huvitatud edaspidi neil osalemisest” kinnitas mõttetalgute meetodi väljaarendaja ja nime väljamõtleja Valdo Ruttas.