Üks luuleline refleksioonipõiming

[Valdo]

Suurest hulgast keerulistest tekstidest, mida olen elu jooksul lugenud, murrab oma selguse ja lihtsusega läbi juba tudengipõlves (seega pea pool sajandit tagasi)loetud ja sellest ajast mällu sööbinud, oma lihtsuses rabav määratlus: Refleksioon on mõte, mis on suunatud mõttele Ehk: Mõte, mis pööratud iseendale.
Samast ajast on pärit ka üks mu luuletõlge. Autoriks on vist Robert Burns. Täpselt ei mäleta. Aga tõlke tegin Samuil Maršaki tõlke järgi -seda mäletan täpselt.Ja oma tõlget mäletan samuti täpselt:

"Ta suudles teid!! Kas tõsi see?"
"Jahh, härra! Tõsi küll."
"Kuid lubasite te?!"
"Ahh, ta on veider sell:
Ta mõtles, et ma uinusin,
ei unes aru saa.
Või mõtles,et ma mõtlesin:
"Ta mõtleb:"Magan ma..."""